KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2020 Kriminaalasja number 1-20-3974 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 8. juuni

§ 4231

järgi Kriminaalasi Apellant kokkuleppemenetluses süüdlane Lenor Pindus (ik 39406182015; asub Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Lenor Pinduse apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus tegi 8. juunil 2020 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Lenor Pinduse süüdi

§ 4231

järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 76

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 05.02.2018 kriminaalasjas nr 1-18-940 tehtud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata kandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Maakohus mõistis L. Pinduse süüdi selles, et kuigi teda oli Pärnu Maakohtu 05.02.2018 otsusega karistatud

§ 4231

ja § 424 järgi vangistusega 3 aastat 7 kuud, mille kandmiselt ta 04.11.2019 tingimisi enne tähtaega vabastati, juhtis L. Pindus 06.06.2020 kella 08.49 ajal ja 07.06.2020 kella 08.44 ajal uuesti autot vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata.

1. Maakohtu otsuse peale esitas L. Pindus apellatsiooni
2. augustil 2020, taotledes ühtlasi apellatsioonitähtaja ennistamist. L. Pindus märgib, et seadusi uurides on ta avastanud, et tema kriminaalmenetluses on aset leidnud olulised rikkumised, millele ta kohe tähelepanu pöörata ei osanud. Veel põhjendab L. Pindus apellatsiooni esitamist alles nüüd, sellega, et on nüüdseks taastunud afektiseisundist, mille tingis jälgimiskambrisse paigutamine. L. Pindus leiab, et vead on nii märkimisväärsed, et annavad alust apellatsioonitähtaja ennistamise taotlemiseks. L. Pinduse hinnangul on ta mõistetud alusetult süüdi, sest mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta on tegu siis, kui juhtimisõiguseta isik on autot juhtinud aasta jooksul kolmel korral. Teda karistati kahel korral auto juhtimise eest. Seega on ta alusetult süüdi mõistetud ja peab põhjendamatult kandma 2 aasta 1 kuu 26 päeva pikkust vangistust. Teiseks leiab L. Pindus, et tema rikkumise arutamine oleks eeldanud erakorralist ettekannet, kuid kriminaalhooldaja ei olnud tema vahistamisest isegi teadlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see on esitatud pärast tähtaega ning tähtaja ennistamiseks ei ole alust. L. Pindus taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist põhjusel, et on nüüd jõudnud järeldusele, et ta on õigusvastaselt süüdi tunnistatud. Varem ei osanud ta neile asjaoludele tähelepanu pöörata. Pealegi oli ta jälgimiskambrisse paigutamisest afektiseisundis, millest on nüüd taastunud. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. See, kui süüdistatav (nagu ka ükskõik milline muu kohtumenetluse pool) leiab alles pärast tähtaja möödumist argumendi, millele tuginedes kohtuotsust vaidlustada, ei ole mõjuv põhjus. Kohtumenetluse pooled peavad arvestama sellega, et seadusega on sätestatud tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ja seega tuleb küsimusega, kas otsust vaidlustada, tegeleda kaebetähtajal. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka L. Pinduse väide, et ta oli algul afektiseisundis. Ringkonnakohus nendib, et tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus oleks see, kui kohtumenetluse poolel esines kaebetähtaja ajal mõni psüühikahäire, mis takistas kaebuse esitamist. Praegu ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et L. Pindusel oleks tuvastatud mõni vaimutegevuse häire. Ainuüksi see, kui isik oli temaga juhtunust häiritud, ei ole kaebetähtaja möödalaskmist õigustav põhjus. Seetõttu tuleb jätta tähtaeg ennistamata ja pärast apellatsioonitähtaega esitatud apellatsioon läbi vaatamata.
4. Kuigi apellatsiooni jääb läbi vaatamata, peab ringkonnakohus selguse huvides vajalikuks selgitada

§ 4231seonduvat.

Ringkonnakohus on seisukohal, et L. Pinduse apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei tähenda, et L. Pindus oleks sunnitud kandma karistust teo eest, mis ei ole tegelikult kuritegu. L. Pinduse hinnangul on ta põhjendamatult

§ 4231

järgi süüdi mõistetud, sest talle heidetakse ette vaid kahte mootorsõiduki juhtimise korda aasta jooksul,

§ 4231

eeldab aga kolme korda.

§ 4231

järgi on mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata tõesti karistatav siis, kui selliseid tegusid on pandud toime vähemalt kolm. Arvesse lähevad nii sellised varasemad mootorsõiduki juhtimised, mille eest isikut veel karistatud ei ole, kui ka sellised, mille eest on teda juba karistatud. Kokkuleppe ja selle alusel tehtud kohtuotsuse kohaselt võtsid prokurör ja maakohus arvesse lisaks 6. ja 7. juunil 2020 toime pandud tegudele seda, et L. Pindust oli juba

§ 4231

järgi karistatud, st see karistus näitas, et ta on ka varem juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Tõsi küll, süüdimõistev otsus pärineb

1. aastast ning käis 2017 lõpus toime pandud teo kohta. Samas ei tulenegi seadusest ega kohtupraktikast konkreetset nõuet, et mootorsõiduki juhtimised peavad olema aset leidnud ühe aasta jooksul. Riigikohus on kinnitanud, et süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, p 10). Vajalik on, et need teod moodustaksid sisulise süsteemi, st näitaks, et selliste tegude toimepanemine on isiku jaoks tavapärane. Toimepandud tegude hulk mingis ajavahemikus (nt aastas) on lihtsalt üks viis sellise süsteemi tuvastamiseks. Praegusel juhul uute ja varasema teo vahe üsna pikk – umbkaudu 2,5 aastat. Samas nähtub toimikust, et
3. a lõpust kuni
4. a novembrini kandis L. Pindus vangistust. Seega pani ta uued samalaadsed teod toime üsna varsti pärast seda, kui oli karistuse kandmiselt vabanenud. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtule mõistetav prokuröri ja maakohtu seisukoht, et tegemist oli süstemaatiliselt toime pandud teoga. Allkirjastatud digitaalselt