← Eesti

2-17-11305/90

Obsah (10)§ 168§ 165§ 423§ 667§ 150§ 143§ 171§ 174§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-17-11305 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi Eesti Inkasso O

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.07.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja XX (kostja II, koos kostjad) vastu ühisvara jagamiseks. Kostjad esitasid 10.09.2018 hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. 2

(7)
  1. Kostjad esitasid 19.08.2019 taotluse menetluse lõpetamiseks ning palusid jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud hageja kanda. Kostja I tasus kogu võlgnevuse
  2. aasta augustis. Seega realiseerus kostja poolt pakutud kompromiss. Kostja I on igakuiselt tasunud võlgnevust ning kogu võlgnevuse koos viivisega on hagejale tasutud ning täitemenetlused kostja I suhtes on lõpetatud. Kostjate arvates tuleb menetluskulude jaotamisel arvesse võtta järgmisi asjaolusid: kostja I on korduvalt otsinud kompromissi, kuid hageja ei ole kompromissiga nõus olnud, mistõttu on kohtukulud kasvanud; kostjal II ei ole võlgnevustega seost. Kostja viitab

§ 168lg 2.

  1. Hageja esitas 10.09.2019 avalduse hagi tagasivõtmise kohta ning palub menetluse lõpetada seoses kostja I poolt nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 3810 eurot ning viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esimene laekumine kostjalt I võla katteks toimus detsembris 2017 ehk 5 kuud pärast kohtumenetluse algust ning seda summas 10,24 eurot.
  2. Hageja esitas 20.01.2020 kohtule avalduse hagist loobumiseks. MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Harju Maakohus võttis 14.02.2020 määrusega vastu hagist loobumise ning lõpetas menetluse ühisvara jagamise nõudes. Maakohus jättis kostjate vastuhagi läbi vaatamata. Ühtlasi tühistas maakohus hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud nii hagi kui vastuhagi puhul solidaarselt kostjate kanda. Maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 2310 eurot, millest 1160 eurot on lepingulise esindaja kulud, 400 eurot on riigilõiv ja 750 eurot on ekspertiisitasu. Maakohus määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1500 euro osas. Maakohus asus seisukohale, et praeguses asjas saab analoogia korras kohaldada

§ 165

lõike 1 esimest ja lõike 3 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud nii hagi kui vastuhagi (kostjad on kohtule esitanud vastuhagi, mis oli otseselt seotud hagi esitamisega hageja poolt) puhul solidaarselt kostjate kanda. MÄÄRUSKAEBUS 6. Kostjad esitasid 02.03.2020 määruskaebuse ning 30.04.2020 määruskaebuse täpsustuse, milles paluvad maakohtu 14.02.2020 määruse tühistada resolutsiooni punktide 6, 7, 8 ja 9 osas ning ülejäänud osas kostjad maakohtu määrust ei vaidlusta. Kostjad ei nõustu, et menetluskulud jäid kostjate kanda. Kostjad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi anda. Alternatiivselt paluvad kostjad tühistada maakohtu määruse menetluskulude – eksperthinnangu tasu ja riigilõivude väljamõistmise osas. Kostjad tuginevad sellele, et hagi on esitatud õigusliku aluseta ning on perspektiivitu. Täitmata on hageja poolt PKS § 33 lg 3 ning TMS § 14 lg 2 tulenevad eeldused, s.o võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist üksnes siis, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa ning et sissenõudja saab nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist juhul, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus oleks pidanud otsustama menetluse lõpetamise omaalgatuslikult põhjusel, et hagi on esitatud ilma õigusliku aluseta või hagi on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik eesmärki saavutada ning jätma eeltoodud põhjustel menetluskulud hageja kanda. Kohus oleks 3

(7)pidanud sisuliselt hindama ning lahendama kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmise kohta põhjusel, et juhul kui hagi on esitatud ilma õigusliku aluseta, siis ei ole ka võimalik rääkida hagist loobumise korral hageja eesmärgi täitmisest. Kostjad ei ole hageja nõuet omaks võtnud ega rahuldanud. Hageja nõue oli ühisvara jagamine, mitte võlgnevuse nõue ja hagi on esitatud kahe kostja vastu. Kostjal II puudub igasugune seos kostja I kunagiste võlgnevustega hagejale. Seega on väär hageja seisukoht, et kostja I on tema haginõude sisuliselt rahuldanud. Võlgnevus sai tasutud (mitte käesoleva menetluse haginõue rahuldatud) täitemenetluses ning kostja I lahusvara arvelt, mis näitab selgelt, et hageja poolt kohtu poole pöördumise eeldused ei olnud juba algselt täidetud. Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude jaotamise otsustamisel oleks kohus pidanud arvesse võtma ja analüüsima ka kulude tekkimise põhjust. Kostjad on korduvalt nii menetluses, kohtutäituri vahendusel kui ka menetlusväliselt pakkunud hagejale kompromissi sõlmimist, eesmärgiga, vähendada menetluskulusid. Hageja on kompromissist põhjendamatult loobunud. Kohus ei ole arvesse võtnud, et kostja II on täitemenetluse ning nõutava võlgnevuse suhtes täiesti kõrvaline isik. Kostjad nõustuvad hageja menetluskulude tegelikkusega vastavusse viimisega ning ei vaidlusta menetluskulude korrigeerimist kohtu poolt. Kostjad ei nõustu eksperthinnangu kulude ja riigilõivu kostjate kanda jätmisega. MENETLUSE EDASINE KÄIK 7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada resolutsiooni p 8 osas, milles maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud 2160 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 2160 eurot, millest 1160 eurot on lepingulise esindaja kulud, 250 eurot on riigilõiv ja 750 eurot on ekspertiisitasu. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostjate määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostjate määruskaebuse ulatust (I), seejärel menetluskulude jaotust ning kindlaks määramist maakohtus (II) ja teeb viimaks menetluslikud otsustused (III). I
  2. Kostjate määruskaebustest nähtub, et maakohtu resolutsiooni punktide 1-5, 10 ja 11 peale ei ole määruskaebust esitatud. Seetõttu on maakohtu määrus selles osas jõustunud ja ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. 4

