lg 1 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Firsova J S, isikukood xxx, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel - xxx keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – pole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Istungi toimumise aeg 29.04.2020, 27.05.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311-313, 315 kohus O t s u s t a s: J S süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada J Sile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 kuu võrra. Lõplik karistus 6 kuud vangistust. Lähtudes
lg 1,3 jätta vangistus tingimisi J Si suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui J S katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
A. Katseaja algus – 27.05.2020. 2
lg 1 p 1-6, lg 2 p 4 tulenevalt kohustada J Si katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja Vspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) asuma õppima, töötama või võtma end arvele Töötukassas 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Määrata J S katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid: 1 CD-R plaat fotodega sündmuskohalt (asub kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt J Sile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 276 EUR (230 EUR + 20% s.o. 46 EUR) V mõista J Silt (kuni tema täisealiseks saamiseni 09.04.2021 eestkostjalt, kes on kohtuotsuse tegemise ajal xxx Vallavalitsus) tsiviilhagid: - L V kasuks 480 eurot (a/a xxx), - A R kasuks 1431 eurot (a/a xxx), - O R kasuks 1155 eurot (a/a xxx), - A S kasuks 3011 eurot (a/a xxx), - L I kasuks 784 eurot (a/a xxx), - U K kasuks 280 eurot (a/a xxx), - L P kasuks 2135 eurot (a/a xxx). V mõista J Silt (kuni tema täisealiseks saamiseni 09.04.2021 eestkostjalt, kes on kohtuotsuse tegemise ajal xxx Vallavalitsus) riigituludesse menetluskulud: 438 eurot sundraha, 276 eurot kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 172,80 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 714 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor BANK EE401700017002872300 3 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700021412 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28.05.2020.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus J Si süüdistatakse selles, et tema 14.04.2019 kella 04.30 ajal tuli aadressil xxx, Ida-Viru maakond, asuva elumaja hoovis O T kuuluva ja lukustamata asuva kuri juurde, sisenes sinna ja kuna kuuris oli pime, püüdis valgustada tulemasinaga, süüdates kuuris leitud paberi. Mõned paberisöed kukkusid maha samas maas olnud paberitele. Pärast seda, veendumata, et põlenud paber on kustunud, lahkus J. S kuurist. Mõne aja pärast ta nägi, et põlevad just need kuurid, kus temagi oli. Tekkinud tulekahjus põlesid maha seitse puukuuri, mida kasutasid O T, L V, A R, O R, A S, L I, U K ja L P. Põlengu tagajärjel hävis puukuurides asunud vara täielikult. Sellega tekitas J. S kannatanutele O T kahju 150 eurot, L Vle – 1480 eurot, A R – 1431 eurot, O Rile – 1155 eurot, A Sile – 3011 eurot, L Ile – 784 eurot, U Kile – 280 eurot ja L Ple – 2135 eurot. Kokku kahju summas 10 276 eurot. Seega pani J S toime võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju
¹ p 1 tähenduses, s.o
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav J S seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, ei tunnista ennast süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Kannatanu O T ülekuulamise protokoll (lk 1-5), mille kohaselt 14.04.2019 peale kella viit hommikul nägi Vs tuletõrjeautosid. Põlesid kuurid nende maja juures. Põles ära ka tema kuur, milles oli aiakäru maksumusega 150 eurot. Kell 05.20 tuli koju poeg J S, ta oli 4 nõgine ja nägu tahmane, temast tuli lõkkehaisu. Hommikul rääkis poeg, et oli koos V I ja panid lehtla juures lõkke põlema. Põlenud kuuride kohta ei öelnud ta midagi. Tunnistaja O T ülekuulamise protokoll (lk 90-94a), mille kohaselt on ta nõus hüvitama poja tekitatud kahju, kuid palub koostada