← Eesti

2-20-1943/8

Obsah (10)§ 217§ 208§ 116§ 77§ 100§ 221§ 218§ 223§ 189§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1943 Tsiviilasi P. N. e hagi Marsal Int. OÜ

§ 217lg 2 p-de 1 ja 6 järgi lepingutingimustele.

Müügilepingus on loetletud, milles seisnevad lepingu eseme puudused ning nende tõttu on hinda alandatud 900 euro võrra. Käigukasti nende hulgas nimetatud ei ole. Tegemist oli varjatud puudusega, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sõiduk ei sobi tavaliseks kasutusviisiks, s.o liikluses kasutamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED

  1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja nõus sõlmima müügitehingu, teades käigukasti defektsusest. Müügilepingu p 3.2 kohaselt nõustus hageja sõiduki ostma olemasolevas seisundis. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et ta on teadlik sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et tegemist on pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda ning hageja võtab endale riski nende purunemise või rikki mineku eest. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et ta on sõiduki põhjalikult üle vaadanud ja vastutab pärast sõiduki vastuvõtmist kõige eest ise. Lepingu p.3.3 märkis kostja, et sõidukil on vigased järgmised süsteemid, nagu mootor, kere alusvanker, jõuülekande, elektri-, jahtus-, ja soojendussüsteemid. Kostja alandas müügitehingu hinda erinevate puuduste tõttu 900 euro võrra. Jõuülekande suurimaks komponendiks on käigukast. 2/5 Kostja arvates ei ole hageja tõendanud puuduseid, mida tavapäraselt sellise vanuse ja läbisõidu juures oleval sõidukil ei esine. H. arve-saatelehel nr 115015 on kirjeldatud, et sidurite juhtimine on halb, mis viitab tavapärasele kulumisele. Teine H. OÜ arve-pakkumine ei ole asjakohane tõend, kuna sellelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks kostja vastutuse all olevate puudustega. Selle alusel ei ole võimalik tuvastada autol müügi hetkel olnud puuduseid ega seda, et need puudused pole tekitatud ostja poolt auto kasutamisel. Esitatud dokumendil puudub selle koostanud isiku allkiri. Hageja esitatud tõendid ei näita, et teistel sama marki, vanuse ja läbisõiduga sõidukitel nimetatud väidetavaid puudusi ei esineks. Sõiduk on peale registreerimist läbinud tehnoülevaatuse ja osaleb liikluses. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus andis pooltele 16.04.2020 määrusega seisukohtade esitamiseks tähtaja 11.05.
  3. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja 14.05.2020 dokumendis esitatud sisulised seisukohad ja uued väited. Kostja ei ole põhjendanud, miks neid väiteid ei saanud esitada esialgses vastuses või hiljemalt kohtu määratud tähtajaks.
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  hageja ostis 17.06.2019 müügilepinguga sõiduauto Ford Kuga
  5. a müügihinnaga 8000 eurot. Hageja on müügihinna tasunud (dtl 7, 8);  vaidlusaluse sõiduki käigukast on puudustega;  03.08.2019 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (dtl 13);  kostja ei ole hagejale ostusummat tagastanud. Hageja nõuab kostjalt sõiduki eest tasutud 8000 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kostjalt 40 euro suuruse kahju hüvitamist.
  6. Kuna hageja on füüsiline ja kostja juriidiline isik, on pooled sõlminud

§ 208lg 4 kohase müügilepingu.

Hageja väitel on kostja lepingut rikkunud, andes üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Hageja on õiguskaitsevahendina

§ 116alusel lepingust taganenud.

Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima:

  1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt;
  2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest;
  3. kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud.
  4. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib

§ 217

lg 1, mille järgi peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on

§ 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele.

