Obsah (9)

§ 88§ 76§ 101§ 108§ 113§ 1131§ 1132§ 1§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2020, Tallinn Tsiviilasj

) §-s 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Kostja on korteriomandi asukohaga E. Vilde tee 88-99, Tallinn omanik. Korteri üldpinna suurus on 48,20 m². Kostja sai korteri omanikuks 01.11.
2. Enne oli omanikuks kostja tütar ja enne seda kostja ema. Elamu valitsemiseks asutati 07.06.2000 korteriühistu. Korteriühistu osutab elanikele haldus- ja hooldusteenust, teostab remonditöid, tagab üldelektri, prügiveo, kütte ja kanalisatsiooniteenuse. Hageja koostab ja edastab liikmetele igakuiselt arved neile osutatud või nende poolt tarbitud ja kolmandatelt isikutelt ostetud teenuste kohta. 31.05.2017 üldkoosolekul kinnitati
3. a majanduskava, mille kohaselt otsustati määrata halduskuluks 0.16 eurot/1 m² eest, hoolduskuluks 0.21 eurot/1 m² ning remondifondi suuruseks 0.63 eurot 1 m² eest suvel (mai kuni september (kaasa arvatud)) ja 0.49 eurot 1 m² eest talvel (oktoober kuni aprill (kaasa arvatud)), kindlustus 0.0149 eurot/ 1 m² eest. Kostja ei ole alates korteriomandi omandamisest täitnud nõuetekohaselt ühistu liikmele kehtivaid rahalisi kohustusi. Korteri nr 99 omanikul puudus hageja ees võlgnevus viimati 16.02.
5. Kostjale igakuiselt esitatud arvetel on kajastatud tasumisele kuuluvad summad, mh millise teenuse eest, kuidas on arvestatud ja kui palju ning kas eelmisel kuul toimunud laekumine, mh koguvõlgnevuse jääk. Kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata temale esitatud arved ning varasema omaniku kohustused. Kostja on tasunud arveid osaliselt. Hagejale ei ole esitatud selgitusi, milliseid rahalisi kohustusi kostja tasub, milliseid mitte ja miks. Hageja on kostja poolt tehtud maksete puhul arvestanud esmalt maha viivise ja siis ülejäänud summast põhinõude. Arvete osalise tasumisega tunnistab kostja rahalisi kohustusi hageja ees. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet.
6. Hageja arvestab võlgnevuse perioodi alates 10.02.2016 kuni 31.01.2018, mille eest on põhivõlgnevus 1770.42 eurot ning võlgnevuse, mis on tekkinud 31.01.2018 kuni 30.04.2019 mittenõuetekohaselt tasutud arvete alusel, põhinõude summaks on 2738.61 eurot. Põhivõlgnevusest 60 eurot on kohtuvälise võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Viivise summaks arvestab hageja 01.05.2019 seisuga 35.10 eurot (17.10+18), s.o 31.03.2019 seisuga 17.10 eurot (arve nr 19048899) ja 01.04.2019-30.04.2019 18 eurot (2738,61x0,022%x30).
7. 01.07.2019 esitas hageja vastuse kostjale, milles leidis, et kostja esitatud lisad 2, 3 ja 3A ei tõenda väidet, et esmalt on arvestatud maha viivis või et hageja oleks midagi valesti arvestanud ja kui, siis mida ja millal ning mis summas või et kostja oleks midagi tagasi nõudnud. Kostja vastuse punktis 11 toodud väited ei ole asjakohased ning on samuti tõendamata. 04.07.2019 menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et kostja õigus on valida, mis tõenditega ta oma vastuväiteid tõendab. Tõendite osas raskendab seisukoha esitamist asjaolu, et tõendid on skaneeritud järjekorrata ning neil puuduvad numbrid. Samuti ei selgu kostja vastusest, millist asjaolu soovitakse konkreetse tõendiga tõendada. Hageja ei saa aru, mida soovib kostja tõendada tõenditega 6-
8. Arved on hageja poolt 4 esitatud. Lisa 4 ei ole antud vaidluse puhul asjakohane. Samuti ei ole asjakohaseks tõendiks lisa 5, sest puudub vaidlus veearvesti vahetamise osas. Samuti ei saa hageja aru, mida soovitakse sellega tõendada. Asjakohasteks tõenditeks ei ole IDR Inkasso nõuded ja kostja poolt esitatud väljavõtted väljastusteatistest. Kostja ei saa tugineda asjaoludele või selgitustele, mis on märgitud lisadele vene keeles.
9. Hageja märgib, et hagejale on laekunud järgmistel perioodidel järgmised summad: 01.01.2016 kuni 31.12.2017 1737.21 eurot, 01.01.2018 kuni 31.12.2018 507.39 eurot ning 01.01.2019 kuni 30.06.2019 332.07 eurot. Kokku on laekunud 01.01.2016 kuni 30.06.2019 2576.67 eurot. Alates 01.06.2016 on hageja arvestanud kostja laekumised esmalt viivise ja siis põhinõude katteks.
10. 07.08.2019 menetlusdokumendiga esitas hageja 31.05.2017 kordusüldkoosolekul osalenute nimekirja, mis mh tõendab, et seal osales korteri nr 99 varasem omanik (kostja ema), kes otsust ei vaidlustanud.
11. Hageja esitas 29.08.2019 täiendava seisukoha, mille kohaselt ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagi lisaks olevatele arvetele ega nõude aluseks olevate asjaolude kohta, st kuidas on nõue arvestatud. Kostja on osaliselt maksete tasumisega tunnistanud rahalise kohustusi hageja ees ja kostja vastuväited ei ole asjakohased või on tõendamata.
12. a tariifid on mh märgitud
13. a majanduskavas, mille hageja on kohtule esitanud. Majanduskavas on märgitud
14. a hooldus- ja halduskulu, mis on kajastatud
15. a arvetel ja
16. a arvetel, kuni 31.05.2017 ning
17. a majanduskava alusel arvestati hooldus, haldus ja remondifondi ka
18. a ees ning kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja seisukohad
19. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20. Kostjale on nõue üllatav, sest ta on alates
21. a veebruarist tasunud ühistule 2367.91 eurot. Kostja tasus ühistule 53 eurot 05.05.2014 maksega. Kostja palus raha tagastada, kuid ühistu ei teinud seda. 15.09.2015 tagastas ühistu kostjale valesti arvestatud viivise 194.03 eurot ja 29.11.2015 102.12 eurot. Alates 28.06.2016 tasus kostja makseid, kuid summad arvestati viivise katteks. Ühistu on tekitanud võlgnevuse ja arvestanud ebaõiglaselt viivist alates
22. aastast. Vastavat ümberarvestust on kostja palunud juhatuselt korduvalt.
23. a eest on kostja enam tasunud 87.71 eurot. Suuresti on võlg arvestatud veearvestite vahetusest alates 04.10.
24. Eriti kummaline olukord nähtub kuni
25. aasta lõpuni, kus arvetel näidatakse 3 veemõõtja kulu, kuid tegelikkuses oli korteris 2 veemõõtjat. Veearvestused on koostatud olematute näitude alusel. Korteriühistu raamatupidamist ei ole kontrollinud alates
26. aastast revisjonikomisjon. Esimese astme kohtu otsus
27. Maakohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes TsMS § 404 lõikest
28. Maakohus rahuldas hagiavalduse ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 2738.81 eurot, sh majandamiskulude võlgnevus 30.04.2019 seisuga 2678.61 eurot ja kohtuvälise võla sissenõudmiskulu 60 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 01.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 35.10 eurot ja alates 14.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (

) §-s 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks jättis maakohus rahuldamata kostja korduva taotluse korraldada hageja raamatupidamise audit 2015 -