graafik. Poeg leiab, et ta ei pea muretsema, see on vanemate probleem. Palub poega karistada tema tegude eest. Kannatanu L V ülekuulamise protokollid (lk 7-12, 97-100), mille kohaselt 14.04.2019 kella 03.30 ajal nägi, et põlevad maja hoovis asuvad kuurid. Tal on seal 2 boksi ja juurde ehitatud kuur, kus oli 10 kuupi küttepuid maksumisega 500 eurot. Kuurides oli ka muruniiduk – 290 eurot, kirves Fiskars 40 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, metallredel – 20 eurot, 5 võrku kaminaküttepuid – 20 eurot, aiatool – 10 eurot. Kokku põles ära 20 m³ puid kogumaksumisega 1000 eurot, kogukahju 1480 eurot. L I kuuris nägi ta naiste jalgratast ning laste tõukerattaid. Kannatanu A R ülekuulamise protokoll (lk 14-18), mille kohaselt 14.04.2019 kell 04.34 helistas talle U K ja teatas, et maja kuurid põlevad. Ta jõudis koju kella 19 paiku ja nägi, et kuurid on maha lõpenud. Tema kasutuses oli 3 kuuri, milles oli 5 ruumi puid maksumusega 250 eurot, aiakäru – 80 eurot, puulõhkumismasin – 389 eurot, 4 rehvi – 260 eurot, 4 velge – 240 eurot, rehvid koos velgedega –500 eurot, reha – 20 eurot, labidas – 20 eurot, kirves – 30 eurot. Kokku kahju kokku 1789 eurot. Kannatanu O R ülekuulamise protokoll (lk 20-23), mille kohaselt 14.04.2019 kell 04.30 helistas talle naabrinaine ja teatas kuuride põlengust. Tema kuuris olid: aiatööriistad (labidad 60 eurot, rehad 50 eurot, kirves 35 eurot, ämbrid 50 eurot), küttepuud kokku 9 m³ - 360, grill – 100 eurot, puulauad (ehitusmaterjal) – 500 eurot. Kokku kahju 1155 eurot. Kannatanu A S ülekuulamise protokollid (lk 25-28, 105-108), mille kohaselt 14.04.2019 lõuna paiku heistati talle ja öeldi, et tema maja kuurid on maha põlenud. Tal oli kuuris 18 m³ puid – 900 eurot, trimmer – 100 eurot, s/a porimatid – 100 eurot, traktori haagise 2 rehvi koos velgedega – 200 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, s/a 4 suverehvi velgedega – 450 eurot, 5 trossi – 150 eurot, soome kelk – 100 eurot, 3 ämbrit – 40 eurot, ehitusmaterjal – 100 eurot. Kokku kahju 2240 eurot. Peale selle oli tal ka õues küttepuud, miska ära põlesid, kokku 4m³ - 148 eurot. Traktori rehvide ja velgede maksumus kokku oli 428 eurot ja sõiduauto suverehvid – 408 eurot ja veljed 496 eurot. Porimattide maksumus kokku 58 eurot. Kokku kahju 3011 eurot. Kannatanu L I ülekuulamise protokoll (lk 30-33), mille kohaselt 14.04.2019 kell 04.15 helistas talle naaber U K ja teatas, et maja kuurid põlevad. Tema kuuris hävis 12 m³ puid444 eurot, plastikust aiamööbel – 50 eurot, naiste jalgratas – 190 eurot, laste tõukeratas – 30 eurot, aiatööriistad – 50 eurot, 2 välivoodit – 20 eurot. Kokku kahju 784 eurot. Kannatanu U K ülekuulamise protokoll (lk 35-39), mille kohaselt oli tema kuuris kütteklotsid võrkudes – 180 eurot, aiakäru – 100 eurot. 14.04.2019 keella 04 paiku helistati koridori uksekella ja paluti avada uks, kuna ta unustas võtmed maha. Isik vAs, et elab korteris nr
Ase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvAmise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvAsuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et J Si süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud kannatanute, tunnistajate ütlused ja osaliselt süüdistatava ütlused ning dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. J Si süüdistatakse selles, et tema tema 14.04.2019 kella 04.30 ajal tuli aadressil xxx, IdaViru maakond, asuva elumaja hoovis O Tle kuuluva ja lukustamata asuva kuuri juurde, sisenes sinna ja kuna kuuris oli pime, püüdis valgustada tulemasinaga, süüdates kuuris leitud paberi. Mõned paberisöed kukkusid maha samas maas olnud paberitele. Pärast seda, veendumata, et põlenud paber on kustunud, lahkus J. S kuurist. Mõne aja pärast ta nägi, et põlevad just need kuurid, kus temagi oli. Tekkinud tulekahjus põlesid maha seitse puukuuri, mida kasutasid O T, L V, A R, O R, A S, L I, U K ja L P. Põlengu tagajärjel hävis puukuurides asunud vara täielikult. Sellega tekitas J. S kannatanutele O T kahju 150 eurot, L Vle – 1480 eurot, A R – 1431 eurot, O Rile – 1155 eurot, A Sile – 3011 eurot, L Ile – 784 eurot, U Kile – 280 eurot ja L Ple – 2135 eurot. Kokku kahju summas 10 276 eurot. Kannatanud O.T, L. V, A.R, R, A.S, L.I, U. K ja L.P andsid ütlusi selle kohta, et 14.04.2019 varahommikul põlesid maha nendele kuuluvad kuurid xxx, millega oli tekitatud neile kahju. 