1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-835 Otsuse tegemise aeg ja koht 19.august 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ Aktiva Finants ja OÜ Ju

§ 113lg 1 sätestatud määras.

1. Välja mõistetud menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. OÜ Aktiva Finants ja OÜ Julianus Inkasso esitasid 17.01.2020 Viru Maakohtu hagi M. M. ja M. L. vastu ühisvara jagamise nõuudes. Hagi asjaolude kohaselt kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatas täitemenetluse, kus võlgnikuks on M. M. (edaspidi nimetatud kostja I). Täitemenetluse algatamise aluseks oli 11.04.2008 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-07-
4. Sissenõudja on Osaühing Aktiva Finants (edaspidi nimetatud hageja I). Endine sissenõudja AS Krediidikassa on ühendatud hagejaga I (Lisa 1 väljavõte registrist). Kohtutäitur Tatjana Afanasieva koostas 25.10.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 2). Kohtutäitur kontrollis võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel omab võlgnik 4 korteriomandit, mis on ühisomandis M. L.iga (kostja II). Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, samuti on arestitud võlgnikule tagastamisele kuuluv tulumaks. Võla jääk seisuga 25.10.2019 oli 1438,90 eurot.. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatas ka täitemenetluse, kus võlgnikuks on taas kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 27.06.2008 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-07-
5. Sissenõudja on hageja I. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva koostas 12.11.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 3). Võla jääk seisuga 12.11.2019 oli 4041,04 eurot. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva on algatas täitemenetluse, kus võlgnikuks on taas kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 14.12.2010 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-
6. Sissenõudja on Julianus Inkasso OÜ (edaspidi nimetatud hageja II). Kohtutäitur Tatjana Afanasieva koostas 25.10.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 4). Võla jääk seisuga 25.10.2019 oli 751,59 eurot. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva on algatas täitemenetluse, kus võlgnikuks on kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 02.06.2011 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-
7. Sissenõudja on hageja II. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva koostas 25.10.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 5). Võla jääk seisuga 25.10.2019 oli 851,05 eurot. 3 Kohtutäitur Raigo Pärs on algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 06.09.2006 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-06-
8. Sissenõudja on hageja II. Kohtutäitur Raigo Pärs koostas 08.11.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 6). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Olemasoleva vara väärtus ei ole küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Täitemenetluse käigus on võlgniku pangakontod arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Võla jääk seisuga 08.11.2019 oli 101,76 eurot. Kohtutäitur Kristel Maalman on algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 12.12.2017 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-
9. Sissenõudja on hageja I. Kohtutäitur Kristel Maalman koostas 12.12.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I suhtes (Lisa 7). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Olemasoleva vara väärtus ei ole küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Täitemenetluse käigus on võlgniku pangakontod arestitud. Võla jääk seisuga 12.12.2019 oli 140,92 eurot. Kohtutäitur Risto Kütt on algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on M. L. (edaspidi nimetatud kostja II). Täitemenetluse algatamise aluseks oli 22.10.2015 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-15-
10. Sissenõudja on hageja I. Kohtutäitur Risto Kütt koostas 04.12.2019 õiendi täitmise võimatuse kohta kostja II suhtes (Lisa 8). Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Võlgnikul puudub ametlik töökoht. Täitemenetluse käigus on võlgniku pangakontod arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Kokku on menetluses 8 täiteasja. Võla jääk seisuga 04.12.2019 oli 734,44 eurot. Kinnisasjade registriosa nr xxx, xxx, xxx ja xxx jagamise nõue ja hagi hind. Kostjale I ja kostjale II kuulub ühisomandina 4 korteriomandit, mille asukoht on xxx: korter x registriosa number xxx, korter x registriosa number xxx, korter x registriosa number xxx ja korter x registriosa number xxx (Lisa 9 ). Kostjad I ja II on kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud 04.04.
11. Hagiavaldusele lisatud kohtutäiturite tõendites on kohtutäiturid kinnitanud täitmise võimatust kostja I ja kostja II suhtes. Hagejad I ja II ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevaid kinnisasju jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale kaasomanikule ½ mõttelisest osast/kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejatel ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust kostjate I ja II vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. On üldteada asjaolu, et ½ kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna on ilmselge, et selle väärtus on suurem, ning pärast müügitulemi jaotamist jääks kostja I kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult ½ kinnisasja müügist. Hagejad I ja II taotlevad kostja I ja kostja II ühise omandi lõpetamist kinnisasjadele selle jagamisel alljärgneval viisil: 1) Lõpetada ühisomand 4 kinnisasjale, mille asukoht xxx registriosade number xxx, korter x registriosa number xxx, korter x registriosa number xxx ja korter x registriosa number xxx, nende müümisega avalikul enampakkumisel Täitemenetluse seadustikus (edaspidi nimetatud TMS) sätestatud korras. 2) Kinnisasja müügist saadud raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. 3) Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hagejate I ja II ees, ning kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja II kohustused hageja I ees. Hagejad palusid kohtult:
