Obsah (4)

§ 177§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16

§ 177lg 2 sätestatud korras.

1. Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi nr 034/2010/862 hageja suhtes kostja 07.04.2010 täitmisavalduse alusel; täitedokumendiks on 24.03.2005 sõlmitud leping (notariaalne dokument nr 1782), millega seati hageja kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteek hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot); kostja esitas sundtäitmisele 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tuleneva kohustuse.
2. Maakohus tugines kostja 07.04.2010 täitmisavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele, samuti sellele, et hageja on tsiviilasjas nr 2-11-51728 esitanud 25.10.2011 kohtule laenulepingu nr 89093, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani teate täitetoimingust, kinnisasja arestimisakti ja hüpoteekide seadmise lepingu. Maakohus luges seega tõendatuks, et kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud täitemenetluse nr 034/2010/862 aluseks olevad dokumendid. Samuti leidis kohus, et ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistute AS R (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandamise tagajärjel on muutunud ühishüpoteegiga koormatud kinnistu kohta peetava kinnistusraamatu kanded, kuid hageja kinnistuid kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole muudetud. Maakohus lähtus 24.03.2005 ühishüpoteegi seadmise lepingu tõlgendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29 ning leidis, et lepingu p-st 7.1 nähtub üheselt arusaadavalt, et tagatiskokkuleppega on tagatud, lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr 59049, tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest tulenevad nõuded, sh tingimuslikud nõuded. Seega olid tagatud ka 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad nõuded. Laenulepingu nr 89093 kohta tuvastas maakohus, et tegemist oli laenulepingu nr 59049 ja teiste laenulepingu nr 89093 tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinatseerimise lepinguga, millega kujundati ümber AS R ja kostja varasemad võlasuhted.
3. Maakohus leidis, et 24.03.2005 tagatiskokkulepe oli kostja tüüptingimus, kuid tegemist oli olukorraga, kus tulevaste nõuete tagamine tüüptingimusena on lubatav ning tugines sealjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-
4. Maakohus leidis, et hageja andis nõusoleku ühishüpoteegi kande kohta kui asjast majanduslikult huvitatud ja seotud isik. Kohtule esitatud AS R (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja oli äriühingu asutaja, nõukogu liige ja aktsionär. Ettevõttega seotud isikuna sai hageja mõjutada laenusaaja majanduslikke otsuseid. Kohtule esitatud AS R (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingu tegevusalaks oli muuhulgas kinnisvara tehingud, investeerimine omavahendite arvel, kinnisvara arendus ja hooldus. Laenulepingu nr 89093 p 1.6 järgi on laenu kasutamise otstarbena märgitud Räägusilla elamurajooni arendamise finantseerimine ja Pärnu linnas SSS asuva korteriomandi soetamine (varem sõlmitud laenuleping nr 79179). Seega kasutas 3 laenusaaja kostjalt saadud vahendeid oma äritegevuse finantseerimiseks. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid tema sundolukorda.
5. Maakohus tuvastas, et 30.09.2008 laenulepingu nr 89093 punktis 1.3 kinnitas AS R, et punktis 1.1 nimetatud summa (43 972 723,42 krooni) on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täisulatuses kätte saadud. Lepingu punktis 1.4 lepiti kokku, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvestuse teel ning laenulepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 krooni loetakse ülekantuks ühisele maksegraafikule nr
6. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et R AS nimel kostjaga laenulepingu nr 89093 sõlminud äriühingu juhatuse liige CC on pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjas kinnitanud oma allkirjaga, et 13.08.2010 seisuga võlgneb R AS (pankrotis) kostjale 50 728 460 krooni. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Pooled ei vaidle selle üle, et AS R on pankrotis. Kõik nõuded AS R (pankrotis) vastu on pankrotiseaduse (PankrS) § 42 alusel alates põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest sissenõutavaks muutunud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja on laenulepingu ülesütlemise tõendamiseks esitanud kohtule 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse, hageja on avaldusest teada saanud ning laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu muutus 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenev võlgnevus, arvestades avalduses määratud täitmise tähtpäeva 16.10.2009, terves ulatuses sissenõutavaks alates 17.10.
8. Maakohus märkis, et arvestades 30.09.2008 laenulepingu p-st 9.2 tulenevat kohustuste täitmise järjekorda ning asjaolu, et vaidlusaluses täiteasjas nr 034/2010/862 on võimalik sundtäitmine üksnes hüpoteegisumma ulatuses 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot), siis ei oma tähtsust hageja väited leppetrahvi ja viivise tühisuse ning vähendamise kohta. Kuna hageja esitas menetluses vastuväite selle kohta, et 30.09.2008 sõlmitud laenuleping nr 89093 on võltsitud, siis määras kohus tsiviilasjas käekirja ekspertiisi. 03.01.2019 ekspertiisiakti nr 18E-DK0086 kohaselt on 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 19 lehele laenusaaja allkirja CC nimel väga tõenäoliselt kirjutanud CC. Maakohus luges tõendatuks et 30.09.2008 laenulepingu nr 89093 allkirjastas SS (endine nimi CC). Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja väited ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. APELLATSIOONKAEBUS
9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 28.06.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
10. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning hinnanud tõendeid valesti, samuti rikkunud selgitamiskohustust ning pole täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus jättis ebaõigesti edasi lükkamata istungi tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selleks esines mõjuv põhjus.
11. Hagejale jäävad selgusetuks asjaolud ja tõendid, millele tuginedes leidis maakohus, et kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud seaduses ettenähtud täitemenetluse dokumendid ning millele tuginedes leidis maakohus, et hageja kinnistuid kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole muudetud. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa teisiti leida, kui et 4 tagatiskokkuleppega on tagatud lisaks 28.02.2005 laenulepingule nr 59049 ka tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud ja nendest tulenevad nõuded.
12. Hageja on seisukohal, et maakohus ei tuvastanud faktilist laenu andmist. Samuti ei tõendatud maakohtus väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 ülesütlemist. Lisaks jäävad selgusetuks tõendid, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et tegemist oli teiste lepingute refinantseerimisega. Maakohus ei ole hinnanud tehingu heade kommete vastasust. Samuti on hageja jätkuvalt seisukohal, et nii tagatiskokkulepe, kui ka vastustaja väidetava viivise ning leppetrahvi nõude aluseks on tüüptingimused, mida ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja väidete osas, sh tugines hageja sellele, et 30.09.2008 sõlmitud laenuleping oli tühine kostja poolt lepingu sõlminud isiku esindusõiguse puudumise tõttu. Kostja ei ole välja toonud võlgnevuse kujunemise arvestust ning lubatav ei ole olukord, kus kostja saab võõrandatud kinnistute müügi tulemusena raha suuremas summas kui 10 000 000 krooni. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

1. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsusest ei nähtu, mille põhjal maakohus leidis, et hagejale on kohtutäituri poolt kätte toimetatud täitemenetluse aluseks olevad dokumendid. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele, millest nähtub, et hagejale on täitemenetluse aluseks olevad dokumendid kätte toimetatud. Hageja väide, et ta ei ole nimetatud dokumente saanud, on alusetu.
2. Maakohus on hagejale selgitanud, miks on ühishüpoteegi kohta tehtud kandeid kinnistusraamatus muudetud. Kannete muutmisest ei saa järeldada, et 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad nõuded ei ole enam ühishüpoteegiga tagatud. Hageja kinnistuid kostja kasuks koormav ühishüpoteek on kinnistusraamatus endiselt olemas.
3. Maakohus leidis lepingut tõlgendades õigesti, et 24.03.2005 ühishüpoteegi seadmise lepinguga olid tagatud ka 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad kohustused. Lepingu punktist 7.1 tuleneb selgelt, et lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr 59049 on tagatiskokkuleppega tagatud ka AS R ja kostja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded.
4. Hageja väited, et AS R ei ole laenusummat saanud, on alusetud. Laenusaaja on 30.09.2008 laenulepingus nr 89093 kinnitanud, et 43 972 723,42 krooni on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täies ulatuses kätte saadud. Lisaks on laenusaajal tasumata arveid summas 7 751 521,89 krooni. Lepingupooled leppisid kokku, et koguvõlgnevus 50 728 459,60 krooni loetakse ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule. Seega on laenusaaja tunnistanud võlgnevust summas 50 728 459,60 krooni. Laenusaaja juhatuse liige on pankrotivõlgniku varade ja võlgade nimekirjas kinnitanud, et laenusaaja põhivõlgnevus kostja ees on 5 50 728 460 krooni. Seega on põhjendamatu hageja väide, et laenusaaja võlgnevus kostja ees on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on tõendanud laenulepingu ülesütlemise 02.10.2009 avaldusega. Lisaks tuleb märkida, et arvestades R AS-i pankroti väljakuulutamist 13.08.2010 on kõik nõuded põhivõlgniku vastu pankrotiseaduse § 42 alusel igal juhul alates sellest ajast sissenõutavaks muutunud. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et 03.01.2009 ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 30.09.2008 laenulepingule nr 89093 on alla kirjutanud laenusaaja juhatuse liige CC (praeguse nimega SS).
5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tagatiskokkulepe ei ole tühine tüüptingimusena ning ei ole ka vastuolus heade kommetega. Tagatiskokkulepe tagas kinnisvara arendamisega tegelenud R AS-i (pankrotis) laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Laenusaaja kasutas laene oma majandustegevuse finantseerimiseks, sealhulgas hagejale kuuluvate ja hüpoteegiga koormatud kinnistute arendamiseks. Hageja oli R AS-i (pankrotis) asutaja, nõukogu liige ja aktsionär. Maakohus põhjendas õigesti, et hageja andis nõusoleku ühishüpoteegi seadmiseks, kuna ta oli laenusaajaga seotud ning tal oli isiklik huvi laenusaaja majandustegevuse vastu. Globaalne tagatiskokkulepe on muuhulgas tüüptingimusena lubatav ka juhul, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene, nagu on käesoleval juhul toimunud. Ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole ka heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja vastutus on täitemenetluses piiratud kinnisasjadega ja hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni, kuid laenusaaja põhivõlgnevus hageja ees oli 50 728 460 krooni. Samuti ei ole hageja tagatiskokkulepet sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust lähtuvalt, vaid majanduslikust huvist laenusaaja äritegevuse vastu.
6. Hageja on viidanud viivise ja leppetrahvi ülemäärasele suurusele. Kostja nõudis täitmisavalduses põhivõla tasumist summas 10 000 000 krooni. 30.09.2008 laenulepingu p 9.2 kohaselt arvestatakse laekunud maksed kõigepealt sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, siis põhisumma katteks, seejärel intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Tõendamata on, et kostja põhinõue laenusaaja vastu oleks vähenenud alla hüpoteegisumma. Kuna kostja põhinõue on suurem kui hüpoteegisumma ja põhinõue kuulub rahuldamisele enne viivise ja leppetrahvi nõuet, siis ei oma viivist ja leppetrahvi puudutavad hageja väited tähtsust.
7. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et 30.09.2008 laenulepingu sõlminud kostja esindajal puudus selleks esindusõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Lisaks kinnitas kostja oma käitumisega lepingu kehtivust.
8. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et maakohus jättis SSi tunnistajana üle kuulamata. Hageja esitas taotluse SSi tunnistajana ülekuulamiseks ka ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis 09.03.2020 kohtuistungil taotluse rahuldamata. Mis puudutab hageja etteheited selgitamiskohustuse rikkumise kohta, siis kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud.
9. Hageja poolt ringkonnakohtu 09.03.2020 kohtuistungil esitatud väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et ühelt kinnistult võetakse hüpoteek hiljem maha, on tõendamata. 6 MENETLUSKULUDE JAOTUS
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

29. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7