7 Sündmuskoha vaatluse protokollist (lk 46-48) on näha, et päästjad tegelevad 14.04.2019 kell 05.05 kustutustöödega aadressil xxx. Päästeameti vastusest (lk 51-73) tuleneb, et xxx toimunud kuurpõlengu põhjuseks võib olla süütamine. AvAti 3 tulekollet, sh. lehtlas. Esimene teade tulekahju kohta saabus kell 04.33. Seega on kannatanute ütlused toimunud põlengu kohta leidnud kinnitust ka dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja V.I ütlustest tuleneb, et ta oli aprillis 2019 ratastega sõitmas koos J Siga ning ei soovinud ööseks lastekodusse minna. Nad tegid lehtlas lõket, et sooja saada, kuid siis pakkus J S minna tema kuuri. Kuuris oli pime ja J S süütas paberi, et valgustada, mõned paberisöed kukkusid maha. Kuuris oli palju paberit. Kui nad ära läksid ei näinud ta midagi hõõgumas ega tossamas. Nad olid läheduses asuval mänguplatsil ja mõne aja pärast nägid, kuidas põlesid kuurid, mille juures nad enne viibisid. Tunnistaja V. I ütlusi kinnitavad kahtlustatava J Si ütlused, mille kohaselt sõitis ta 14.04.2019 öösel jalgrattaga ringi koos V.I. Nad istusid lehtlas, siis läks ta mahajäetud kuuriboksi, kus oli pime ja mis oli pahna täis. Ta võttis paberi ja pani selle tulemasinaga põlema, et valgustada. Põlenud paberitükk kukkus maha seal olnud paberitele. Ta ei näinud, kas see kustus ära või mitte. Samas ei näinud, et see oleks põlema läinud. Nad läksid lähedal olevale mänguVkule, kust nägi, kuidas naabermaja juurest läks kuuride juurde mees. Paari minuti pärast märkas Ivanov majal midagi helkis ja kui nad lähemale sõitsid, nägid, et kuurid põlevad. Si ütlused erinevad I ütlustest selle poolest, et Si väitel nad lehtlas midagi ei põletanud ning samuti olevat tema näinud pärast neid kuuride juures veel mingit meesterahvast. Kohus leiab, et J S andis sellised ütlused enda õigustamiseks. Ka O.T on kannatanuna ülekuulamisel teatanud, et kui poeg tuli kell 05.20 koju, oli temalt tunda lõkkelõhna ja nägu oli tahmane. Hommikul poeg rääkis, et nad olid I lehtlas lõket teinud, kuuride põlengu kohta ta midagi ei rääkinud. Seega kattuvad V.I ja O.T ütlused, et J S ja V.I tegid lehtas lõket. Ka päästeameti vastusest nähtub, et lehtlas oli üks tulekolle. Samas ei ole lehtlas lõkke tegemine põhjuslikus seoses kuuride põlenguga ja seega ei ole see vastuolu kohtu arvates oluline. Tunnistaja V.K ütlustest tuleneb, et just tema peale võis J S viidata, kui meesterahvale, kes käis pärast neid kuuride juures. Tunnistaja väitel ta sel ööl Vs ei käinud. Kui ta kella 01 paiku tegi aknal suitsu, nägi maja juures Jt koos oma sõbra ja ühe tüdrukuga. Kui ta kella 4 paiku ärkas, kuurid juba põlesid. J võis tema peale rääkida, kuna neil oli varem olnud hõõrdumisi. Kohus leiab, et on leidnud kinnitust asjaolu, et J S 14.04.2019 umbes kella 04.30 paiku läks O.T kuuri aadressil XXX ning süütas seal paberilehe, et valgustada ümbrust. Põlenud paberitükid kukkusid maas olevatele paberitele ning veendumata, et maas pole hõõguvaid paberied, lahkus kuurist, mis mõne aja pärast süttis põlema. Põlengu tagajärjel hävisid kõik hoovis olnud kuurid. J Si tegu on põhjuslikus seoses tagajärjega – tekitatud kahjuga. Siinjuures leiab kohus, et J Si tahtlusega on hõlmatud kogu tekitatud kahju, sest puukuurid on asunud vahetult teineteise kõrval, ning vähemalt kaudse tahtluse tasemel on arusaadav, et kui üks kuur hakkab põlema, siis tuli levib ka teiste kuurideni. 8 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav J Si käitumine kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 järgi karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega tuleb kohtul tuvAda nüüd ka olulise kahju tekitamine.