1. aastate kohta. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kuluhüvitise 725 eurot (riigilõiv 275 eurot, õigusabikulu 450 eurot). 5
2. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust põhisummas 2678.61 eurot. Kuni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS-i rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja – ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõige 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 15¹ lõikega 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lõike 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
3. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lõike 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama sätte lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõike 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lõike 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
4. Kohus leiab, et hageja on eelviidatud õigusnorme arvesse võttes oma nõuet kostja vastu piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kostja võlgnevuse alus ning selle arvestus nähtub hagiavaldusest ja selle lisadest (t I kd lk 2-83). Kostja on KrtS § 1 lõike 4 kohaselt hageja liige. Seetõttu nõuab hageja temalt õigustatult majandamiskulude tasumist ja teenuste eest tasu vastavalt seadusele ning põhikirjale. Lähtudes hageja põhikirja punktist 3.2.6 on kostja kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, veekanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Lähtudes hageja põhikirja punktist 3.2.7 on kostja kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud 6 korras (vt t I kd lk 82).
5. Hageja on 04.07.2019 ja 07.08.2019 seisukohtades nõude kujunemist täiendavalt põhjendanud ja tõendanud (t II kd lk 10-11, 19-23). Kostja ei ole nimetatud tõendite osas kohtu poolt määratud tähtajaks vastuväiteid või omapoolseid dokumente esitanud (t II kd lk 28). Kostja esitas 16.08.2019 küll igasuguste põhjendusteta korduva taotluse korraldada hageja raamatupidamise audit 2015-
6. aastate kohta (t II kd lk 34), kuid nimetatud taotluse jättis kohus rahuldamata juba 08.07.2019 määrusega ja jätab samadel motiividel korduvalt rahuldamata (t II kd lk 12-13). Kohus selgitab, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜ) § 34 lõike 1 alusel teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle ning selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Kohtul puudub alus käesolevas tsiviilasjas määrata raamatupidamise auditit ja kohtu hinnangul on kostja taotlus asjasse puutumatu.
7. Kostja vastuväited, mis puudutavad pooltevahelisi arveldusi aastatel 2014-2015, on asjasse puutumatud, sest hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist perioodi eest alates 10.02.
8. Sel põhjusel ei ole asjakohane ka kostja esitatud protokoll, mis käsitleb kostjal võla puudumist 01.01.2016 seisuga (t I kd lk 133). Kostja on hagivastusele lisanud hulgaliselt kirjalikke materjale, kuid ei ole arusaadavalt selgitanud, mida ta nendega tõendada soovib. Hageja märgib õigesti, et kostja vastusest ei selgu, millist asjaolu soovitakse iga konkreetse tõendiga tõendada. Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuse lisad 2, 3 ja 3A (t I kd lk 104-108) ei tõenda kostja väidet, et hageja oleks kostja võlgnevuse valesti arvestanud. Tõendamata on samuti vastuse punktis 11 esitatud väited, justkui oleks võlgnevus tingitud veearvestite vahetusest ja veenäitudest. Veearvesti vahetuse osas
9. a vaidlus puudub (t I kd lk 201), kuid see ei tähenda, et hageja oleks kostja võlgnevust valesti arvestanud. Samuti jääb arusaamatuks, mida kostja soovib tõendada oma vastusele lisatud arvetega (t I kd lk 136-184, 212-215), sest hageja nõudega seonduvad arved on hageja esitanud. Tõenduslik väärtus puudub mh kostja poolt esitatud tabelil (t I kd lk 109). Asjakohasteks tõenditeks ei ole kostja kirjavahetus IDR Inkasso OÜ-ga ja väljavõtted väljastusteatistest (t I kd lk 203-211).
10. Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et kostja ei saa tugineda asjaoludele või selgitustele, mis on märgitud lisadele vene keeles. Samuti ei saa kostja tugineda venekeelsetele dokumentidele. Kohus on kostjale selgitanud 08.07.2019 määruses (t II kd lk 12-13), et „Juhul, kui kostja soovib tugineda kostja vastuse lisadele, mis on vene keeles (sh osas, kus kostja soovib tugineda eestikeelsetele dokumentidele käsitsi vene keeles kirjutatud tekstile), tuleb kostjal hiljemalt 02.08.2019 esitada kohtule venekeelsete dokumentide tõlked eesti keelde. Kui tõlget nimetatud tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta vastavas osas dokumentaalsed tõendid tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3).“ Kuna kostja tõlget ei esitanud, jätab kohus tähelepanuta kostja hagivastuse lisad, mis on vene keeles (sh osas, kus kostja soovib tugineda eestikeelsetele dokumentidele käsitsi vene keeles kirjutatud tekstile).
11. Seoses kostja väitega, et ta on alates
12. a veebruarist tasunud 2367.91 eurot, märgib kohus, et hageja ei ole kostja poolt tehtud makseid eitanud. Hageja märkis 04.07.2019 menetlusdokumendis, et talle on laekunud järgnevatel perioodidel järgmised summad: 01.01.2016 kuni 31.12.2017 1737.21 eurot, 01.01.2018 kuni 31.12.2018 507.39 eurot ning 01.01.2019 kuni 30.06.2019 332.07 eurot. Kokku on laekunud 01.01.2016 kuni 30.06.2019 summas 2576.67 eurot (t II kd lk 10). Kostja poolt hagejale maksete osaline tasumine ja selle arvesse võtmine hageja nõudes nähtub ka hagile lisatud arvestustest (t I kd lk 29-31). Samas ei tähenda kostja poolt korteriühistule osaline maksete tegemine võla puudumist. Hageja on selgitanud, et alates 01.06.2016 on hageja arvestanud kostja 7 laekumised esmalt viivise ja siis põhinõude katteks. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus vastavalt

§ 88

lõikele 8 arvestada kostja makseid varasema sissenõutavaks muutunud viivitusintressi (viivise) katteks. Kostja ei saa võlgnikuna ainuüksi võlaõigusseaduse (

) § 6 hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et makstes hagejale suvalistel ajahetkedel ja suvalistes summades majandamiskulude makseid, võimaldab see vabaneda varasemast võlast, sh viivise võlast. Juhuslike ja osaliste maksete tegemine ei vabasta kostjat varasemast võlast ega anna alust keelduda uute majandamiskulude arvete tasumisest tulevikus.

1. Kohus nõustub ka hageja 29.08.2019 menetlusdokumendis väljendatuga, mille kohaselt ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagi lisaks olevatele arvetele või nõude aluseks olevate asjaolude kohta, st kuidas on nõue arvestatud. Kohus on seisukohal, et korteriühistu võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseenesest lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada korteriühistu poolt pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Korteriühistu näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige otsustab keelduda arvete tasumisest või tasub neid vastavalt enda äranägemisele, peab hageja siiski täitma oma kohustusi. Kui üks ühistu liikmetest oma kohustusi ei täida, kannatavad selle tõttu teised ühistu liikmed. Kohus märgib, et ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lõige 1). TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Kohus selgitab, et kui kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale täiendavaid summasid, siis neid peab hageja arvesse võtma kostjale uute arvete esitamisel ja kostja võla õige summa kajastamisel pärast hagiavalduse esitamist. Majandamiskulude arvete esitamine kostjale on pidev protsess, mis jätkub ka pärast hagiavalduse esitamist. Samas ei ole kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks alust kahelda, et hageja ei oleks tehtud makseid kostja võla suuruse määramisel arvesse võtnud. Siiski rõhutab kohus veelkord, et ka hagejal on kohustus heas usus käituda ning juhul, kui kostja on teinud pärast hagiavalduse esitamist täiendavaid makseid, tuleb hagejal neid kostja koguvõla määratlemisel õigesti arvesse võtta.
3. Arvestades eeltoodut ei ole kostjal alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata.

§ 76

ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lõike 1 punkti 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude võlgnevust põhisummas 2678.61 eurot. Seetõttu kohus rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse 30.04.2019 seisuga summas 2678.61 eurot.