(7)
  1. Kostjate määruskaebusest nähtuvalt tuginevad kostjad ka sellele, et hagi oli perspektiivitu ja hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuid kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas menetluse ja jättis kostjate vastuhagi läbi vaatamata. Menetlusosalistele tekivad kohustused üksnes kohtulahendi resolutsioonist ning üksnes lahendi põhjenduste peale ei saa kaebust esitada (RKTKm nr 3-2-1-51-17, p 15). Seega ei ole maakohtu määrus vaidlustatav määruse resolutsiooni peale kaebust esitamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostjate väited maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1-3 kohta, sest kostjad on selgelt kohtule avaldanud, et nad vaidlustavad maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktide 6-9 osas). II
  2. Maakohus jättis õigesti menetluskulud nii hagi kui vastuhagi puhul solidaarselt kostjate kanda. Kostja I tasus hagejale võlgnevuse kohtumenetluse ajal, mistõttu langes ära alus ühisvara jagamise hagi menetlemiseks ja vastuhagi menetlemiseks.
  3. Hageja pöördus hagiga kohtu poole TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause alusel. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Seega pöördus hageja ühisvara jagamise nõudega kohtu poole, sest kostja II ei andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Seega oli hagi esitamise põhjuseks kostja I poolt võlgnevuse tasumata jätmine ja kostja II poolt nõusoleku andmata jätmine sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Hagi eesmärgiks oli kostjate ühisvara jagamine ning seejärel sissenõude pööramine kostjale I ühisvara jagamise käigus jäänud varale, et hageja nõue saaks rahuldatud. Arvestades, et kostja I tasus kohtumenetluse ajal võlgnevuse, saavutas hageja oma eesmärgi (hageja nõue sai rahuldatud) ning võlgnevuse tasumise tulemusena langes ära ühisvara jagamise hagi alus. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  4. Maakohus rikkus

§ 150

lg 2 p-i 2, kui mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist, mistõttu saab hagilt tasutud riigilõivu kostjatelt välja mõista pooles ulatuses ehk 150 euro ulatuses. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohus rahuldas 26.07.2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse, mistõttu on hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu (50 eurot) väljamõistmine kostjatelt põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldas 18.05.2018 määrusega hageja määruskaebuse, mistõttu on põhjendatud ka selles osas riigilõivu (50 eurot) väljamõistmine kostjatelt. Kokku on seega hageja põhjendatud riigilõivu suuruseks 250 eurot, mis kuulub kostjatelt välja mõistmisele. 5

(7)

§ 143p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh eksperdikulud.

18.01.2019 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse kinnisvara hindamise ekspertiisi määramiseks. Hageja tasus ekspertiisitasu ettemaksuna 750 eurot. Kohus on 15.02.2019 määrusega määranud kindlaks ekspertiisitasu summas 750 eurot. Eksperdikulude kostjate kanda jätmine on põhjendatud, olenemata ekspertiisi tulemusest. Hageja lepingulise esindaja kuludele ei ole kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ning maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindmaisel diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ei hinda. 16. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2160 eurot, millest 1160 eurot on lepingulise esindaja kulud, 250 eurot on riigilõiv ja 750 eurot on ekspertiisitasu. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata kokku 1650 euro osas. III 17. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamise väikest mahtu arvestades

§ 171lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Seejuures arvestab ringkonnakohus, et kostjate määruskaebus menetluskulude jaotuse peale jäi rahuldamata ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et määruskaebuse sisuline maht menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel oli väike, samuti ei keskendu hageja vastus menetluskulude kindlaksmääramisele maakohtus.

§ 174

lõike 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 17.

  1. Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt tegi hageja esindaja määruskaebemenetluses järgmisi toiminguid: Harju Maakohtu kohtumääruse analüüs 1 tund; määruskaebuse analüüs ja seisukoha kujundamine 1 tund ja 30 minutit; vastuse koostamine määruskaebusele 2 tundi. Kolleegium peab põhjendatuks maakohtu määruse analüüsi 30 minuti ulatuses ning määruskaebuse analüüsi ja seisukoha kujundamist ning määruskaebusele vastuse koostamist 2,5 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakuluks on seega 3 tundi. Kolleegium arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu määruse põhjendava osa maht on 8 lk; kostjate määruskaebuse sisuline maht on kokku 7 lk; hageja vastuse maht on 1,5 lk). Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega. 17.
  2. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja esindaja tunnitasu suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on 80 eurot. Kolleegium arvestab, et tunnitasu suurus on ilma käibemaksuta, mida hageja on avaldanud maakohtu menetluses. Tunnitasu suurus 80 eurot on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 17.3. Eeltoodut arvestades tuleb hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena määruskaebemenetluses 240 eurot (3*80, ilma käibemaksuta). Arvestades, et menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 240 eurot. 6

(7)17.
  1. Hageja palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 380 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 240 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 140 euro ulatuses.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.