Poolte vahel sõlmitud müügi lepingu p 3.3 järgi on sõidukil vigadega järgmised süsteemid: mootor, kere, alusvanker, jõuülekande-, elektri-, jahtus-, ja soojendussüsteemid. Seega on pooled sisuliselt kokku leppinud, et sõiduki kõik süsteemid on vigadega, s.t hageja ostab sõiduki sellises seisundis nagu see on. Kokkulepe asja ostmise kohta sellises seisundis, nagu see on, ei hõlma varjatud puuduste olemisolu kokkulepitud omadusena, müüja vastutus 3/5 varjatud puuduste eest ei ole sellega välistatud (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Käigukastiga seotud puuduste eest vastutuse välistamine lepingu p-ga 3.3 on antud juhul vastuolus ka

§ 221lg-ga 2, kuna müüja kinnitas hageja väitel, et käigukast on korras.

Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Lisaks tuleb arvestada

§ 217lg 2 p 2, mille kohaselt peab asi sobima tavaliseks kasutusviisiks.

Kasutatud sõiduki puhul on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on selle üleandmise hetkel puuduseid, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse. Hageja on esitanud OÜ H. veaotsingu ja diagnoosimise 11.07.2019 arve, millele on märgitud: „Soojast peast probleemid sidurite juhtimisega. C1 siduri lülitused väga kehvad, C2 siduri lülitused natuke paremad“ (dtl 12). Kohus leiab, et sooja mootori juures tekkivad siduri ja käigukasti probleemid on oma olemuselt varjatud puudus. Hageja väitel kinnitas kostja müüjana, et käigukastiga on kõik korras ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega andis kostja lepingueelset teavet, et käigukasti ja siduritega probleeme ei ole ning hageja sai tarbijana sellele tugineda. Hageja on tõendanud, et müüdud sõiduk ei vastanud

§ 217lg 2 p 6 tingimustele.

Kuivõrd mittekorras siduriga ei ole võimalik liikluses ohutult osaleda, ei vastanud sõiduk ka

§ 217lg 2 p 2 nõuetele.

Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki kvaliteet on tavapärane, arvestades sõiduki vanust. Kohus on eelpool osundanud, et nõuetele vastavust ei ole võimalik tõendada müügilepingus p 3.3 kokku lepituga, kuivõrd see ei kõrvalda kostja vastutust varjatud puuduste eest. Lisaks ei kõrvalda see vastutust nende puuduste eest, mille kohta on kostja lepingueelsete läbirääkimiste käigus kinnitanud, et neid puuduseid ei ole. Asjaolu, et sõidukil on 17.06.2019 tehtud tehnoülevaatus ei kinnita, et sõiduk vastab täielikult lepingutingimustele. Tehnoülevaatus ei tähenda sõiduki sellist seisukorda, mis võimaldaks seda igal juhul püsivalt ohutult teeliikluses kasutada. Seega ei vastanud müüdud sõiduk lepingutingimustele. 7.

§ 218

lg 2 kohaselt tuleb eeldada, et puudus oli olemas juba sõiduki üleandmise ajal ning müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. 8. Hageja on kostjale 03.08.2019 esitanud lepingust taganemise avalduse. Ostja võib

§ 116

alusel lepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist.

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja teavitas kostjat sõidukil olevast veast enda väitel 24.06.2019 ning 10.07.2019 (dtl 9, 10) ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et kostja on sõidukiga pärast hagejale üle andmist kahel korral tegelenud. Kostja ei ole hageja viidatud puudust kõrvaldanud. Seega on hagejal

§ 223

lg 3 kohaselt õigus lepingust taganeda ning nõuda

§ 189lg 1 alusel üle antud müügihinna 8000 euro tagastamist.

9. Lisaks eelnevale palub hageja kahju hüvitamisena välja mõista OÜ-le H. tasutud 40 eurot (dtl 12). Hagejal on õigus nõuda sõiduki seisukorra kindlaks tegemiseks vajaliku kulutuse hüvitamist

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Kohus rahuldab selles osas hagi. 4/5

  1. Kuna lepingust taganemise puhul ei ole oluline, kui suur oleks puuduse kõrvaldamise maksumus, ei analüüsi kohus hageja esitatud hinnapakkumist (dtl 11).
  2. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 500 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Õigusabikulu on osutatud 7,5 tunni eest tunnihinnaga 120 (s.h käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, õigusabile kulunud aeg on mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1400 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.