← Eesti

2-19-18118/3

Obsah (4)§ 31§ 9§ 29§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-19-18118 Tsiviilasi Margit Po

) § 6 lg 1 loetakse määrus kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Seega oli huvitatud isikul menetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasumise tähtaeg hiljemalt 19.12.2019. Nimetatud rahasummat ei ole määratud tähtajaks kohtu kontole deposiidina laekunud. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (

) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lõike 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

§ 9

lõike 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks 700 euro tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohtule edastatud pärandvara inventuuriakti kohaselt ei ole pärandajal registritesse kandmisele kuuluvat vara. M. J. nimel on pensionikeskuse pensioniregistri pidaja andmetel avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo surmapäeva ja 22.10.2019 seisuga on 0 osakut. M. J. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Eesti Väärtpaberite keskregistris väärtpabereid registreeritud ei ole. M. J. nimel on arvelduskonto nr XXX Swedbankis, mille saldo seisuga 05.06.2019 oli 9,95 eurot. Seisuga 27.08.2019 on lõppsaldo -0,64 eurot. 25.10.2019 on Ferratum Bank p.l.c teatanud, et M. J. ja panga vahel on sõlmitud laenulemiidi leping, arve XXX 05.06.2019 seisuga on Ferratum Bank p.l.s nõue tasumata laenu põhisumma osas 1206,97 eurot. 22.10.2019 on IPF Digital Estonia OÜ teatanud, et M. J. ja IPF Digital Estonia OÜ vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud väikelaenuleping nr. XXX summas 2200 eurot. 05.06.2019 seisuga on tasumisele kuuluv summa 1254,12 eurot, millest põhiosa moodustab 1206,09 eurot ning intress 48.03 eurot. 30.08.2019 on Bigbank AS teatanud, et M. J. ja panga vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude suurus on 30.08.2019 seisuga 4884,61 eurot. Kohus ei ole tuvastanud aluseid vara tagasivõitmiseks või suurendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. J. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna pärandvaral lasuvad kohustused ületavad pärandvara väärtuse ja ka huvitatud isikud ei ole pärandvara pankrotimenetluse jätkamise vastu huvi tundnud.

§ 3

lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.