← Eesti

2-19-19517/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19517 Tsiviilasi XX ja YY

) § 156 lg 1 kohaselt on asjaolu, et isikul puudub oma kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 11); 2) avaldajad taotlevad juurdepääsu üle Kadaka tee 86b/Kadaka tee T6 kinnistu, mis kuulub Tallinna linnale ja on avalikus kasutuses. Üksnes hüpoteetiline väide, et käesoleval hetkel avalikus kasutuses olev maa-ala võidakse tulevikus avalikkusele sulgeda, ei ole

§ 156lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise eeldus.

Puuduvad igasugused reaalsed viited võimalusele, et avaldajatele asutakse tulevikus juurdepääsu avalikult kasutatavale teele takistama. Avaldajad ei ole esitanud põhjendusi, millest järelduks tulevikus juurdepääsu takistamine; 3) kuna avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud huvi kaitseks, tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Põhjendatud ei ole menetleda nõuet, mis põhineb hüpoteetilisel väitel, et avaldajate õigused võivad määratlemata ajal või põhjustel saada riivatud. Avaldajatel on võimalik uuesti kohtusse pöörduda, kui nende õigusi riivatakse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. XX ja YY taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võetakse asi menetlusse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) avaldajad läbivad teistele isikutele kuuluvad kinnistud, et jõuda avalikult kasutatava teeni. Avaldajate kasuks on seatud reaalservituut. Servituut aga ei tagaks juurdepääsu avalikule teele, 2

(5)2-19-19517 kui mahasõidutee osaliselt suletakse. Juurdepääsuõiguse korral oleks avaldajatel õigus kaasa rääkida piirangute seadmises alale, mille kaudu nad pääsevad avalikule teele; 2) kuigi avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei taga see seda, et avaldajad ka pääseksid igas olukorras avalikult kasutatavale teele. Avaldajate juurdepääsu võidakse hakata tulevikus takistama; 3) linn menetleb detailplaneeringut, mille liikluslahenduselt on ära jäänud avaldajate välja- ja sissepääsu tee Kadaka teele sellisel kujul, nagu see oli detailplaneeringus nr DP
  1. Vaidlusalusele alale on projekteeritud naabrite vee-, kanalisatsioonija sadeveekanalisatsioonitorustikud. Kommunikatsioonidele on määratud servituudid. Seega muudetakse osaliselt avaldajate kinnistu detailplaneeringut ja seatakse piiranguid sissesõidualale ilma avaldajaid kaasamata. Torustike rajamise ajal ja ajutiselt ka hilisemas ekspluatatsioonis on kindlasti takistatud sissesõit avalikult kasutatavale teele; 4) avaldajaid ei ole kaasatud detailplaneeringu menetlusse. Tegemist ei ole avaldajate huvide hüpoteetilise, vaid reaalse kahjustamisega. Avaldajad ei pea ära ootama enda õiguste rikkumist.
  2. Tallinna linn taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalune kinnistu on munitsipaalomandis ning seal asuva sõiduteega risti olev mahasõidutee on samuti avalikult kasutatav tee (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg-d 5 ja 7). Avaldajatel ei puudu juurdepääs avalikult kasutatavale teele; 2) linn kehtestas 28.03.2018 Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 detailplaneeringu. Seevastu avaldajate viitatud detailplaneering, kus on projekteeritud naabrite vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveekanalisatsioonitorustikud, algatati 27.05.
  3. Viimati nimetatud detailplaneeringut ei ole vastu võetud ega kehtestatud. Praeguses etapis on raske hinnata, kas Kadaka tee 185b, 187b, 187e, 187e/1 detailplaneering kunagi ka kehtestatakse; 3) algatatud detailplaneering ei muuda juba kehtestatud detailplaneeringu liikluslahendust, kuna planeeringuala piirid ei kattu; 4) Kadaka tee 185b, 187b, 187e, 187e/1 detailplaneeringu jooniselt nähtuvate vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveekanalisatsioonitorustike ehitamine võib toimuda detailplaneeringu järgi. Tegemist on aga ajutise ehitustegevusega ja see ei mõjuta püsivalt kehtestatud Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 detailplaneeringut; 5) kui juurdepääsutee ehitustegevuseks sulgetakse, tuleb linnalt taotleda sulgemisluba, isikuid tuleb teavitada ja esitada tuleb liikluskorraldusskeem juurdepääsu tagamiseks. Juurdepääs tuleb sellises olukorras lahendada ajutise liikluslahendusega vastavalt eeskirjas sätestatud tingimustele; 6) planeeringuvaidlused alluvad halduskohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse resolutsioon avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta õiguspärane, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 7.

§ 156

lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. 8. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste 3

(5)2-19-19517 juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

§ 156

alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukordades, kus avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast, või kus muutunud asjaolude tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p-d 15 ja 16 ning seal viidatud kohtupraktika).
  3. Avaldajad ja puudutatud isik ei vaidle asjaolu üle, et linna omandis oleval kinnisasjal (registriosa nr 25912801) asub nii sõidutee (s.o Kadaka tee) kui ka sellega risti asuv vaidlusalune mahasõidutee. Vaidlusaluse maa sihtotstarve on 100% transpordimaa. Samuti ei vaidle avaldajad ja puudutatud isik asjaolu üle, et linn ei ole takistanud avaldajatel vaidlusaluse mahasõidutee kasutamist. Avaldajad ja puudutatud isik on eri meelt küsimuse üle, kas juurdepääsuõigus kinnistule tuleks määrata põhjusel, et linn võib tulevikus detailplaneeringuga luua õigusliku aluse, mille tulemusena võidakse takistada vaidlusaluse mahasõidutee kasutamist (nt trasside ja kommunikatsioonide rajamisel kaevatakse tee üles ja isikul puudub vaidlusaluselt teelt juurdepääs sõiduteele).
  4. Ringkonnakohus nõustub linna seisukohaga, et vaidlusalune (mahasõidu)tee on ise juba avalikult kasutatav tee, mistõttu ei ole avaldajatel õigust nõuda juurdepääsu. Kuna tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised, tuleb ka mahasõiduteed käsitada teena (EhS § 92 lg 1). Avalikult kasutatavat teed, milleks on muu hulgas kohalik tee, võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides (EhS § 92 lg 4). Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 92 lg 7). Vaidlusalune mahasõidutee on Kadaka tee osa ja see kuulub linnale.

§ 156

lg 1 ei anna isikule õigust nõuda üle võõra kinnisasja juurdepääsu avalikule teele, kui isiku juurdepääs avalikule teele pole takistatud, sh, kui seal asub juba avalikult kasutatav tee. Käesoleval juhul ongi tegemist sellise olukorraga, kus servituudiga koormatud kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutatava teega, mis on mõeldud kõigile kasutamiseks, sh avaldajatele. Kuna linn ei ole avaldajate juurdepääsu avalikule teele üle talle kuuluva kinnistu takistanud, ei ole avaldajatel

§ 156lg 1 alusel õigust juurdepääsu nõuda.

11. Ringkonnakohus ei jaga avaldajate seisukohta, et

§ 156

lg 1 annab õiguse nõuda juurdepääsu põhjusel, et linn võib tulevikus kehtestatud detailplaneeringuga avaliku tee kasutamist kuidagimoodi takistada.

§ 156lg 1 ei reguleeri avaliku tee kasutamist.

Avaliku tee paiknemise, sellele juurdepääsu ja liikluskorralduse küsimused on reguleeritud avaliku õiguse normidega (planeerimisseadus § 126 lg 1 p-d 4, 7 ja 17) ning neid küsimusi tuleb lahendada haldusmenetluses, sh planeerimismenetluses, mitte

§ 156lg 1 alusel nõude esitamisega maakohtule.

Avaldajatel on vajadusel õigus oma huve kaitsta nende poolt viidatud detailplaneeringu menetluses, sh esitades menetluses enda poolseid ettepanekuid. Vajadusel on avaldajatel võimalik oma õigusi kaitsta halduskohtus detailplaneeringut vaidlustades osas, milles see rikub nende õigusi, sh siis, kui detailplaneeringu lahendus ei peaks võimaldama olemasoleva servituudi kaudu avalikku teed kasutada. 12. Linn osundab õigesti asjaolule, et kuigi kaebaja nimetatud detailplaneeringuga nähakse vaidlusaluse tee alla kommunikatsioonitrassid, ei oleks avaldajatel takistatud avaliku tee kasutamine kommunikatsioonide väljaehitamisel. Kommunikatsioonide ehitamisel suletakse tee ajutiselt. Avaliku tee kasutamine otsustatakse linna väljastatud loa alusel (eeskirja § 3 lg 2). Isik, kes taotleb avaliku tee sulgemist, peab järgima õigusaktides sätestatud nõudeid, nt: taotluses tuleb märkida sulgemise alguse ja lõpu kuupäev; kohustus teavitada isikuid, keda sulgemine puudutab; korraldama liikluse ümber ja näitama seda liiklusskeemil (eeskirja § 4 lg 4

(5)2-19-19517 2 p-d 3 ja 5, lg 3 ja 4 ning § 6). Seejuures on sulgemisloa andmine haldusakt, mida on isikul oma õiguste kaitseks võimalik halduskohtus vaidlustada.

§ 156

lg 1 mõtteks ei ole reguleerida neid olukordi, kuidas tuleb avalikult kasutatava tee sulgemise küsimust otsustada. Viimati märgitud küsimused otsustakse avaliku õiguse normide alusel. 13. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel saab avalduse jätta menetlusse võtmata üksnes juhul, kui avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11). Avalduses märgitud asjaolude üle menetlusosalised ei vaidle: linn ei ole takistanud avaldajatel mahasõidutee kasutamist. Kuna vaidlusalune mahasõidutee on avalik tee ning avaliku tee kasutamist ei reguleeri

§ 156

lg 1, pole avaldajate nõuet ühelgi materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada. 14. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et see ei olnud esitatud avaldaja huvi kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks avaldus tagastada TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, s.o õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Avalduses märgitud asjaolude alusel ei ole avaldajate õiguste rikkumine praegusel juhul võimalik ning neil puudub

§ 156lg-st 1 tulenev nõudeõigus. Viimati märgitud osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.