Obsah (6)

§ 663§ 657§ 168§ 162§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1282 Kohtuasi X

) § 168 lg-le 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole loobunud hagist seoses hagi rahuldamisega kostja poolt, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

1. Maakohtu määrusele esitas 01.07.2020 määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palub maakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda või alternatiivselt vähendada hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Määruskaebemenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse, kuna õiguslik olukord oli muutunud. Hageja elas hagi esitamise ajal emaga, ent menetluse kestel asus hageja elama poole ajast kostja juures. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et tegemist on alaealise lapse elatise nõudega ning on ebamõistlik jätta menetluskulud lapse kanda. Määruskaebusega esitas hageja ka vastuväited kostja menetluskuludele suurusele.
2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega menetluskulud 2 jäeti hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja kostja menetluskulud. Ringkonnakohus teeb vastavas osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Kolleegium selgitab, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15; RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 13).

1. Kolleegiumi hinnangul esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kostja on 16.03.2020 hagi vastuses märkinud, et alates
2. a sügisest elab hageja koos oma emaga ja on olnud kostjaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäevani õhtuni. Samuti on hageja olnud kostja juures poole kõikidest koolivaheaegadest ja kostja on aastaid kohtunud hagejaga igal teisipäeval ja neljapäeval, kui kostja viib hagejat tantsutrenni. Kostja on kandnud hageja kuludest suure osa, välja arvatud eluaseme- ja toidukulud ajal, mil hageja on emaga. Kostja poolt esitatud asjaoludest on nähtav, et hageja ei viibinud kostja juures võrdselt ema juures viibitud ajaga. Eelnevast tuleneb, et kostja ei andnud hagejale vahetut ülalpidamist ulatuses, mida andis lapse ema. Samas 16.03.2020 vastuses on kostja öelnud, et tagasiulatuva elatise nõuet õigeks ta ei võta, kuid kui hageja jätkab ema juures elamist, siis võib pooltevaheline kokkulepe sisaldada mingit summat tagasiulatuva elatise näol. Samuti on kostja avaldanud, et kui hageja jääb elama emaga, siis on põhjendatud, et kostja tasub elatist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud pahatahtliku hagiga.
3. Kohtule esitatud asjaoludest ilmneb, et menetluse kestel olukord muutus. Kostja märkis 16.03.2020 hagi vastuses, et ta peab panustama hageja igapäevasesse ellu rohkem ning 14.04.2020 kompromissiettepanekus on kostja selgitanud, et alates märtsist on hageja elanud vaheldumisi nädala kaupa kummagi vanema juures. Eelnevast tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul hagi tagasivõtmine põhjustatud sellest, et kostja hakkas hagejat rohkem ülal pidama vahetu ülalpidamise kaudu. Eeltoodu annab aluse jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, mistõttu puuduvad pooltel ka rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kasutanud lepingulist esindajat. Seega ei saa hagejal olla tekkinud kindlaksmääratavaid esindajakulusid. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Järelikult on hageja menetluskuluks määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot. Tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 50 eurot. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 4