1. Kohus rahuldab hagi ka kohtuvälise võla sissenõudmiskulude hüvitise 60 eurot osas. Hageja viitab selles osas hagi lisale 10, milleks on esindaja poolt kostjale saadetud teade rahaliste kohustuste täitmiseks ja sellele vastav arve hagejale. Riigikohus on otsuses nr 32-1-138-10 (punktis 29) märkinud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid 8 toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav käesolevas vaidluses. Kuigi hageja esindaja ei ole advokaat, on tegemist professionaalse õigusabi osutajaga ning kohtu hinnangul oli hageja otsus enne kohtusse pöördumist õigusabi kasutada mõistlik. Kohus leiab, et ka kohtueelse õigusabi kulu summas 60 eurot oli antud juhul mõistlik ja sellega seotud kulu tuleb kostjal hagejale kahjuna hüvitada (t I kd lk 32-34). Kohus märgib, et kostja ei ole hageja õigusabiga seotud kahjunõude osas eraldi vastuväiteid esitanud.
2. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, s.o seisuga 01.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 35.10 eurot ja lisanduvat viivist alates 14.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Krt

S § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lõike 1 punktist 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabi käibemaksuta summas 650 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 925 eurot (t II kd lk 26). Kostja ei ole hageja menetluskulude suhtes kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud.
3. Kohus leiab, et TsMS § 138 lõigetest 1 ja 2 ning TsMS § 139 lõikest 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot (t I kd lk 35). Sõltumata kostja vastuväidete puudumisest määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lõige 1). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades iseenesest mõistlik. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude ajaline maht ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 4,5h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 450 eurot. Mh võtab kohus arvesse, et kostja vastuse järgselt olid hageja seisukohad väga piiratud mahus ning et kohus pidi hagejalt küsima hilinenud seisukoha järgselt täiendavat infot (t II kd lk 7). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 725 eurot. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 200 eurot.
4. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS 9 § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Apellatsioonkaebus
5. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, lahendada asi sisuliselt ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kõik rahad olid ühistule perioodil 2014 kuni aprill 2019 makstud. 21.05.2020 esitas kostja täiendava seisukoha nõude aegumise kohta, kuna möödunud on seaduses ettenähtud 3 aastat. Vastustaja seisukoht
6. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles kohus mõistis kostjalt põhivõlana välja rohkem kui 2025.65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevusena rohkem kui 21.07 eurot ja sissenõudmiskuluna rohkem kui 38.93 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistamisele kuuluvas osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab ning määrab kindlaks uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata taotlused. Kostja on lisanud kaebusele ja erinevatele menetlusdokumentidele arvukalt lisasid, mille vastuvõtmine või sellest keeldumine ja vajadusel esitajale tagastamine tuleb kohtul TsMS § 477 lõike 1 ja § 238 lõike 1 koosmõjust tulenevalt otsustada. Järgnevalt viitab kolleegium menetlusdokumentide lisadele, millised on esitatud kohtule korduvalt ja mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub, kuna need koormavad asjatult tsiviilasja menetlust: II kd lk 91-112, 115-116, 118-122, 129-131, 136-138, 143, 145-147, 182-186, 188-189; III kd lk 9-20, 31-33, 37-
9. Samal põhjendusel jätab kolleegium tsiviilasja materjalidesse võtmata vastustaja 18.05.2020 menetlusdokumendi lisadest lepingulise esindaja 04.04.2018 e-kirja ja teate võlgnevuse kohta kostjale ning 09.04.2018 arve kohtuvälise menetluse eest hagejale. Järgnevalt viitab kolleegium kostja menetlusdokumentide lisadele, millised ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna kas ei tõenda kostja vastuväiteid või puudutavad elulisi asjaolusid, millised väljuvad käesoleva kohtuasja piiridest ning mille vastuvõtmisest ringkonnakohus seetõttu keeldub: II kd lk 123-128, 139, 142, 144, 148-161, 163-164, 172-181, 187; III kd lk 1-4, 29-30,
10. Kuna hageja on esitanud dokumendid elektrooniliselt, siis tagastamist esitajale ei toimu. Kostja on esitanud materjalid paberkandjal, mistõttu tuleb need temale tagastada.
11. 18.05.2020 vastustaja menetlusdokumendi lisad (külma vee näidud, võlgnevus/viivise arvestus) ja eelpool nimetamata kostja erinevate menetlusdokumentide lisad võtab kohus tsiviilasja materjalidesse, kuna need on kas esitatud kohtu 30.04.2020 kirja alusel ja või on muul põhjusel vajalikud hageja nõude põhjendatuse kontrollimiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et jätab kaebuse lahendamisel tähelepanuta kostja poolt maakohtule peale 06.09.2019 otsuse avalikult teatavaks tegemist esitatud avaldused ja nende lisad (t II kd lk 74-87), kuna tegemist on kahe kohtuastme menetluste vahelisel ajal esitatud materjalidega, mille tähtsus apellatsioonimenetluses tsiviilasja materjalidest ei selgu. 10
12. Esmalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus lahendas hageja 13.05.2019 avalduse majandamiskulude sissenõudmist puudutavas osas ekslikult hagimenetluse reeglite järgi. Alates 01.01.2018 kohtule esitatud korteriühistute avaldused, mis puudutavad mh korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb TsMS § 613 lõike 1 punkti 1 kohaselt menetleda hagita menetluses. Selliste vaidluste hulka kuulub mh ühistu nõue ühelt korteriomanikult majandamiskulude võlgnevuse saamiseks (vt Villu Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018, lk 863-864, 871-874). Samas lahendas maakohus tsiviilasja tervikuna iseenesest õigesti hagimenetluses (otsusega jmt), kuna lisaks majandamiskulude nõudele on esitatud nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks, milline tuleb lahendada hagimenetluses. TsMS § 613 lõike 4 kohaselt võib § 613 lõikes 1 nimetatud asju läbi vaadata hagimenetluses, kui see on esitatud mh koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Küll aga ei tohi menetluse liigist sõltuda see, kuidas koheldakse menetlusosalisi, st neid ei või asja hagimenetluses lahendamisel kohelda halvemini võrreldes sellega, kuidas peaks neid kohtlema asja hagita menetluses menetledes. Seega tuli maakohtul käesolevas asjas majandamiskulude nõude osas kohaldada menetlusreegleid, millised on kehtestatud hagita menetluse jaoks (TsMS §-d 477, 613615). Mh ei ole kohus hagita menetluses seotud poolte taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lõige 5). Samuti peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel või nõuab tõendite esitamist avaldajalt (TsMS § 477 lõige 7). Eeltoodust tulenevalt täpsustab kolleegium maakohtu otsuse põhjenduste punkti 19 selliselt, et viidatud hagimenetlust reguleerivad TsMS-i sätted kohalduvad vaid sissenõudmiskulu nõude lahendamist puudutavas osas.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata hagita menetluse põhimõtted, on apellatsioonikohtul siiski võimalik asi ise lõpuni ära arutada. Asja ette valmistades selgitas kolleegium hagejale, et kohtul tuleb sisuliselt kontrollida hageja esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel sissenõutava majandamiskulude võlgnevuse kujunemist. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel asjakohast materiaalõigust ja hageja põhikirja, kuid ei kontrollinud hageja rahalise nõude kujunemist. Eelkõige ei vastanud maakohus kostja väitele vee- ja kanalisatsioonikulu (külma vee) ebaõige arvestuse kohta teatud perioodil. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada.
14. Ringkonnakohus kontrollis võlgnevuse arvestusi hageja arvete ja kostja laekumiste võrdlemise teel. Samuti võttis arvesse täiendavalt nõutud selgitust, mille hageja esitas 18.05.2020 tabeli kujul. Pooltel ei ole vaidlusi vaidlusalusel perioodil kostja eest tasutud summade suuruses ega tasumise ajas. Samas on kolleegium seisukohal, et hageja ei kõrvaldanud kõiki 30.04.2020 määruse põhjenduste punktides 6 ja 7 esiletoodud puudusi, mis teeb osaliselt võimatuks kohtul veenduda hagetava summa suuruse vastavuses ühistusisestele pädevate organite otsustele ning seadustele. Kohus juhtis tähelepanu, et tavapärane ei ole, et korteriühistu arvestas perioodil märtsist 2016 kuni veebruarini 2017 (kaasa arvatud) kostjale tarbitud vett lisaks kahele veemõõtjale, mille puhul arvestati näitusid, kolmanda veemõõtja alusel igakuiselt 21m3 vett. Selliselt lisandus 12 kuu jooksul kostjale 12x21=252m3 vett. Kohus palus esitada selgituse ja asjaomase ühistu organi otsuse sellise veearvestuse kohta, kuid hageja seda ei teinud. Kostja vastuväidetest on võimalik järeldada, et ta on sellisele vee arvestusele läbivalt aastate jooksul vastu vaielnud. Tsiviilasja materjalidest on võimalik aru saada, et oktoobris 2015 toimus kostja korteris külmavee mõõtja vahetus, mille kohta esitas kostja kohtule taatlemisdokumendid (t I kd lk 196-198). Dokumentidelt nähtub, et 06.10.2015 on kostja külmavee arvesti 11 läbinud taatlemise. Hageja ei ole selgitanud, mis probleem kostja arvestiga oli, miks ühistu ei saanud ainult selle näitusid arvesse võtta (mis arvetelt tegelikult ka nähtuvad), vaid arvestas igakuiselt sõltumatult tegelikust tarbimisest vee kuluks vähemalt lisaks 21m
15. Kuna selles osas ei ole hageja nõue tõendatud, võtab kohus nõude kontrollimisel perioodil märtsist 2016 kuni veebruarini 2017 (kaasa arvatud) igakuise arve alusel tasumisele kuulunud põhisumma (viiviseta) arvestamisel aluseks arvel märgitud summa, millest arvestab maha 21m3-le vee maksumuse. Seega võtab kolleegium arvesse järgmised põhisummad: märtsi 2016 (arve t I kd lk 77) eest 160.22 euro asemel 116.62 eurot, aprilli 2016 (arve t I kd lk 151) eest 135.18 euro asemel 91.58 eurot, mai 2016 (arve t I kd lk 76) eest 115.34 euro asemel 71.75 eurot, juuni 2016 (arve t I kd lk 75) eest 131.99 euro asemel 88.40 eurot, juuli 2016 (arve t I kd lk 74) eest 113.77 euro asemel 70.18 eurot, augusti 2016 (arve t I kd lk 73) eest 100.17 euro asemel 56.57 eurot, septembri 2016 (arve t I kd lk 72) eest 151.74 euro asemel 108.14 eurot, oktoobri 2016 (arve t I kd lk 71) eest 162.37 euro asemel 118.78 eurot, novembri 2016 (arve t I kd lk 70) eest 146.37 euro asemel 102.77 eurot, detsembri 2016 (arve t I kd lk 69) eest 151.10 euro asemel 107.50 eurot, jaanuari 2017 (arve t I kd lk 57) eest 154.27 euro asemel 110.67 eurot ja veebruari 2017 (arve t I kd lk 58) eest 208.21 euro asemel 164.62 eurot. Selline ümberarvestus tingib omakorda vajaduse arvestada ümber ka viivisvõlgnevus.
16. 18.05.2020 on hageja kõrvaldanud vastuolu nõude arvestuses, mis seniste dokumentide kohaselt seisnes selles, et ühelt poolt oli hageja kinnitanud hagiavalduse põhjenduste punktis 6, et 16.02.2016 seisuga kostjal võlgnevust ühistu ees ei olnud, kuid ometi nähtus 16.02.2016 esitatud arvelt viivis 0.69 eurot. Uuest arvestusest nähtub, et kostja oli olnud viivituses kuni 09.02.2016 ja viivis 0.69 eurot oli arvestatud perioodi 01.02.201609.02.2016 eest. Seega saab nõustuda hagejaga, et arvestades ka ettemaksu 0.37 eurot, oli kostjale jaanuari kuu 2016 eest määratud maksta õigesti 140.06 eurot (arve t I kd lk 79).
17. Järgnevalt kontrollib kolleegium hageja poolt teostatud viivise arvestust. Hageja on viivise määrana arvestanud kuni 01.01.2018 0,07% iga viivitatud päeva eest, mis oli kooskõlas nimetatud kuupäevani kehtinud KÜS-i § 7 lõikega
18. Alates 01.01.2018 on arvestatud päevamääraks 0,022%, mis vastab läbi KrtS § 42 lõike 1 kohaldamisele kuuluvale