Kannatanud on andnud ütlusi nende kuurides olnud vara maksumuse ja tsiviilhagi suuruse kohta ning esitanud hagiavaldused. L. V kuuris oli 10 m³ puid - 500 eurot, muruniiduk – 290 eurot, kirves Fiskars 40 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, metallredel – 20 eurot, 5 võrku kaminaküttepuid – 20 eurot, aiatool – 10 eurot. Kokku põles ära 20 m³ puid kogumaksumisega 1000 eurot, kogukahju 1480 eurot. A. R kuuris oli 5 m³ puid - 250 eurot, aiakäru – 80 eurot, puulõhkumismasin – 389 eurot, 4 rehvi – 260 eurot, 4 velge – 240 eurot, rehvid koos velgedega –500 eurot, reha – 20 eurot, labidas – 20 eurot, kirves – 30 eurot. Kokku kahju kokku 1789 eurot. Hagiavaldus oli esitatud summas 1431 eurot. O. R kuuris olid: aiatööriistad (labidad 60 eurot, rehad 50 eurot, kirves 35 eurot, ämbrid 50 eurot), küttepuud kokku 9 m³ - 360, grill – 100 eurot, puulauad (ehitusmaterjal) – 500 eurot. Kokku kahju 1155 eurot. A. S kuuris oli 18 m³ puid – 900 eurot, trimmer – 100 eurot, s/a porimatid – 58 eurot, traktori haagise 2 rehvi koos velgedega – 428 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, s/a 4 suverehvi – 408 eurot, veljed – 496 eurot, 5 trossi – 150 eurot, soome kelk – 100 eurot, 3 ämbrit – 40 eurot, ehitusmaterjal – 104 eurot. Peale selle oli tal ka õues küttepuud, mis ka ära põlesid, kokku 4m³ - 148 eurot. Kokku kahju 3011 eurot. L. I kuuris hävis 12 m³ puid - 444 eurot, plastikust aiamööbel – 50 eurot, naiste jalgratas – 190 eurot, laste tõukeratas – 30 eurot, aiatööriistad – 50 eurot, 2 välivoodit – 20 eurot. Kokku kahju 784 eurot. U.K kuuris olid kütteklotsid võrkudes – 180 eurot, aiakäru – 100 eurot. Kokku kahju 280 eurot. L. P kuuris oli 60 m³ puid – 1920 eurot, hekikäärid – 30 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, 2 kastekannu – 15 eurot, 2 plastiktünni – 70 eurot. Kokku kahju 2135 eurot. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes ja esitatud tsiviilhagide summades. Kõik summad on reaalsed, vAvad esemete väärtusele, mõned kannatanud esitasid ka õiendid (ostutšekid), mis kinnitavad tekitatud kahju. Asjaolu, et mõned asjad olid ostetud mõned aAt tagasi, ei muuda nende väärtust oluliselt, sest inflatsiooni tõttu lähevad kallimaks ka müügil olevad tooted. Seega on hagisid esitatud kokku 10 276 eurot, mis ületab vähemalt kahekordselt
Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega – kannatanute, tunnistajate ja kahtlustatavana antud ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga ning päästeameti vastusega on J Si süü kuriteo, mis seisneb võõra asja hävitamises, millega on tekitatud oluline kahju tõendamist leidnud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vara hävitamine, millega on tekitatud oluline kahju. 9 Kohus leiab, et J Si poolt on täidetud
Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et J S pani toime kuriteo
lg 1 järgi kaudse tahtlusega.
