Obsah (5)

§ 80§ 100§ 101§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12765 Tsiviilasi S.

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 9. S. V. sünni tõendist (tl 3) nähtuvalt on tema vanemaks K. V. , seega ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

10.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 11. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates XX.XX.XXXX. a seaduses sätestatud miinimummääras. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud

§ 101

lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus,

1. aastal 250 eurot ja
2. aastal 270 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. 12.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni XX.XX.XXXX. a elas hageja isa juures. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist või mitte. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus maksma elatist 150 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, ta on last igakuuliselt toetanud summades 100 kuni 400 eurot, raha on ta andnud nii hagejale kui ka lapse emale sularahas.
2. Kuigi üldjuhul loetakse, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb, on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Selleks peab lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem andma eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks (vt Riigikohtu
3. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-307, p 12).
4. Seega on hageja arveldusarvele kantava raha maksmisega võimalik lugeda ülalpidamiskohustus kas täiesti või osaliselt täidetuks üksnes juhul kui sellises elatise andmise viisis on vanemad omavahel kokku leppinud. Antud juhul, aga kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole.
5. Kuigi elatise vähendamine alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste 2 esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

1. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
2. Kostja on kohtule avaldanud, et tema sissetulek on XXX eurot kuus, kuid kui tööd ei ole, siis on tema sissetulek u XXX eurot kuus, samuti peab ta maksma pangalaenu 250 eurot kuus ning kohustusi kokku on tal u 700-800 eurot kuus. Tõendeid sissetulekute, samuti kohustuste kohta, kostja kohtule esitanud ei ole.
3. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab, mida kostja käesolevalt teinud ei ole.
4. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtule ei ole esitatud kostja poolt tõendeid sissetulekute kohta ja lapsele makstud elatise kohta, arvestab kohus seda, et laste ema on olnud nõus elatise vähendamisega selliselt, et kostja poolt makstavast elatisest arvestatakse maha PHS § 17 lg 3 alusel makstav toetus 30 eurot kuus. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 27.08.
5. a 220 eurot kuus kuni 31.12.
6. a ja alates 01.01.
7. a 240 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
8. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
9. Arvestades, et tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, on õiglane ja põhjendatud jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3