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määrale.

Kostja oma väiteid ettemaksust suuruses 87.71 eurot

1. a lõpu seisuga vaatamata kohtu antud võimalusel 30.04.2020 määruses ei põhistanud. Seega puudub kohtul võimalus seda vastuväidet kontrollida.
2. Kuna eelnevalt tegi kohus ümberarvestused perioodil märtsist 2016 kuni veebruarini 2017 (kaasa arvatud) tasumisele kuulunud põhisummades, sai kujuneda kostja võlgnevus seisuga 30.04.2019

§ 88

lõigete 6, 8 ja 9 alusel järgmiselt:  29.02.2016 seisuga pidi olema kostja põhivõlgnevus 139.37 (139.74-0.37) eurot ja viivisvõlgnevus 0.69 eurot;  kostja tasus 11.03.2016 140.06 eurot (t I kd lk 101); selleks ajaks oli tasumata põhivõlalt 139.37 eurolt kogunenud 01.03.-11.03.2016 eest viivis 1.07 eurot; kuna võlgnik ei määranud, millise kohustuse katteks ta tasub, tuli esmalt lugeda tasutuks sissenõutavaks muutunud viivis (edaspidi viivis) kokku 0.69+1.07=1.76 eurot ja varasem võlgnevus 139.37 eurot; seega 11.03.2016 seisuga oli kostja põhivõlgnevus 140.06-1.76-139.37=1.07 eurot alates 01.03.2016;  11.03.2016 arve (veebruari eest; t I kd lk 78) alusel pidi kostja tasuma põhitasu 97.82 eurot hiljemalt 30.03.2016;  12.04.2016 arve (märtsi eest; t I kd lk 77) alusel pidi kostja tasuma põhitasu 116.62 eurot hiljemalt 30.04.2016;  16.05.2016 arve (aprilli eest; t I kd lk 151) alusel pidi kostja tasuma põhitasu 91.58 eurot hiljemalt 31.05.2016; 12          Kostja tasus 19.05.2016 99.58 eurot (t I kd lk 101), määrates, et maksab veebruari eest; 19.05.2016 seisuga oli kostja võlgnevuses veebruari põhitasu 97.82 eurot ja sellelt viivise 01.04.-19.05.2016 eest 3.36 eurot, samuti jaanuari põhitasust 1.07 eurot (sellelt viivis 01.03.-19.05.2016 eest 0.06 eurot) ja märtsi põhitasu 116.62 eurot (sellelt viivis 01.05.-19.05.2016 eest 1.55 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 4.97 eurot ja ülejäänu arvel veebruari põhitasu (99.58-4.97-97.82), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 20.05.2016 seisuga jaanuari põhitasust 1.07 eurot, veebruari põhitasust 3.25 eurot ja märtsi põhitasu 116.62 eurot; 14.06.2016 arve (mai eest; t I kd lk 76) alusel pidi kostja tasuma põhitasu 71.75 eurot hiljemalt 30.06.2016; Kostja tasus 28.06.2016 108.32 eurot (t I kd lk 101), määrates, et maksab märtsi eest; 28.06.2016 seisuga oli kostja võlgnevuseks 20.05.2016 seisuga jaanuari põhitasust 1.07 eurot, veebruari põhitasust 3.25 eurot, märtsi põhitasu 116.62 eurot (kõigi puhul viivis 20.05.-28.06.2016 vastavalt 0.03 eurot, 0.09 eurot ja 3.27 eurot) ja aprilli põhitasu 91.58 eurot (viivis 01.06.-28.06.2016 eest 1.79 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 5.18 eurot ja ülejäänu arvel märtsi põhitasu (108.32-5.18-116.62), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 29.06.2016 seisuga jaanuari põhitasust 1.07 eurot, veebruari põhitasust 3.25 eurot ja märtsi põhitasu 13.48 eurot; 12.07.2016 arve (juuni eest; t I kd lk 75) alusel pidi kostja tasuma põhitasu 88.40 eurot hiljemalt 31.07.2016; Kostja tasus 08.08.2016 99.58 eurot (t I kd lk 101), kuid mille katteks, ei määranud; 08.08.2016 seisuga oli kostja võlgnevuseks jaanuari põhitasust 1.07 eurot, veebruari põhitasust 3.25 eurot, märtsi põhitasu 13.48 eurot, aprilli põhitasu 91.58 eurot (viivis 29.06.-08.08.2016 eest vastavalt 0.03, 0.09, 0.39 ja 2.63 eurot), mai põhitasu 71.75 eurot (viivis 01.07.-08.08.2016 eest 1.96 eurot) ja juuni põhitasu 88.40 eurot (viivis 01.08.-08.08.2016 eest 0.50 eurot);

