2-20-5116/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5116 Kohtuasi XX (X) avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealise lapse YY (Y) elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.06.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Robert Suir Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus, lepinguline esindaja Reili Raamat Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.06.2020 määrus jätta vaidlustatud osas muutmata.
2. CC määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-20-5116 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4. 03.04.2020 esitas avaldaja (isa) maakohtule avalduse, milles palus anda talle ainuotsustusõigus puudutatud isiku I (laps) elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.
5. Avalduse kohaselt jäi laps peale vanemate abielu lahutamist
6. a elama ema juurde, kuid alates
7. a suvest elab isa juures X talus X külas Saue vallas. Tulenevalt asjaolust, et seoses eriolukorra kehtestamisega ei toimu tavapärast koolitööd ja laps elab pidevalt isa juures ning et alates järgmisest õppeaastast soovib laps asuda õppima elukohajärgsesse Q, on vaja registreerida lapse elukohaks rahvastikuregistris tema tegelik elukoht. Puudutatud isikute seisukohad
8. Puudutatud isik II (ema) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris puudub põhjus ning see on vastuolus lapse huvidega. Avalduse tegelik eesmärk on sundida last vahetama kooli, sest isa soovib, et laps kooli vahetaks. Pidev koolivahetus ei ole aga lapse huvides. Ema ei vaidlustanud asjaolu, et rahvatikuregistris peab olema määratud lapse tegelik elukoht, kuid lapsel võib olla ka mitu tegelikku elukohta ning avaldaja näidatud aadress ei ole lapse tegelik elukoht, sest tegelikult ei ole avaldaja lubanud lapsel eriolukorra ajal ema elukohta naasta, mistõttu puudub alus väita, et lapse elukoht on muutunud nii püsivalt, et seda peaks rahvastikuregistris muutma. Ema hinnangul on käesoleva asja algatamine põhjustatud avaldaja soovist algatada uus kohtuasi elatise teemal. Isa kasutab lapse suhtes vaimset vägivalda, et saavutada lapse poolt eestkosteasutusele ja esindajale isa soovikohaste ütluste andmine. Laps teeb kõike, mida isa käsib, sest ei soovi loobuda trennidest.
9. Kohus kuulas 12.05.2020 telefoni teel ära lapse, kes avaldas, et elab isa talus alates
10. a suvest, mistõttu oleks õige, kui ka tema elukoht oleks registreeritud isa juurde. Lapse sõnul suhtleb ta emaga, kuid teeb seda tavaliselt telefoni teel, külas käib harva.
11. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist, sest see vastab ka lapse arvamusele ja soovile, et tema elukohaks oleks rahvastikuregistris isa elukoht.
12. Saue Vallavalitsus leidis samuti, et isale tuleks anda ühekordne lapse elukoha andmete muutmise õigus rahvastikuregistris tingimusel, et laps kirjutatakse Saue valda sisse ning laps alustab õpinguid Saue valla piirkonna koolis. Sellisel juhul saab lastekaitse töötaja vajadusel aidata ja toetada last. Maakohtu määrus ja põhjendused
13. Harju Maakohus rahuldas 11.06.2020 määrusega avalduse ja andis avaldajale ainuotsustusõiguse lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Kohus jättis menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, menetlusosaliste endi kanda ning kulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. 2 2-20-5116
14. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendab kohus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikest 1 lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Ka lastekaitseseaduse (LasteKS) eesmärgiks on seada alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Seega saab vanem esitada kohtule avalduse otsustusõiguse saamiseks eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-159-
16. Kohtu hinnangul on nii avaldaja kui ema seisukohtadega leidnud tuvastamist, et vanemad vaidlevad selle üle, kuhu peaks olema määratud lapse elukoht rahvastikuregistris. Isa leiab, et see peaks olema tema juures, ema ei pea seda põhjendatuks. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et laps elab nii avaldaja kui lapse enda sõnul alates
17. a suvest isa juures X talus X külas Saue vallas, on põhjendatud anda isale ka otsustusõigus lapse elukoha registreerimiseks tema juurde. Sellel seisukohal on ka lapse esindaja ja lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus.
18. Avalduse lahendamisel ei oma tähtsust, kas avalduse rahuldamisest tingituna tekivad vanemate vahel uued kohtuvaidlused või mitte, vaid määravaks on see, et rahvastikuregister peab kajastama rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohaselt isiku tegeliku elukoha andmeid ning rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt.
19. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest
20. Kuna asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, ning mõlemal vanemal olid kohtumenetluses lepingulised esindajad, kuigi tegemist ei olnud keerulise kohtumenetlusega, asus kohus seisukohale, et lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud on põhjendatud jätta avaldaja ja puudutatud isiku II kanda. Eeltoodust tulenevalt ei määranud kohus kindlaks menetlusosaliste menetluskulude suurust rahaliselt. Määruskaebus
21. Puudutatud isik II (ema) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
22. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud uurimispõhimõtet ning kohustust last puudutavas hagita menetluses välja selgitada lapse parimad huvid. Lisaks rikkus kohus RRS § 79 lõiget 1, millest tuleneb eeldus, et lapse elukoha aadressina ei ole rahvastikuregistrisse võimalik kanda aadressi, millel ei ole registreeritud kumbki tema vanematest. Emale on teatavaks saanud, et isa elukohana on rahvastikuregistris registreeritud TTT, Tallinnas. Kuivõrd Saue vald ei ole isa rahvastikujärgne elukoha aadress, ei saa avaldaja last sinna registreerida. Seega jättis kohus määruse tegemisel välja selgitamata avalduse rahuldamise formaalsed eeldused, milleks on lapse isa rahvastikuregistri aadressi kontrollimine ja selle vastavus lapse uuele soovitud registriaadressile. Kohtul ei olnud õiguslikult võimalik avaldust rahuldada. 3 2-20-5116 Menetlusosaliste seisukohad
23. Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II on määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja
26. Ülejäänud osas, s.o menetluskulude jaotuse ja rahaliselt kindlaks määramata jätmise osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lõike 3 esimese lause alusel jõustunud.
27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 11.06.2020 määrus on avalduse rahuldamise osas õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28. Maakohus leidis õigesti, et arvestades, et laps elab nii avaldaja kui lapse enda sõnul alates
29. a suvest isa juures, on põhjendatud isale anda otsustusõigus lapse elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris. Seejuures on ema määruskaebuses mh kinnitanud, et alates eriolukorra väljakuulutamisest 13.03.2020 elab laps isa juures Saue vallas. Kohus lähtus asja lahendamisel PKS §-dest 123 ja 119 ning seadis esikohale lapse huvid, mis on kooskõlas ka lapse väljendatud arvamusega. Kohus viitas asjakohaselt RRS §-le 68, millest tuleneb rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohustus tagada rahvastikuregistris mh oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsus.
30. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et RRS § 79 lõikes 1 sätestatust tulenevalt ei olnud kohtul õiguslikult võimalik avaldust rahuldada. Nimelt sätestab sama paragrahvi lõige 2, et hooldusõiguslik vanem või eestkostja võib taotleda muu kui enda elu- või asukohaks oleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina. Seega ei oma avalduse rahuldamisel tähendust kaebuses esiletoodud asjaolu, et isa enda elukohana on registreeritud TTT, Tallinnas. RRS § 79 lõikest 2 tulenevalt on isal sõltumata eeltoodust võimalik taotleda lapse elukoha registreerimist Saue valda. Seda, kas avalduse esitamisel ka vastav rahvastikuregistri kanne lapse elukoha muutmise kohta tehakse, otsustab lõppastmes rahvastikuregistri pidaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda (v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda), arvestades seejuures järgmist. Üldreeglina tuleks TsMS § 171 lõikest 1 tulenevalt jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud kaebuse esitaja, s.o antud juhul ema kanda. Samas tuleks kolleegiumi hinnangul 4 2-20-5116 jätta TsMS § 169 lõike 3 alusel isa esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud menetluskulud isa kanda, kuivõrd tegemist oli perspektiivitu taotlusega, mille eesmärki ei olnud käesolevas menetluses võimalik saavutada. Arvestades, et mõlema vanema nii esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kui ülejäänud määruskaebemenetluse toimingutega seotud põhjendatud kulud (kolleegiumi hinnangul oleks ema esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud kulud põhjendatud maksimaalselt taotletust 1/2 ulatuses) on samas suurusjärgus, peab kolleegium mõistlikuks ja põhjendatuks jätta mõlema vanema kulud isiku enda kanda.
32. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajale hüvitatava riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) /Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/ 5