← Eesti

2-20-5268/26

Obsah (10)§ 667§ 456§ 662§ 463§ 465§ 526§ 531§ 172§ 696§ 532

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 14. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5268 Tsiviilasi Lääne-Nigula valla

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada eestkostjaks määratud isiku ning vara nimekirja ja aruannete esitamise tähtaegade osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab eestkostjaks Harku valla ning annab talle uued tähtajad vara nimekirja ja aruannete esitamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus määrab vara nimekirja ja aruannete esitamise tähtajad taotletust erinevad. 10. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas

§ 456lg 4 teise lause alusel ja koostoimes § 463 lg-ga 2.

  1. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. TT
  2. novembri 2018 kiri ja eestkostetava rehabilitatsiooniplaan tuleb

§ 662lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel.

Toimikust tuleb eemaldada dokumendid TO kohta, sest nendega seonduvat taotlust pole esitatud ja tal puudub seos menetlusega. 12. Maakohus tõlgendas vääralt PKS § 205 lg 3 määrates eestkostjaks avaldaja. Põhjendatud on avaldaja väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb eestkostjaks määrata Harku vald. Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. Vaidlust ei ole, et eestkostetav ei ole võimeline oma tahet avaldama. Eestkostetava esindaja leidis, et eestkostetav on tugevamalt seotud Harku vallaga, kuna seal asub tema elukoht. Ringkonnakohus nõustub sellega. 4

(6)Tähtsust ei oma, et eestkostetava rahvastikuregistri järgne aadress on Lääne-Nigula vallas. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei too kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Samuti ei ole hilisem hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  1. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10). Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus (vt eespool viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p 9). Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, mil määral on eestkostetav kohanenud VäänaViti Kodus ja kas tulevikus võib eeldada tema tagasipöördumist avaldaja territooriumile. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse kestel mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed. Tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et eestkostetav on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Harku vallaga. Eestkostetava sünnikoht on rahvastikuregistri järgi Tartu, kus elab tema ema. Määruskaebuse kohaselt oli eestkostetav Koluvere hooldekodus aastatel 1995–
  2. Eelnevalt elas ta Imastu lastekodus. Eestkostetav on 54-aastane, ta on elanud 14 aastat Koluvere hooldekodus, 11 aastat Vääna-Viti Kodus ja mingi aja Imastu lastekodus. Seega sidus eestkostetavat avaldajaga üksnes seal paiknenud Koluvere hooldekodu. Eelnevat arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma Harku vald. Eestkostetav on viibinud
  3. aastast selle valla territooriumil asuvas hooldekodus ja on alust arvata, et on seal kohanenud (tl 40–43). Eksperdi arvamusest ja rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on vähetõenäoline, et eestkostetava vaimne tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja tal on põhjust pöörduda tagasi elama avaldaja territooriumile. Seega puudub alus arvata, et eestkostetava seos avaldajaga edaspidi taastub. Järelikult tuleb määrata eestkostjaks Harku vald, kus eestkostetav on 11 aastat faktiliselt elanud ja kuhu ta ilmselt jääb ka tulevikus elama.
  4. Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht oli eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise aja seisuga Lääne-Nigula vallas. Rahvastikuregistri järgne elukoha kanne pärines ajast, mil eestkostet polnud seatud. Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt määravat tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust tõlgendatakse nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. detsembri 2019 otsus, p 137). Harku vald on teavitatud, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 38). Omavalitsusüksus, kelle territooriumil selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete muutmise menetluse (rahvastikuregistri seaduse § 86). 5
(6)14. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Seoses eestkostjaks oleva valla muutmisega tuleb määrata eestkostjale uus tähtaeg vara nimekirja ja aruannete esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg vara nimekirja koostamiseks kolm kuud, mistõttu tuleb see esitada esmaspäevaks

  1. novembriks
  2. Edaspidi peab eeskostja esitama aruanded iga aasta samaks kuupäevaks. Nii nimekiri kui ka aruanded tuleb esitada maakohtule. Erinevalt maakohtust märgib ringkonnakohus määruse resolutsiooni eestkostetava isikukoodi, sest menetlusosaliste koodide kajastamine määruse sissejuhatuses pole

§ 465

lg 4 esimese lause järgi vajalik.

§ 526

lg 3 kohaselt ei muutu aga aeg, mille jooksul maakohus peab hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks koostada eeskostetavale teatavaks tegemiseks ainult määruse väljavõte, sest eksperdiarvamuse ega muude toimikus olevate tõendite kohaselt ei saa järeldada nagu võiks määrusega tutvumine tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele (

§ 531lg 2 teine lause).

15. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud (st eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja ekspertiisikulu) jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saavad kaevata

§ 532lg 1 alusel selles nimetatud isikud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.