§ 88

lõigete 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 5.60 eurot ja ülejäänu arvel jaanuari-märtsi põhitasud ning osaliselt aprilli põhitasu (99.58-5.60-1.07-3.2513.48-91.58), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 09.08.2016 seisuga aprilli põhitasust 15.40 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot ja juuni põhitasu 88.40 eurot; 10.08.2016 arve (juuli eest; t I kd lk 74) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 70.18 eurot hiljemalt 31.08.2016; Kostja tasus 06.09.2016 50 eurot (t I kd lk 101) juuni eest; 06.09.2016 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli põhitasust 15.40 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot ja juuni põhitasu 88.40 eurot (viivis 09.08.-06.09.2016 eest vastavalt 0.31, 1.46 ja 1.79 eurot) ning juuli põhitasu 70.18 eurot (viivis 01.09.-06.09.2016 0.29 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 3.85 eurot ja ülejäänu arvel osaliselt juuni põhitasu (50-3.85-88.40), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 07.09.2016 seisuga aprilli põhitasust 15.40 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuni põhitasust 42.25 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot; 14.09.2016 arve (augusti eest; t I kd lk 73) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 56.57 eurot hiljemalt 30.09.2016; Kostja tasus 10.10.2016 50 eurot (t I kd lk 101) juuni eest; 10.10.2016 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli põhitasust 15.40 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuni põhitasust 42.25 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot (viivis 07.09.-10.10.2016 eest vastavalt 0.37, 1.71, 1.01 ja 1.67 eurot) ja augusti põhitasu 56.57 eurot (viivis 01.10.-10.10.2016 0.40 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 5.16 eurot ja ülejäänu arvel juuni põhitasu ja osaliselt aprilli põhitasu (50-5.16-42.25-15.40), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 13           10.10.2016 seisuga aprilli põhitasust 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot ja augusti põhitasu 56.57 eurot; 13.10.2016 arve (septembri eest; t I kd lk 72) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 108.14 eurot hiljemalt 31.10.2016; 12.11.2016 arve (oktoobri eest; t I kd lk 71) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 118.78 eurot hiljemalt 30.11.2016; Kostja tasus 17.11.2016 50 eurot (t I kd lk 101) augusti eest; 17.11.2016 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli põhitasust 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot ja augusti põhitasu 56.57 eurot (viivis 11.10.-17.11.2016 eest vastavalt 0.34, 1.91, 1.87 ja 1.50 eurot) ning septembri põhitasu 108.14 eurot (viivis 01.11.-17.11.2016 1.29 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 6.91 eurot ja ülejäänu arvel osaliselt augusti põhitasu (50-6.91-56.57), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 17.11.2016 seisuga aprilli põhitasust 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot, augusti põhitasust 13.48 eurot ja septembri põhitasu 108.14 eurot; 13.12.2016 arve (novembri eest; t I kd lk 70) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 102.77 eurot hiljemalt 31.12.2016; 12.01.2017 arve (detsembri eest; t I kd lk 69) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 107.50 eurot hiljemalt 31.01.2017; 15.02.2017 arve (jaanuari eest; t I kd lk 57) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 110.67 eurot hiljemalt 28.02.2017; Kostja tasus 22.02.2017 124.59 eurot (t I kd lk 101) novembri eest; 22.02.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli põhitasust 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot, augusti põhitasust 13.48 eurot, septembri põhitasu 108.14 eurot (viivis 18.11.2016-22.02.2017 eest vastavalt 0.87, 4.87, 4.77, 0.92 ja 7.34 eurot), oktoobri põhitasu 118.78 eurot (viivis 01.12.2016-22.02.2017 6.97 eurot), novembri põhitasu 102.77 (viivis 01.01.-22.02.2017 3.81 eurot) ja detsembri põhitasu 107.50 eurot (viivis 01.02.-22.02.2017 eest on 1.66 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 31.21 eurot ja ülejäänu arvel osaliselt novembri põhitasu (124.59-31.21-102.77), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 22.02.2017 seisuga aprilli põhitasu 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot, augusti põhitasust 13.48 eurot, septembri põhitasu 108.14 eurot, oktoobri põhitasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot ja detsembri põhitasu 107.50 eurot; 14.03.2017 arve (veebruari eest; t I kd lk 58) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 164.62 eurot hiljemalt 31.03.2017; Kostja tasus 22.03.2017 122.62 eurot (t I kd lk 101) detsembri/jaanuari eest; 22.03.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli 2016 aprilli põhitasu 12.81 eurot, mai põhitasu 71.75 eurot, juuli põhitasu 70.18 eurot, augusti põhitasust 13.48 eurot, septembri põhitasu 108.14 eurot, oktoobri põhitasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, detsembri põhitasu 107.50 eurot (viivis 23.02.-22.03.2017 eest vastavalt 0.25, 1.41, 1.38, 0.26, 2.12, 2.33, 0.18 ja 2.11 eurot) ning jaanuari põhitasu 110.67 eurot (viivis 01.03.-22.03.2017 eest 1.70 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 11.74 eurot, siis detsembri tasu 107.50 eurot ja ülejäänu arvel osaliselt jaanuari põhitasu (122.62-11.74107.50-110.67), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 23.03.2017 seisuga aprilli tasu 12.81 eurot, mai tasu 71.75 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot ja jaanuari tasust 107.29 eurot; 13.04.2017 arve (märtsi eest; t I kd lk 59) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 106.63 eurot hiljemalt 30.04.2017; 14         Kostja tasus 08.05.2017 132.49 eurot (t I kd lk 101) jaanuari/veebruari eest; 08.05.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli 2016 tasu 12.81 eurot, mai tasu 71.75 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot ja jaanuari tasust 107.29 eurot (viivis 23.03.-08.05.2017 eest vastavalt 0.42, 2.36, 2.31, 0.44, 3.56, 3.91, 0.31 ja 3.53 eurot), veebruari tasu 164.62 eurot (viivis 01.04.-08.05.2017 4.38 eurot) ja märtsi tasu 106.63 eurot (viivis 01.05.-08.05.2017 eest 0.60 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 21.82 eurot, siis jaanuari tasu 107.29 eurot ja ülejäänu arvel osaliselt veebruari tasu (132.4921.82-107.29-164.62), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 08.05.2017 seisuga aprilli tasu 12.81 eurot, mai tasu 71.75 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot ja märtsi tasu 106.63 eurot; 12.05.2017 arve (aprilli eest; t I kd lk 60) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 87.78 eurot hiljemalt 31.05.2017; 12.06.2017 arve (mai eest; t I kd lk 61) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 69.60 eurot hiljemalt 30.06.2017; Kostja tasus 14.06.2017 102.84 eurot (t I kd lk 101) mai 2017 eest; 14.06.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks aprilli 2016 tasu 12.81 eurot, mai 2016 tasu 71.75 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot ja märtsi tasu 106.63 eurot (viivis 09.05.-14.06.2017 eest vastavalt 0.33, 1.86, 1.82, 0.35, 2.80, 3.08, 0.24, 4.18 ja 2.76 eurot) ja aprilli tasu 87.78 eurot (viivis 01.06.-14.06.2017 0.86 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 18.28 eurot, siis mai 2017 tasu 69.60 eurot ja ülejäänu arvel aprill 2016 tasu ja osaliselt mai 2016 tasu (102.84-18.28-69.6012.81-71.75), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 14.06.2017 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot ja märtsi tasu 106.63 eurot; 11.07.2017 arve (juuni eest; t I kd lk 62) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 135.87 eurot hiljemalt 31.07.2017; 11.08.2017 arve (juuli eest; t I kd lk 165) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 56.23 eurot hiljemalt 31.08.2017; Kostja tasus 22.08.2017 71.97 eurot (t I kd lk 101) juuli 2017 eest; 22.08.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, märtsi tasu 106.63 eurot ja aprilli tasu 87.78; (viivis 15.06.-22.08.2017 eest vastavalt 3.36, 3.39, 0.65, 5.22, 5.74, 0.45, 7.79, 5.15 ja 4.24 eurot) ning juuni tasu 135.87 eurot (viivis 01.08.-22.08.2017 2.09 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 30.08 eurot ja osaliselt juuli 2017 tasu 113.77 eurot (71.97-30.08-113.77), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 22.08.2017 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, märtsi tasu 106.63 eurot, aprilli tasu 87.78, juuni tasu 135.87 eurot; 12.09.2017 arve (augusti eest; t I kd lk 64) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 57.11 eurot hiljemalt 30.09.2017; 15        Kostja tasus 26.09.2017 72 eurot (t I kd lk 101) augusti 2017 eest; 26.09.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, märtsi tasu 106.63 eurot, aprilli tasu 87.78 eurot, juuni tasu 135.87 eurot (viivis 23.08.26.09.2017 eest vastavalt 1.71, 1.72, 0.33, 2.65, 2.91, 0.23, 3.95, 2.61, 2.15 ja 3.33 eurot), juuli tasu 71.88 eurot (viivis 01.09.-26.09.2017 1.32 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 22.90 eurot ja augusti 2017 tasu 57.11 eurot (72-22.90-57.11), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 26.09.2017 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, märtsi tasu 106.63 eurot, aprilli tasu 87.78, juuni tasu 135.87 eurot ja juuli tasu 71.88 eurot; 12.10.2017 arve (septembri eest; t I kd lk 65) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 92.51 eurot hiljemalt 31.10.2017; Kostja tasus 03.11.2017 214.74 eurot (t I kd lk 101) aprilli, märtsi, oktoobri ja novembri 2017 eest; 03.11.2017 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli tasu 70.18 eurot, augusti tasust 13.48 eurot, septembri tasu 108.14 eurot, oktoobri tasu 118.78 eurot, novembri põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, märtsi tasu 106.63 eurot, aprilli tasu 87.78, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, (viivis 27.09.-03.11.2017 eest vastavalt 1.85, 1.87, 2.88, 3.16, 0.25, 4.29, 2.84, 2.33, 3.61 ja 1.91 eurot), augusti tasust 8.01 eurot (viivis 01.10.-03.11.2017 0.19 eurot), septembri tasu 92.51 (viivis 01.11-03.11.2017 0.19 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda esmalt viivis kokku 25.37 eurot, siis märtsi tasu 106.63 ja osaliselt aprilli tasu 87.78 eurot (214.7425.37-106.63-87.78), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 03.11.2017 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot; 14.11.2017 arve (oktoobri eest; t I kd lk 66) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 102.94 eurot hiljemalt 30.11.2017; 11.12.2017 arve (novembri eest; t I kd lk 67) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 101.53 eurot hiljemalt 31.12.2017; 12.01.2018 arve (detsembri eest; t I kd lk 68) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 99.80 eurot hiljemalt 31.01.2018; Kostjalt laekus 12.01.2018 4.01 euro (t I kd lk 29) määramata, mille katteks; 12.01.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli 2017 tasust 5.04 eurot, juuni 2017 tasu 135.87 eurot, juuli 2017 tasu 71.88 eurot, augusti 2017 tasu 8.01 eurot, septembri 2017 tasu 92.51 eurot (viivis 04.11.2017-12.01.2018 eest, arvestades alates 01.01.2018 seaduse muudatust, vastavalt 3.01, 3.03, 0.59, 4.67, 5.13, 0.40, 6.97, 0.21, 5.88, 3.11, 0.35 ja 4.00 eurot), oktoobri 2017 tasust 102.94 eurot (viivis 01.12.201712.01.2018 2.50 eurot), novembri 2017 tasu 101.53 eurot (viivis 01.01-12.01.2018 0.27 eurot);