Ava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud tõenditega on tuvAtud, et J S süütas paberit täis olnud puukuuris paberilehe, millelt kukkusid maha (paberitele) söetükid ning veendumata, et maha ei jäänud hõõguma põlevat sütt, lahkus ta kuurist, mis mõne aja pärast maha põles. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et J S pani teo toime ettemaatamatusega. J S oli teo toimepanemise ajal 16-aAne, varem teda 8-l korral karistati väärtegude toimepanemise eest, seega piisavalt vana ja seadusevAse käitumise kogemusega, et aru saada paberi süütamise tagajärgedest. Ehk ta pidi möönma, et põlevalt paberilt maha teiste paberite peale maha kukkuvad söetükid võivad need omakorda süüdata ja tekkida tulekahju. Vaatamata sellele lahkus ta kuurist, veendumata, et kõik söetükid on kustunud. Kohus ei tuvAnud õigusvAsust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele J S süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Ased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
Ase vangistuse. Süüdistus on esitatud teise astme varavAses süüteos. Ta pani toime võõra vara hävitamise, millega oli tekitatud oluline kahju. J S pani toime kuriteo kaudse tahtlusega. J S on varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi on 8. Kohtueelse ettekande (lk 140-143) kohaselt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku allutada J S kriminaalhooldusele. J Si tegudes puuduvad karistust raskendavad asjaolud
Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtu arvates
10 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid eRlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabAmise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kuna J S on varem kriminaalkorras karistamata, tegu oli toime pandud kaudse tahtlusega ning alaealisena, siis peab kohus otstarbekaks mõista talle tingimisi vangistus käitumiskontrollile allutamisega. J Sile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada tingimisi vangistusega
Ülaltoodu alusel leiab kohus, et
MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada J Sile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 3 kuu võrra. lõplik karistus 6 kuud vangistust.
A ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid vAvalt
lg 1.
lg 2 p 4 alusel kohustada teda asuma õppima, töötama või võtma end arvele Töötukassas 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. IV Tsiviilhagid Kannatanud on esitanud järgnevad hagiavaldused: Hagiavaldus (lk 96) – L V hagi kogusummas 1480 eurot. Hagiavaldus (lk 101) – L P hagi kogusummas 2135 eurot. Hagiavaldus (lk 102) – U K hagi kogusummas 280 eurot. Hagiavaldus (lk 103) – L I hagi kogusummas 784 eurot. Hagiavaldus koos fotodega (lk 109-116) – A S hagi kogusummas 3011 eurot. Hagiavaldus (lk 117-118) – O R hagi kogusummas 1155 eurot. Hagiavaldus koos arvetega (lk 119-122) – A R hagi kogusummas 1431 eurot. Kuna kriminaalmenetluses on tuvAtud, et kannatanutele tekkis kahju kuuripõlengu käigus, mille põhjustas J.S, siis kuuluvad hagid süüdlaselt Vmõistmisele. Otsuse tervikteksti koostamisel tuvAs kohus, et kannatanu L V hagiga on tekkinud eksitus veel süüdistusakti koostamisel. Nimelt on süüdistusakti punktis 3 (kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus) märgitud, et L V hagi on summas 480 eurot. Lähtudes nendest andmetest võttis ka maakohus oma 20.04.2020 kohtu alla andmise määruses L V tsiviilhagi menetlusse summas 480 eurot. Määrus oli tehtud kannatanule nähtavaks ka e-toimiku kaudu, kuid kannatanu ei reageerinud kuidagi kohtu määruses olnud eksimusele hagi summa osas. Samuti nähtub ka tsiviilkostjaks tunnistamise määrusest (lk 171), et L.V tsiviilhagi on 480 eurot. Seega on antud viga prokuratuuri dokumentides sisse tulnud korduvalt. Kohus ei pea seda viga pahatahtlikuks, kuid ei näe ka võimalust seda viga ise paRada. Seega rahuldab kohus L V tsiviilhagi summas 480 eurot, ja teiste kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses. Kannatanu L V on õigus esitada apellatsioon ka tsiviilhagi osas. 11 Kuni J Si täisealiseks saamiseni lasub tsiviilhagide hüvitamise kohustus tsiviilkostjal Toila Vallavalitsusel. V Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas VAvalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagAtakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on tunnistatud 1 CD-R plaat fotodega sündmuskohalt (asub kriminaalasja juures) ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. VAvalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: 876 eurot sundraha, 172,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 276 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel seoses sellega, et tegu on omavalitsuse eestkostel oleva alaealisega, kel puudub iseseisev sissetulek, jätta riigi kanda osa menetluskulusid – pool sundrahast ja kohtueelse menrtluse kaitsjatasu. Ülejäänud menetluskulud tuleb J Silt riigi kasuks V mõista. Kuni J Si täisealiseks saamiseni lasub menetluskulude hüvitamise kohustus tsiviilkostjal Toila Vallavalitsusel. /digitaalselt allkirjAtud/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.