← Eesti

1-20-6293/3

Obsah (7)§ 4231§ 424§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-20-6293 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08. september 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Merili Riga Prokurör Laura Jõgisoo Kriminaalasi Erki Elle

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Erki Eller, IK 36805282746; sünniaeg:

  1. mai
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Erki Eller

§ 4231järgi ja karistuseks mõista neli

(4)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Erki Eller

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista üks

(1)aasta kolm
(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista Erki Ellerile üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks üks

(1)aasta neli
(4)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud ühe

(1)aasta nelja
(4)kuu pikkusest vangistusest tuleb Erki Elleril koheselt ära kanda üks
(1)kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Erki Elleri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. septembrist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Erki Elleri suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o ühe

(1)aasta kolme
(3)kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Erki Eller ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Erki Eller käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; järel
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Erki Ellerile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Erki Ellerile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata Erki Ellerile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast ühe

(1)kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Tartus tuleb teenusele pöördumiseks registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata Erki Elleri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Erki Eller katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Erki Ellerilt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa

(438)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend neli
(64)eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Erki Elleril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kaheteistkümne
(12)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700037299. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Erki Ellerit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
  1. veebruari
  2. a otsusega nr 1-16-1003 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
  3. septembril
  4. a kella 20.59 paiku Tartumaal Tartu linnas Kalmistu tn 22 juures mootorsõidukit Hyundai Tucson registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,13 mg/l kohta. Erki Eller rikkus LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisundiks mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Erki Eller toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lisaks süüdistatakse Erki Ellerit selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt

  1. märtsil
  2. a,
  3. oktoobril
  4. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, millised karistused ei ole kustunud, juhtis uuesti: -
  5. augustil
  6. a kella 11.27 ajal Tartu linnas Staadioni tn 30 juures mootorsõidukit Fiat Fiorino reg-nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; -
  7. septembril
  8. a kella 20.59 paiku Tartumaal Tartu linnas Kalmistu tn 22 juures mootorsõidukit Hyundai Tucson registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Erki Eller rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Erki Eller toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Erki Ellerile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Erki Ellerile karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

64 lg 1 suurenda üksikkaristustest raskemat ja selle alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb koheselt ära kanda 1 kuu vangistust, mille kandmise algust arvata

§ 68lg 1 alusel Erki Elleri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 06.

septembrist 2020. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Erki Elleri suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aastat 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Erki Eller ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on Erki Eller käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Erki Ellerile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Erki Ellerit 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 64,80 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (isik oli eelnevalt XXX), on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. On ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Erki Ellerilt menetluskuluna välja sundraha summas 438 eurot ja kaitsjatasu summas 64,80 eurot, s.o kokku 502,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata süüdistatavale kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Erki Eller tuleb süüdi tunnistada

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada Erki Elleri suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Erki Elleri menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.