12. Jagada M. M.le ja M. L.ile kuuluvad ühisomandid järgmiselt: 4.
13. Lõpetada M. M. ja M. L.i ühisomand kinnisasjadele , asukoht xxx registriosa number xxx, korter x registriosa number xxx, korter x registriosa number xxx ja korter x registriosa number xxx, nende müümisega avalikul enampakkumisel. 4.
14. Kinnistu müügist saadud raha jagada M. M. ja M. L.i vahel võrdsetes osades. 4.
15. M. M.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita M. M. kohustused, mis tulenevad kohtulahenditest tsiviilasjas 2-07-51255, 2-07-49299, 2-17-121004, Osaühingu Aktiva Finants ees, ning kohtulahenditest nr 2-10-41661, 2-10-65320, 2-06-19558 tulenevad kohustused OÜ Julianus Inkasso ees. 4 4.
16. M. L.ile jäävate rahaliste vahendite arvelt täita M. L.i kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas 2-15-119654, Osaühingu Aktiva Finants ees.
17. Mõista M. M.lt ja M. L.ilt välja Julianus Inkasso OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud , ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
18. Mõista M. M.lt ja M. L.ilt välja Julianus Inkasso OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras.
19. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega juhul, kui M. M. ja/või M. L., kellele kohus on määranud hagiavaldusele vastamise tähtaja, ei vasta hagiavaldusele tähtaegselt. 2) Viru Maakohtu 23.01.2020 määrusega rahuldati hagejate taotlus hagi tagamiseks. Maakohus määras kanda hagi tagamise abinõuna M. M. (ik: xxx) ja M. L. (ik: xxx) ühisomandis olevatele korteriomanditele, asukohaga: xxx korter x (registriosa nr xxx), korter x (registriosa nr xxx), korter x (registriosa nr xxx) ja korter x (registriosa nr xxx) III jakku esimesele vabale järjekohale käsutamise keelumärge Osaühing Aktiva Finants (rk: 10746479) kasuks. 3) Maakohus kostjatelt korrektseid vastuseid ei saanud. 16.05.2020 laekus maakohtule e-kiri K. M. nimelt (e-posti aadress: xxx). Tulenevalt asjaolust, et M. M. on eelpool nimetatud eposti aadressi esitanud oma kontaktaadressina Politsei- ja piirivalveametile, loeb maakohus, et M. M. on menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud. Samas ei saa maakohus lugeda kohtule saadetud e-kirja M. M. vastuseks hagile, sest see on laekunud K. M. nimelt, kirjal puudub ka M. M. allkiri. 4) 19.05.2020 helistas kohtuistungisekretär kostjale 2 M. L.ile ja selgitas viimasele menetlusega seonduvat. Maakohus loeb, et on teinud kõik võimaliku menetlusdokumentide üleandmiseks M. L.ile ja tuleb lugeda, et M. L. on Menetlusdokumendid kätte saanud. 5) Kirjaliku menetluse määramise määruse loeb kohus kostjatele kättetoimetatuks TsMS § 314¹ alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi ese: ühisvara jagamise nõue. Asjaõigusseaduse (edaspidi nimetatud AÕS) § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ja ühisomandile kohaldataks kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavates seadustes ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (edaspidi nimetatud PKS) § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 26 lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvarast ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kostjad ei esitanud kohtule vastuseid, so kostjad ei ole selgesõnaliselt esitanud vastuväidet hagis märgitud faktiliste asjaolude kohta ja kostjate hagi vaidlustamise tahe ei ilmne ka kohtule K. M. nimel saadetud allkirjata e-kirjast ning telefonivestlusest M. L.iga. 5 TsMS § 231 lg.4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustes. Maakohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb eeldada kostjate omaksvõttu hagi osas. Seega puudub vajadus asjaolude tõendamiseks rohkem, kui hagejad seda hagis ja sellele lisatud lisades on juba teinud. Antud juhul on alus PKS § 33 lg.3 alusel ühisvara jagamise nõude esitamiseks, tõendatud on, et hagiavalduses nimetatud kinnisvara puhul on tegemist kostjate ühisvaraga, millele võlausaldaja saab nõude esitada. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja materjalide kohaselt tasus hageja menetluskuludena riigilõivu hagi esitamiselt 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamiselt 50 eurot. 08.05.
20. a taotluse kohaselt kandis hageja õigusabikulusid summas 720 eurot ja tasus riigilõivu 350 eurot. Hageja esindaja palus kostjatelt nimetatud summa välja mõista, samuti mõista välja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Hageja nimetas menetluskuludena õigusabikulud summas 720 eurot. Hagejate esindaja tunnitasu moodustab 120 eurot. Taotluse kohaselt on esindaja ajakulu 6 tundi. Asjaolude väljaselgitamiseks, analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, dokumentide välja nõudmine kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtted ja komplekteerimisele kulus esindajal 2 tundi ning hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisele 4 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt märgitud ajakulu on üle paisutatud ja põhjendamata. Kohtle esitatud hagiavalduses on ca 4 lk asjaolusid ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja viidetest Riigikohtu lahenditele. Samuti on hagiavalduses toodud nõuded välja alapeatükina ja taotluse osas, seega on hagiavalduses nõuded topelt välja kirjutatud. Kohus on seiskohal, et õigusteadmistega pädeval ja kogemustega esindajal ei kulu 40 lause asjaoludeks ja paragrahvide copy paste tegemiseks esindaja poolt välja toodud ajakulu. Esindaja märgib, et enne hagiavaluduse esitamist on kulunud 2 tundi asjaolude väljaselgitamiseks, analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, dokumentide väljanõudmiseks kohtutäiturilt, registrite väljavõteteks ja komplekteerimiseks. Kohus märgib, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele 6 ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus on seisukohal, põhjendatud ajakuluks on 3 tundi. Kohus rahuldab esindaja õigusabikulud summas 360 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagejate menetluskulude taotluse osaliselt ning mõistab kostjatelt hagejate kasuks välja hageja õigusabikulu summas 360 eurot ja riigilõivu 350 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse

§ 113lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik