KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2020 Kohtuasja number 1-12-9284 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Juri Surussini (isikukood 37506260279) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Surussini kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohus tunnistas
- oktoobri 2012 otsusega Juri Surussin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistas teda 4 aasta 10 kuu 24 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust J. Surussinile Harju Maakohtu
- juuni 2010 otsusega mõistetud kandmata vangistuse, s.o 11 kuu 6 päeva võrra ning tema kandmisele kuuluvaks liitvangistuseks kujunes 5 aastat 10 kuud. J. Surussini karistusaeg algas
- jaanuaril
- Viru Maakohus vabastas
- märtsi 2015 määrusega J. Surussini vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja kohaldas talle katseaega kuni
- novembrini
- Harju Maakohus pööras
- detsembri 2015 määrusega J. Surussini kandmata vangistusosa 2 aastat 7 kuud 22 päeva täitmisele. Seda seetõttu, et J. Surussin rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Tema karistusaeg algas
- detsembril
- Tartu Maakohus vabastas
- veebruari 2017 määrusega J. Surussin taas vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ning tema katseaeg pidi kestma kuni
- juulini
- Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik esitas
- juunil 2017 Harju Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata J. Surussini vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei elanud süüdimõistetu määratud elukohas, ei käinud registreerimistel ja oli alust arvata, et ta on lahkunud Venemaale.
- Harju Maakohus kuulutas
- juuni 2017 määrusega J. Surussini tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise. Samuti tegi kohus
- juunil 2017 J. Surussini suhtes Euroopa vahistamismääruse.
- juuni 2019 määrusega pööras Harju Maakohus J. Surussinile Harju Maakohtu
- oktoobri 2012 otsuse järgi kandmata vangistusosa 1 aasta 5 kuud 14 päeva täitmisele, määrates tema karistusaja alguseks tema tabamise ja vahi alla võtmise aja.
- juunil 2019 peetigi J. Surussin kinni ning sellest ajast kannab ta vanglas karistust. Tema karistusaeg kestab kuni
- novembrini
- mail 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Surussini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuni 2020 määrusega J. Surussini vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Maakohus pidas positiivseks, et J. Surussin töötab alates
- aasta algusest vanglas majandustöödel koristajana, ta on läbinud sotsiaalprogrammid “Eluviisitreening” ja “Õige hetk”, on õppinud ja samuti on ta osalenud vestlustel psühholoogiga. Vabanemisjärgsete elutingimuste juures on hea see, et tal on olemas elukoht oma abikaasale kuuluvas korteris ning tema suhted lähedastega (abikaasa ja täiskasvanud tütrega) on head ning toetavad. Need asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul aga üle J. Surussini vabastamise vastu rääkivaid järgmisi negatiivseid tegureid.
- J. Surussinit iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine J. Surussini poolt pole olnud juhuslik ning et varasemad karistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ka vanglas ei ole tema käitumine olnud kuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime rikkumised, puudub alus arvata, et tema käitumine saab vabaduses olema seaduskuulekas. Lisaks väärib märkimist see, et karistust kannab J. Surussin tugevdatud järelevalvega osakonnas.
- J. Surussinil on diagnoositud narkosõltuvus. J. Surussin tunnistab seda ja soovib probleemiga tegeleda. Samas eitab ta narkootikumidega äritsemist ja on jäigal seisukohal, et kõik on kogu aeg olnud tema enda tarbeks. Kohtu hinnangul näitab see kinnipeetava negatiivset suhtumist rahva tervisesse üleüldiselt, kuna ta ei saa aru oma teo keelatusest. Samuti ei saa eitada J. Surussini võimalikku tagasilangust vaid seetõttu, et ta vanglas ei ole aasta jooksul narkootikume tarvitanud. Tarvitama hakkamist saab aga lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
- Süüdimõistetu korduvkaristatust silmas pidades on J. Surussini tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangla hinnangul omab J. Surussin häid sidemeid kuritegelikus maailmas kõrgel positsioonil olevate kurjategijatega ning ta on kriminaalse 2
(5)ringkonna poolt mõjutatav. Kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab tema riskikäitumist vabaduses ega aita kaasa tema resotsialiseerumisele.
- J. Surussinile on vabaduses garanteeritud töökoht OÜ-s Linnamäe Iluteenused. Äriühing kuulub kinnipeetava abikaasa perele. Arvestades süüdimõistetu elustiili (kulutamisharjumused, narkootikumide tarvitamine, raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega) ning varasemalt kuritegelikul teel sissetulekute teenimist, tundub ametlikult lihttöölisena töötamine tema puhul vähetõenäoline. Pigem on alust arvata, et töökoht on abikaasa firma poolt garanteeritud üksnes kallutamaks kohut J. Surussinit ennetähtaegselt vabastama.
- J. Surussin on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid. Seega ei ole ta hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Määruskaebuse seisukohad
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Surussini kaitsja Kaido Kooga, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.
- Maakohtu seisukohad on meelevaldsed ja erapoolikud. Kohus on jätnud arvestamata, et süüdimõistetu vabastamise üle otsustades on kõige olulisemaks tema käitumine vanglas.
- J. Surussinil on kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Kui teda tööle suunati, siis ei saanud ta tervisliku seisundi tõttu (jalg valutas) töötada ja palus nädala puhkust. Vangla seda ei võimaldanud ja karistas teda kartseriga. Et J. Surussinil võis olla probleeme jalaga, näitab vangla koosatud iseloomustus, kus on viidatud põlveprobleemile. Sellele, et tegemist ei olnud tööst põhimõttelise keeldumisega, osutab seegi, et
- aasta algusest asus ta majandustöödele.
- Põhjendamatu on kohtu reageering J. Surussini garanteeritud töökohale. Ainult see, et tööandjaks on kinnipeetava abikaasa, ei tee seda töökohta fiktiivseks.
- Ka ei suhtle J. Surussin viimaste aastate jooksul kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega.
- Narkoprobleemi J. Surussin ei eita, kuid pärast psühholoogiga suhtlemist tunneb ta, et seda enam pole.
- Nüüdseks on J. Surussinile selged kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli reeglid ning enam ta neid ei riku. Vanglasse tuli ta tagasi vabatahtlikult. Kui ta sai teada, et on tagaotsitav, andis ta ennast Vene võimude kätte ja ta toimetati Eestisse karistuse kadmisele.
- Süüdimõistetut praegu iseloomustavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles minevikku jäänud negatiivse ja seetõttu on põhjendatud tema enne tähtaega vabastamine. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Surussin peab jääma vangistusse. Tõenäosus, et ta jätkab vabaduses õiguskuulekalt, ei ole tema vabadusse laskmiseks piisavalt suur.
- J. Surussini retsidiivsusriki tuleb jaatada juba tema elukäigu andmete põhjal. Teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Maakohtu poolt kuue kriminaalkaristuse märkimine on 3
(5)ekslik, s.o kohus arvestas lubamatult ka süüdimõistetu kehtivuse kaotanud karistusi. Viimase kohtuotsusega tunnistati J. Surussin süüdi narkokuriteos: erinevate narkootiliste ainete (amfetamiini, metamfetamiini, PMA, fentanüüli ja GHB) käitlemise eest. Tema käitlemistegevus kestis aasta ja seisnes nii ainete omandamises, valdamises, vedamises kui ka nende edasi andmises.
- Eelnevad karistamised, sh korduvad vanglakaristused, ei ole mõjutanud J. Surussinit oma kuritegelikku käitumist jätma. Vastupidi, tema kuriteod on aset leidnud ikka ja jälle. Seetõttu pole ka alust arvata, et praegune vangistus oleks J. Surussinile oluliselt rohkem mõju avaldanud ja teda õiguskuulekusele suunanud.
- Samuti on J. Surussini poolt uute kuritegude toimepanemine veelgi tõenäolisem siis, kui ta hakkab vabaduses taas narkootilisi aineid tarvitama. Et selline tagasilanguse oht esineb, eitada ei saa. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt tarvitas J. Surussin narkootikume enne praegust vangistust lausa mitu korda nädalas. Aasta jooksul vangistuse tõttu ainetest eemalolek ning sotsiaalprogrammide läbimine ei anna veel garantiid selle kohta, et vabaduses J. Surussin narkootikumidest eemale jääb ja tal tagasilangust ei teki.
- Ka kriminaalkorras karistatud isikutega läbikäimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kaitsja märgib küll, et enam J. Surussin kriminaalse mõtteviisiga isikutega ei suhtle, kuid päris veenev selline kinnitus ei ole. Vangla on kinnipeetava iseloomustuses välja toonud, et süüdimõistetu tutvusringkond koosneb kurjategijatest. See on ka usutav. Seda juba seetõttu, et J. Surussin on korduvalt olnud vanglas, samuti nähtub viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest narkootikumide käitlemine koos paljude inimestega. Ka on vangistusasutus välja toonud, et J. Surussin on vanglas olles aktiivselt suhelnud nii teistes vanglates kui vabaduses viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega (seda näitavad kirjavahetuslehed ja kõneregistri andmed).
- Veel tuleb J. Surussini puhul negatiivsena ära märkida, et tal on distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Distsiplinaarkaristus on kehtiv ning seega kaitsja viited justkui selle mõistmisele alusetult kohtukolleegiumi tähelepanu ei pälvi. Samuti peab märkama, et karistust kannab J. Surussin vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, ehk ta on hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab pidevat tugevdatud valvet suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtest vangistust täide viia (vt Viru Vangla direktori
- jaanuari 2015 käskkirjaga nr 1-1/13 kinnitatud Viru Vangla teise üksuse põhimäärus).
- Jah, muidugi tuleb märgata sedagi, et välja arvatud viidatud distsipliinirikkumine, on J. Surussini käitumine vanglas olnud hea ning ta on osalenud mitmetes tegevustes: on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, temaga on vestelnud psühholoog, alates
- aasta algusest on ta olnud nõus töötama vanglas majandustöödel ning ta on õppinud eesti keelt. Kuigi eelnev läheb süüdimõistetu puhul kahtlemata positiivsena arvesse, ei saa loetletu pinnalt siiski järeldada, et uue kuriteo toimepanemise oht oleks kuhugi kadunud ning J. Surussinit saaks lubada vabadusse.
- Ka ei õigusta J. Surussini vabadusse lubamist see, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on seaduskuulekalt jätkamiseks soodsad: tal on olemas elukoht ning toetavad lähedased, st abikaasa ja täiskasvanud tütar. Asja materjalidest ei nähtu nimelt kuidagi seda, et tegemist oleks J. Surussini jaoks uute, varem mitte esinenud asjaoludega. Varasemalt elukoha ja perekonna olemasolu teda uutelt kuritegudelt aga eemale ei hoidnud. Samuti ei takistanud perega seonduv teda pikaks ajaks Eestist lahkumast, kui ta oli viimati tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud. Veel on J. Surussini puhul vaidlus tekkinud selles, kas tal on vabaduses töökoht või ei. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et J. Surussinile on töökoht garanteeritud OÜ-s Linnamäe Iluteenused, kus ta hakkaks salongis tegema remonti. Välistada, et süüdimõistetu 4
(5)seal tööle hakkab, päriselt ei saa. Siiski on kõigiti loogilised maakohtu kahtlused: varem narkokuritegudest elanud J. Surussin ei pruugi lihttööd tegema hakata. Ent isegi kui J. Surussin tööle hakkaks, ei saaks öelda, et see asjaolu viiks uue kuriteo toimepanemise riski väga madalaks.
- Ringkonnakohus viitas just sellelegi, et J. Surussinit on viimase kohtuotsusega mõistetud vanglakaristuselt tingimisi enne tähtaega varem juba vabastatud. Ja seda mitte üks, vaid koguni kaks korda. Süüdimõistetu rikkus kontrollnõudeid, sh lahkus oma teise vabastamise järgselt Eestist, tehes kriminaalhoolduse teostamise enda suhtes võimatuks, s.o väljus riigi järelevalve alt sootuks. Taolist teavet arvestades puudub ringkonnakohtul igasugune usk sellesse, et J. Surussinit saaks ennetähtaegselt vanglast vabastades käitumiskontrolli alla üldse usaldada. Seda ka juhul, kui ta tõepoolest nüüdselt vanglasse tagasi pöördumise n-ö ise algatas. Seda, et süüdimõistetu võis varasemalt käitumiskontrolli sisu lõpuni mitte mõista (mida ta nüüd lõpuks on justkui teinud), nagu viitab kaitsja, ei usu ringkonnakohus kohe kuidagi mitte. Kriminaalhooldusalustele selgitatakse alati kõiki kontrolliga kaasnevaid reegleid ja tingimusi, sh neist mitte kinnipidamise tagajärgi. Samuti sai J. Surussin rikkumiste tulemit omal nahal tunda, kui Harju Maakohus
- detsembri 2015 määrusega tema karistuse täitmisele pööras. Sellele vaatamata rikkus ta kontrolltingimusi uuesti ka siis, kui sai teise võimaluse ennetähtaegselt vabanemiseks. Kontrollnõuete mitte täitmine aga kujutab endast täiendavat uue kuriteo riski allikat.
- Ka ei garanteeri käitumiskontroll seda, et J. Surussin kuritegusid enam toime ei pane: vaatamata karistamistele on süüdimõistetu kuritegusid sooritanud korduvalt, ta on mitmel puhul vanglas viibinud, tema retsidiivsusriski suurendab eelkõige narkosõltuvus ning vabaduses tema üle järelevalvet teostada tõenäoliselt võimalik ei ole.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuni 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 5
(5)