§ 88

lõigete 8 ja 6 alusel tuleb tasutuks lugeda osaliselt viivis kokku 40.10 eurot (4.01-40.10), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 12.01.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 16      eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 101.53 eurot; samuti jäi tasumata viivist 36.09 eurot; Kostjalt laekus 10.02.2018 101.53 eurot (t I kd lk 101) detsembri katteks; 10.02.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli 2017 tasust 5.04 eurot, juuni 2017 tasu 135.87 eurot, juuli 2017 tasu 71.88 eurot, augusti 2017 tasu 8.01 eurot, septembri 2017 tasu 92.51 eurot, oktoobri 2017 tasust 102.94 eurot ja novembri 2017 tasu 101.53 eurot (viivis 13.01.-10.02.2018 eest vastavalt 0.44, 0.45, 0.09, 0.69, 0.75, 0.06, 1.02, 0.03, 0.86, 0.46, 0.05, 0.59, 0.65 ja 0.65 eurot), detsembri 2017 tasu 99.80 (viivis 01.02.-10.02.2018 0.22 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis 36.09+7.01=43.10 eurot ja seejärel osaliselt detsembri 2017 tasu 99.80 (101.53-43.10-99.80), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 10.02.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 101.53 eurot ja detsembri tasust 41.37 eurot; 15.02.2018 arve (jaanuari eest; t I kd lk 46) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 107.33 eurot hiljemalt 28.02.2018; Kostjalt laekus 22.02.2018 11.12 eurot (t I kd lk 101) novembri, detsembri katteks; 22.02.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 101.53 eurot ja detsembri tasust 41.37 eurot (viivis 11.02.-22.02.2018 eest vastavalt 0.18, 0.18, 0.04, 0.28, 0.31, 0.02, 0.42, 0.01, 0.36, 0.19, 0.02, 0.24, 0.27, 0.27 ja 0.12 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 2.91 eurot ja seejärel osaliselt novembri 2017 tasu 101.53 (11.12-2.91-101.53), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 10.02.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot ja detsembri tasust 41.37 eurot; 12.03.2018 arve (veebruari eest; t I kd lk 47) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 115.35 eurot hiljemalt 31.03.2018; Kostjalt laekus 12.03.2018 105.34 eurot (t I kd lk 101) detsembri, jaanuari katteks; 12.03.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot ja detsembri tasust 41.37 eurot (viivis 23.02.-12.03.2018 eest vastavalt 0.27, 0.28, 0.05, 0.43, 0.47, 0.04, 0.64, 0.02, 0.54, 0.28, 0.03, 0.36, 0.41, 0.37 ja 0.16 eurot) ja jaanuari tasu 107.33 eurot (viivis 01.03.-12.03.2018 0.28 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt 17      tasutuks lugeda viivis kokku 4.63 eurot ja seejärel detsembri 2017 tasu 41.37 ja osaliselt jaanuari tasu 107.33 (105.34-4.63-41.37-107.33), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 12.03.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot ja jaanuari tasust 47.99 eurot; 13.04.2018 arve (märtsi eest; t I kd lk 48) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 106.80 eurot hiljemalt 30.04.2018; Kostjalt laekus 23.04.2018 106.80 eurot (t I kd lk 101) 13.04.2018 arve katteks; 23.04.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot ja jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot; (viivis 13.03.-23.04.2018 eest vastavalt 6.64, 0.65, 0.12, 1.00, 1.09, 1.48, 0.05, 1.25, 0.66, 0.07, 0.85, 0.95, 0.86 ja 0.44 eurot) ning veebruari tasu 115.35 eurot (viivis 01.04.-23.04.2018 0.58 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 10.78 eurot ja seejärel osaliselt märtsi tasu (106.8010.78-106.80), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 23.04.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot ja jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot ning veebruari tasu 115.35 eurot; märtsi tasust jäi 01.05.2018 seisuga võlga 10.78 eurot; Kostjalt laekus 04.05.2018 13.22 eurot (t I kd lk 101) 13.04.2018 arve katteks; 04.05.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot (viivis 24.04.-04.05.2018 eest vastavalt 0.17, 0.17, 0.03, 0.26, 0.29, 0.02, 0.39, 0.01, 0.33, 0.17, 0.02, 0.22, 0.25, 0.22, 0.12 ja 0.28 eurot) ning märtsi tasust 10.78 (viivis 01.05.-04.05.2018 0.01 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 2.96 eurot ja seejärel osaliselt märtsi tasu (13.22-2.96-10.78), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 04.05.2018 seisuga mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot ja jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot ja märtsi tasust 0.52 eurot; 15.05.2018 arve (aprilli eest; t I kd lk 49) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 79.97 eurot hiljemalt 31.05.2018; 12.06.2018 arve (mai eest; t I kd lk 50) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 58.82 eurot hiljemalt 30.06.2018; 18         Kostjalt laekus 13.06.2018 96.63 eurot (t I kd lk 102) 15.05.2018 arve katteks; 13.06.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 69.60 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot ja novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot (viivis 05.05.-13.06.2018 eest vastavalt 0.61, 0.62, 0.12, 0.95, 1.04, 0.08, 1.41, 0.04, 1.19, 0.63, 0.07, 0.81, 0.90, 0.82, 0.42 ja 1.01 eurot) ning aprilli tasu 79.97 eurot (viivis 01.06.-13.06.2018 0.23 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 10.95 eurot ja seejärel aprilli 2018 tasu ning osaliselt mai 2016 (96.63-10.95-79.9769.60), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 13.06.2018 seisuga mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot ja märtsi tasust 0.52 eurot; 12.07.2018 arve (juuni eest; t I kd lk 51) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 74.96 eurot hiljemalt 31.07.2018; Kostjalt laekus 18.07.2018 68.74 eurot (t I kd lk 100) 12.07.2018 arve katteks; 18.07.2018 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot (viivis 14.06.-18.07.2018 eest vastavalt 0.49, 0.54, 0.10, 0.83, 0.91, 0.07, 1.24, 0.04, 1.04, 0.55, 0.06, 0.71, 0.79, 0.72, 0.37 ja 0.88 eurot), mai tasu 58.82 eurot (viivis 01.07.-18.07.2018 0.23 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 9.57 eurot ja seejärel osaliselt juuni 2018 tasu 74.96 (68.74-9.57-74.96), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 18.07.2018 seisuga mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot, mai tasu 58.82 eurot; juuni tasu võlgnevus 01.08.2018 seisuga 15.79 eurot; 12.08.2018 arve (juuli eest; t I kd lk 52) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 71.78 eurot hiljemalt 30.08.2018; 12.09.2018 arve (augusti eest; t I kd lk 53) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 59.14 eurot hiljemalt 30.09.2018; 14.10.2018 arve (septembri eest; t I kd lk 54) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 64.13 eurot hiljemalt 30.10.2018; 14.11.2018 arve (oktoobri eest; t I kd lk 55) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 85.98 eurot hiljemalt 30.11.2018; 10.12.2018 arve (novembri eest; t I kd lk 56) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 100.61 eurot hiljemalt 31.12.2018; 19     14.01.2019 arve (detsembri eest; t I kd lk 44) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 116.33 eurot hiljemalt 31.01.2019; 15.02.2019 arve (jaanuari eest; t I kd lk 45a) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 117.77 eurot hiljemalt 28.02.2019; Kostjalt laekus 20.02.2019 116.33 eurot (t I kd lk 100) 14.01.2019 arve katteks; 20.02.2019 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot, mai tasu 58.82 eurot (viivis 19.07.2018-20.02.2019 eest vastavalt 3.04, 3.34, 0.64, 5.14, 5.65, 0.45, 7.67, 0.24, 6.46, 3.42, 0.38, 4.40, 4.90, 4.44, 2.28, 5.49, 0.02 ja 2.80 eurot), juuni tasust 15.79 eurot (viivis 01.08.2018-20.02.2019 0.71 eurot), juuli tasu 71.78 eurot (viivis 01.09.2018-20.02.2019 2.72 eurot), augusti tasu 59.14 eurot (viivis 01.10.201820.02.2019 1.85 eurot), septembri tasu 64.13 eurot (viivis 01.11.2018-20.02.2019 1.57 eurot), oktoobri tasu 85.98 eurot (viivis 01.12.2018-20.02.2019 1.55 eurot), novembri tasu 100.61 eurot (viivis 01.01.-20.02.2019 1.12 eurot) ja detsembri tasu 116.33 eurot (viivis 01.02.-20.02.2019 0.51 eurot);

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel tuleb esmalt tasutuks lugeda viivis kokku 70.79 eurot ja seejärel osaliselt detsembri 2018 tasu 116.33 (116.33-70.79-116.33), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks 20.02.2019 seisuga mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot, mai tasu 58.82 eurot; juuni tasu 15.79 eurot, juuli tasu 71.78 eurot, augusti tasu 59.14 eurot, septembri tasu 64.13 eurot, oktoobri tasu 85.98 eurot, novembri tasu 100.61 eurot ja detsembri tasust 70.79 eurot; Kostjalt laekus 09.03.2019 117.77 eurot (t I kd lk 100) 15.02.2019 arve katteks; 09.03.2019 seisuga oli kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli tasust 5.04 eurot, juuni tasu 135.87 eurot, juuli tasu 71.88 eurot, augusti tasu 8.01 eurot, septembri tasu 92.51 eurot, oktoobri tasu 102.94 eurot, novembri tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari tasu 115.35 eurot, märtsi tasust 0.52 eurot, mai tasu 58.82 eurot; juuni tasu 15.79 eurot, juuli tasu 71.78 eurot, augusti tasu 59.14 eurot, septembri tasu 64.13 eurot, oktoobri tasu 85.98 eurot, novembri tasu 100.61 eurot ja detsembri tasust 70.79 eurot (viivis 21.02.-09.03.2019 eest vastavalt 0.24, 0.26, 0.05, 0.40, 0.44, 0.03, 0.60, 0.02, 0.51, 0.27, 0.03, 0.34, 0.38, 0.35, 0.18, 0.43, 0.22, 0.06, 0.27, 0.22, 0.24, 0.32, 0.37 ja 0.26 eurot) ja jaanuari tasu 117.77 eurot (viivis 01.03.09.03.2019 eest 0.23 eurot); kuna

§ 88

lõigete 9, 8 ja 6 alusel lugeda esmalt tasutuks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 6.72 eurot ja seejärel osaliselt jaanuar 2019 tasu 117.77 eurot (117.77-6.72-117.77), mille tulemusena jäi kostja võlgnevuseks mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli 2017 tasust 5.04 eurot, juuni 2017 tasu 135.87 eurot, juuli 2017 tasu 20   71.88 eurot, augusti 2017 tasu 8.01 eurot, septembri 2017 tasu 92.51 eurot, oktoobri 2017 tasu 102.94 eurot, novembri 2017 tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari 2018 tasu 115.35 eurot, märtsi 2018 tasust 0.52 eurot, mai 2018 tasu 58.82 eurot; juuni 2018 tasu 15.79 eurot, juuli 2018 tasu 71.78 eurot, augusti 2018 tasu 59.14 eurot, septembri 2018 tasu 64.13 eurot, oktoobri 2018 tasu 85.98 eurot, novembri 2018 tasu 100.61 eurot, detsembri 2018 tasust 70.79 eurot ja jaanuari 2019 tasust 6.72 eurot. 14.03.2019 arve (veebruari eest; t I kd lk 45) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 105.13 eurot hiljemalt 31.03.2019; 10.04.2019 arve (märtsi eest; t I kd lk 43) alusel pidi kostja tasuma põhitasuna 168.23 eurot hiljemalt 30.04.

2. Hageja esitas hagiavalduse 13.05.2019 ning eelneva alusel oli selle kuupäeva seisuga perioodi 10.02.2016 kuni 30.04.2019 kostja põhivõlgnevus järgmine: mai 2016 tasust 63.89 eurot, juuli 2016 tasu 70.18 eurot, augusti 2016 tasust 13.48 eurot, septembri 2016 tasu 108.14 eurot, oktoobri 2016 tasu 118.78 eurot, novembri 2016 põhitasust 9.39 eurot, veebruari 2017 tasust 161.24 eurot, aprilli 2017 tasust 5.04 eurot, juuni 2017 tasu 135.87 eurot, juuli 2017 tasu 71.88 eurot, augusti 2017 tasu 8.01 eurot, septembri 2017 tasu 92.51 eurot, oktoobri 2017 tasu 102.94 eurot, novembri 2017 tasu 93.32 eurot, jaanuari 2018 tasust 47.99 eurot, veebruari 2018 tasu 115.35 eurot, märtsi 2018 tasust 0.52 eurot, mai 2018 tasu 58.82 eurot; juuni 2018 tasu 15.79 eurot, juuli 2018 tasu 71.78 eurot, augusti 2018 tasu 59.14 eurot, septembri 2018 tasu 64.13 eurot, oktoobri 2018 tasu 85.98 eurot, novembri 2018 tasu 100.61 eurot, detsembri 2018 tasust 70.79 eurot, jaanuari 2019 tasust 6.72 eurot, veebruari 2019 tasu 105.13 ja märtsi 2019 tasu 168.23 eurot, kokku 2025.65 eurot. Seega leidis tõendamist hageja väide, et kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt rahalisi kohustusi korteriühistu ees, mistõttu kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.
3. Kostja viivisvõlgnevuseks oli perioodi 10.03.-01.05.2019 eest põhivõlalt 1752.29 eurolt 20.36 eurot ja perioodi 01.04.-01.05.2019 eest põhivõlalt 105.13 eurolt 0.71 eurot, seega kokku 21.07 eurot, mis kuulub samuti ühistu kasuks väljamõistmisele.
4. Kostja esitas 21.05.2020 menetlusdokumendis aegumise vastuväite. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Korteriühistule tasutavate majandamiskulude tasumise aluseks on igakuised arved ja vastav nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Seega kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõige 3 ja nõude aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Järelikult algas
5. a esitatud arvete alusel sissenõutavate summade aegumine 01.01.2017 kell 00:00 ja TsÜS § 146 lõike 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 31.12.2019 kell 24:00, kuid korteriühistu esitas hagi juba 13.05.
7. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga hageja sissenõudmiskulude nõude põhjendatuse kohta suuruses 60 eurot. Maakohtu otsus ei ole selles osas põhjendatud TsMS § 438 lõike 1 ja § 442 lõike 8 kohaselt, kuna puudub nõude rahuldamise aluseks olev materiaalõiguse norm. Maakohus viitas vaid Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10 punktile 29, kus käsitleti kulutusi professionaalsele õigusabile enne kohtumenetlust ja nende hüvitamise võimalust

-i kahju hüvitamise sätete alusel. Kolleegium muudab selles osas maakohtu lahendi õiguslikku põhjendust järgmiselt. KrtS § 42 lõike 2 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

-s sätestatud suuruses ja tingimustel. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks

-s on § 1131 ja § 1132. Samas on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kumbki erinorm kohaldatav, kuna

§ 1131

kohaldub üksnes olukorras, kus sissenõudmiskulude hüvitamist 21 nõutakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Käesolevas asjas ei ole toodud kohtu ette asjaolusid, et kostja tegutseks konkreetse korteriomandi omanikuna majandusvõi kutsetegevuses. Samuti ei saa hageja nõude õiguslikuks aluseks olla

§ 1132

, mille eesmärgiks on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. Korteriomanikust ühistu liige ei ole nendevahelises suhtes tarbija

§ 1lõike 5 mõttes. Koosmõjus Krt

S § 42 lõikega 2 saavad seega korteriühistu sissenõudmiskulud hüvitamisele kuuluda

§ 113

lõigete 5 ja 7, § 115 lõike 1 ning §-des 127-128 sätestatud kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral suuruses, mis ületab väljamõistetavat viivist. Varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab leidma tõendamist kehtiva kohustuse rikkumine kostja poolt, kahju tekkimine hagejal, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning kostjal on õigus tõendada, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Eelnevalt leidis tõendamist, et kostja on rikkunud kohustust tasuda igakuiselt ühistule majandamiskulusid, mille tõttu tekkis võlgnevus ja kostja on kohustatud tasuma ka viivist. Samuti on tõendatud, et ühistul on tekkinud seoses võlgnevuse välja nõudmisega kahju kohtueelse õigusabitasu näol (esindaja koostatud ja saadetud nõudekiri t I kd lk 32, arve t I kd lk 33). Puuduvad elulised asjaolud, mis vabandaksid

§ 103kohaselt rikkumist.

Eelnevast tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue seega põhjendatud suuruses 60-21.07=38.93 eurot.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna käesolevas asjas kuulub rahaline nõue rahuldamisele osaliselt (väljamõistetav põhivõlgnevus + hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis + kahju = 2085.65 eurot vs hagetud 2773.91 eurot), jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lõike 1 punktist 1 määras maakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maakohtus 725 eurot. Hageja kaebust ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas. Kuna eelnevalt muutis kolleegium maakohtu jaotust, tuleb kostjal hüvitada hageja kuludest maakohtus 75%, s.o 543.75 eurot. XX-l maakohtus menetluskulude puudusid. Apellatsioonimenetluses on XX põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot, millest Tallinn, E. Vilde tee 88 korteriühistul tuleb hüvitada 25%, s.o 68.75 eurot. Tallinn, E. Vilde tee 88 korteriühistul apellatsioonimenetluses kulud puuduvad. TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mille tulemusena tuleb XX-l tasuda korteriühistule 475.00 eurot.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu 22 Parandatud 29.06.2020 määrusega RESOLUTSIOON: Parandada tsiviilasjas nr 2-19-7230 Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2020 otsuse päises märgitud vastustaja Tallinn, E. Vilde tee 88 korteriühistu registrikood ja lugeda „80177729“ asemel õigeks „80128041“.