← Eesti

2-20-6084/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-6084 X Xi hagiavaldus X Xa vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X X (isikukood: xxx, elukoha aadress: xxx), Kostja: X Xa (isikukood: xxx, elukoha aadress: xxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Lahutada X Xi ja X Xa vahel
  4. septembril 2001 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu.
  5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 2-20-6084 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule hagi abielu lahutuse nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid abielu 27.09.
  7. Abielu sõlmimise kohta on 27.09.2001 välja antud õiend AL nr xxx. Hageja selgitab, et pooled ei ela koos alates
  8. a juulist, abielusuhteid taastada pole võimalik. Seega leiab Hageja, et PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus kuulas pooled ära 09.07.2020 telefoni teel. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde, kostja oli abielu lahutamisega nõus, öeldes, et hagejal on uus perekond. Kostja lisas, et pooled soovisid lahutada abielu ka kohtuväliselt, kui hageja kokkulepitud perekonnaseisuametisse ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutunnistuse AL xxx kohaselt registreeriti poolte abielu 27.09.
  9. a Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel. Hageja jäi ärakuulamise käigus oma nõude juurde. Kostja oli abielu lahutamisega nõus Eeltoodu alusel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulud Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 164 lg-st 1 kan2 2-20-6084 nab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.