2-19-132909/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-132909 Tsiviilasi E. I. OÜ avaldus V. A. A. H. ilt võla väljamõistmiseks Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E. I. OÜ ; registrikood XXX; asukoht XXX. Avaldaja lepinguline esindaja: M. L. e-post XXXPuudutatud isik: V. A. A. H. , isikukood XXX; elukoht XXX. RESOLUTSIOON
2. Jätta E. I. OÜ avaldus V. A. A. H. ilt võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud E. I. OÜ kanda.
4. Määrus toimetada kätte avaldaja esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. A. A. H. ilt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna V. A. A. H. ile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
6. augusti 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis
7. augustil 2020 avalduse käiguta ning andis avaldajale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge taotluse esitamiseks; taotlust põhjendavate asjaolude välja toomiseks; avaldaja nimel avalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohtualluvuse põhjendamiseks. Avaldaja sai Tartu Maakohtu
8. augusti 2020 määruse e-toimiku vahendusel kätte
9. augustil
10. KOHTU SEISUKOHT Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus leidis
11. aprilli 2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määratakse asja menetluse liik asja sisu, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu seetõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt kolmandale isikule üle. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja nõude sisuks alates
12. kuni
13. aastani tasumata kommunaalteenuste arved. Avaldaja sai nõude XXX korteriühistult nõude loovutamise teel. Tegemist on nõudega, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Tegemist on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses menetletava asjaga. Kuivõrd avaldaja nõude sisu järgi kuulub see menetlemisele hagita menetluses ning eelpool viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt ei muutu nõude olemus seetõttu, et nõue läks loovutamisega korteriühistult avaldajale üle, tuleb nõuet menetleda hagita menetluses. Kohus vaatab hagita asja TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Avaldaja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Avaldus tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab avaldajat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele avaldaja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Avaldaja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et avaldaja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel seega menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik