Obsah (4)

§ 34§ 37§ 58§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tal

) §-le 34 asjakohane. Lisaks ei saa kostja kulutuste hüvitamist nõuda, kuna ta ei teatanud kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt. Perioodil alates 05.02.2013 ei olnud pooltel „ühist majandamiskohustust“, mistõttu kostja poolt tarvitatud teenuste eest pidi kostja maksma ise. Lisaks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 ja § 1042 alusel esitatud nõuded osaliselt aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 järgi. Hageja palus tasaarvestada 2 enda kasutuseelise nõude perioodi 05.02.2013 kuni 01.09.2016 eest juhul, kui kohus kostja võlaõiguslikud nõuded rahuldab. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 13.02.2017 vastuhagi ühisvara jagamiseks. 04.01.2018 ja 21.02.2018 täpsustas kostja oma nõuet. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tasutud laenuja kindlustusmaksed perioodil 05.02.2013 – 13.02.2017 summas 9644,42 eurot; kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulutused summas 6290,98 eurot; kinnisasja parendamiseks ja väärtuse tõstmiseks tehtud remondikulutused summas 11 402,23 eurot; kinnisasja korrapäraseks majandamiseks tehtud küttekulud perioodil september 2013 – september
2. a summas 2401,42 eurot. Kostja palus jätta kinnistu ja selle soetamiseks võetud laenukohustuse kostja ainuomandisse ning tasaarvestada poolte vastastikused rahalised nõuded ning mõista kostjalt hageja kasuks omandi kaotuse eest hüvitist maksimaalselt 51 305,05 eurot.
3. Kinnistu on soetatud pangalaenuga, mille jääk seisuga 01.01.2017 on 63 406,45 eurot. Pangalaen on poolte ühine kohustus, mistõttu tuleb kinnistu turuväärtusest laenujääk maha arvestada. Seega kuuluks jagamisele mitte 210 000 eurot, vaid 146 593,55 eurot.
4. Laenukohustust (sh kindlustusmakseid) on ainuisikuliselt täitnud kostja. Perioodil 05.02.2013 – 13.02.2017 on kostja teinud makseid summas 19 288,85 eurot. Hageja kohustub hüvitama laenumaksetest pool ehk 9644,42 eurot.
5. Hagejal tuleb hüvitada ka laenukohustuse jääk. Seisuga 01.01.2017 oli laenujääk 63 406,45, seega tuleb hagejal hüvitada 31 703, 22 eurot.
6. Kostja on tasunud perioodil 05.02.2013 - 10.11.2016 kinnisasja omandamiseks võetud laenu tagasimakseid ja kindlustusmakseid kokku summas 19 288,85 eurot. Hageja kohustub hüvitama sellest pool, s.o 9644,42 eurot (VÕS § 1041). Kostja on teinud kinnisasjale vajalikke kulutusi (korstna ja katuse parandamine ning piirdeaia vahetamine/renoveerimine) kokku summas 12 581,97 eurot, hageja osa sellest on 6290,98 eurot.
7. Kostja on tasunud alates 2013 –
8. a septembrini kinnistu elektriarveid summas 4802,84 eurot, millest hageja osa on 2401,42 eurot.
9. Kostja on perioodil 2011-
10. a teinud kinnistu remont- ja parendustöid, mis on kinnistu väärtust tõstnud.
11. a hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtuseks 188 000 eurot ja
12. a hinnangu kohaselt 210 000 eurot. Seega on kinnisasja turuväärtus vähemalt 22 000 euro võrra suurenenud ning kostjal on vähemalt 11 000 euro suurune nõue hageja vastu. Kostja on teinud kulutusi summas 22 804,46 euro ulatuses ning tal on seega 11 402,23 euro suurune nõue hageja vastu.
13. Hagejal puudub alus kasutuseelise nõudmiseks, kuna ta ise loobus oma asja kasutamisest ning teine kaasomanik ei ole teinud mingeid takistusi asja valdamiseks. Kostja palus hagejalt välja nõuda AS-ga Swedbank sõlmitud laenuleping nr 11-035400EL. Kostja selgitas, et hageja omandas 10.06.2011 (ühisvara varasuhte kehtimise ajal) korteriomandi aadressiga KKK, Tallinn, oma poja CC nimele. Eeltooduga on hageja vähendanud poolte ühisvara (

§ 34lg 3).

Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohtu 30.12.2019 otsusega lõpetati poolte varaühisus XXX kinnistule ning määrati, et kinnistu tuleb müüa avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadav tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades. Maakohus jagas poolte vahel kinnistu kasutuseelise, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise 300 eurot kuus alates 01.09.2016 kuni ühisvara jagamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni 3 (30.12.2019 seisuga on kostja poolt tasumisele kuuluva kasutuseelise suuruseks 11 400 eurot). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks ühisomaniku poolt kinnistuga seotud kohustuste kandmise ja kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks 18 739 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus viitas

§ 37lg-tele 1 ja 3, AÕS § 70 lg-tele 4 ja 6, § 77 lg-tele 1 ja 2.

Pooled soovivad esimese eelistusena jagada ühisvara viisil, et kinnistu jääb kostjale ning kostja on kohustatud hüvitama hagejale tema osa rahas. Hageja nõudis alternatiivselt kaasomandi jagamist kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja esitas eksperthinnangu, mille järgi on kinnistu turuväärtuseks 210 000 eurot (I kd tl 15-42). Pooled ei ole taotlenud kinnistu ümberhindamist ning seega määrab kohus kinnistu hinnaks 210 000 eurot. Omandikaotusest tuleneva hüvitise suurus peaks seega olema 105 000 eurot. Kostja kinnitas menetluses, et tal on võimalik tasuda hagejale omandikaotusest tulenevat hüvitist üksnes 50 000 eurot. Kuna ühel ühisomanikul ei ole võimalik teisele ühisomanikule omandi väärtusega kooskõlas olevat hüvitist tasuda, siis ainuvõimalik kaasomandi lõpetamise viis on kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivnõude ja määrab, et poolte ühisomand kinnistule lõpetatakse kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.

1. Pooltele kui ühisomanikele kuulub ühine õigus kinnistut kasutada ning ühine õigus saada kinnistult kasutuseeliseid. Kasutuseelise saab jagada poolte vahel varaliste õiguste ja kohustustena (RKTK 3-2-1-93-12, p 22 VI lõik). Hageja poolt esitatud eksperthinnangu akti lisahinnangu (I kd tl 67-90) kohaselt on kinnistu turuüür 800 eurot kuus. Kostja ei ole kasutuseelise väärtusele vastu vaielnud ja omapoolset tõendit esitanud. Seega lähtub kohus kasutuseelise väärtusest 800 eurot kuus. Pärast varaühisuse varasuhte lõppemist on ühisvarana olev kinnisasi kostja ainukasutuses.
2. Hageja saab kasutuseelise jagamist nõuda ajast, millal ta vastava nõude esitas (RKTKo 3-2-1-93-12, p 17). Hageja lepinguline esindaja saatis 16.08.2016 kostjale kirja, milles andis teada hageja soovist nõuda alates 01.09.2016 maja kasutuseelise hüvitamist ühisvara jagamise protsessi venitamise korral (I kd tl 62). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kasutuseelise hüvitamise õigus algas 01.09.
3. Hageja saab nõuda kinnistu kasutuseelise hüvitamist alates ühisvara jagamise nõude esitamisest alates, s.o 10.11.
4. See on aeg, kui hageja selgelt ja ka formaalselt deklareeris, et ta soovib kasutuseelisega seoses hüvitist.
5. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusaluse kasutuseelise jagamisel tuleks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Seega tuleb ühisomandisse kuuluva kinnistu kasutuseelise väärtus jagada poolte vahel võrdselt. Lähtudes turuüürist tuleks kasutuseelise väärtuseks lugeda alates 11.10.2016 kuni otsuse tegemiseni 38 kuu üüri väärtus. Seega oleks kasutuseelise väärtus otsuse tegemise seisuga on 15 200 eurot (38 x 800 : 2). Riigikohtu hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega (RKTKo 3-2-1-93-12, p 20). Kohus lähtub kasutuseelise väärtuse määramisel TsMS §-s 233 sätestatust ning määrab selle suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Muuhulgas arvestab kohus vaidlusaluse kinnistu (maja) üüri turuhinda, aga ka seda, et konkreetne kinnistu oli kostja kasutuses, kostja kasutas kinnistul asuvat elamut oma koduna, kostjal ei olnud muud elukohta ning et kinnistu omandati mõlema abikaasa poolt ühiseks kasutamiseks. Neid asjaolusid arvesse võttes teeb kohus oma siseveendumusele tuginedes diskretsiooniotsustuse ja leiab, et hagejale hüvitatav kasutuseelise väärtuseks on alates 11.10.2016 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 300 eurot kuus ning 30.12.2019 seisuga seega 38 kuu eest 11 400 eurot. 4
6. Kostja esitas vastuhagis hageja vastu nõuded kinnistuga seotud kohustuste ja kulutuste hüvitamiseks. Kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta

§ 34lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

Kuna ühisomandi puhul ei ole omandi osad ühises asjas kindlaks määratud, siis ei saa ühisomandi puhul kohalduda AÕS § 71 lg-t 2, § 72 lg-t 4 ja § 75 lg-t

1. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahenditele nr 2-15-15138 p 27 II lõik ja nr 3-2-1-164-14, p
3. Poolte vahel lõppes varaühisuse varasuhe 05.02.2013 abieluvaralepingu sõlmimisega. Poolte ühisvarasse kuuluv kinnistu on ostetud pangalaenuga, mille jääk on 01.01.2017 seisuga 63 406,45 eurot (II kd tl 104). Kostja tasus perioodil 05.02.2013 - 10.11.2016 (kuni põhihagi esitamiseni) kinnistu ostmiseks võetud pangalaenu ja kindlustusmakseid kokku summas 19 288,85 eurot (II kd tl 16-20; II kd tl 21-24). Hageja ühist laenukohustust täitnud ei ole. Hageja kinnitas, et kostja tasus ühisvara soetamiseks võetud pangalaenu. Seega tegi kostja lahusvara arvel kulutusi ühisvaras olevale kinnistule summas 19 288,85 eurot. Kuna antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS §-st 149 seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg, milleks on 10 aastat, siis ei ole kostja nõue aegunud.
4. Lisaks tegi kostja lahusvara arvel poolte ühisvara jaoks kulutusi. Skype’i vestlusest nähtub, et 05.04.2013 kostja kirjutas hagejale elamu seisukorrast pärast üürnike lahkumist - seintel jooksevad praod läbi. Kostja kirjutas, et teeb enne müüki panemist maja korda. Hageja vastas, et tahab konkreetset plaani näha ja kulutuste jagamist (II kd tl 72). Hageja vastuväited ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kohaldamisele ei kuulu VÕS § 1042 lg 2 p 2 (kulutuste tegemine teise isiku esemele), vaid tegemist on kulutuste tegemisega poolte ühisele omandile.
5. Korstnapühkimise akti kohaselt teostas Korsten Puhtaks OÜ 11.07.2016 küttesüsteemi ülevaatuse. Korstnapühkija hinnangust küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta nähtub, et kahe lõõriga telliskorsten on seest ja väljast amortiseerunud. Korsten tuleb lammutada ning asendada kas uue moodulkorstnaga või laduda uus telliskorsten. Kaheseinalise metallmoodulkorstna paigaldus ei vasta Standardile EVS 812-3:2013 ning korsten tuleb lahti ühendada ning paigaldada nõuetekohaselt (II kd 25). Kostja maksis tööde eest 27.07.2016 ja 12.09.2016 arvete alusel kokku 7337,09 eurot (II kd tl 26-27). Uue korstna ladumise fakt nähtub ka eksperthinnangust nr 1403/0916H (I kd tl 23, II kd tl 36) – Seisukord [---]viimase paari aasta jooksul on veel laotud uus korsten [---]. Katuse parandamine läks maksma 1932 eurot, mille kohta esitas 30.08.2016 arve Efektum Vara OÜ. Hind hõlmas tuulekasti värvimise tööd, värvi, tõstukit ja plekki RR servadele (II kd tl 31). Piirdeaia renoveerimine läks maksma 960 eurot, mille kohta esitas Datalink Baltic OÜ arve (II kd tl 58). Kostja esitas erinevate ehituspoodide ja –tööde arved (II kd tl 49-57). Hageja ei esitanud vastuväiteid ehituspoodide ja –tööde arvetel kajastatud kauba/teenuse suhtes. Elamu säilitamiseks vajalikud toimingud hõlmasid korstna ja katuse parandamist ning piirdeaia vahetamist/renoveerimist. Eeltoodust tulenevalt on kostja teinud oma lahusvara arvel kulutusi ühisvara kasuks (kinnistul asuva elamu korstna ja katuse parandamine ning piirdeaia vahetamine/renoveerimine) 12 581,97 eurot.
6. Kostja küttis elamut elektriga, kuna muul viisil elamut kütta ei olnud võimalik. Eesti Energia arvete alusel maksis kostja perioodil 28.02.2013 - 30.09.2016 elektri eest 4802,84 eurot (II kd tl 103), s.o tegi oma lahusvara arvelt kulutusi ühisvara kasuks. TsÜS § 149 kohaselt ei ole kostja nõue aegunud.
7. Kostja tegi perioodil 2011 –
8. a kinnisasjal remont- ja parendustöid, mis tõstis kinnisvara väärtust. Elamu I korruse ehituse kohta esitas kostja erinevate ehituspoodide ja –tööde arved (II kd tl 59-102p). Kokku on kostja nende arvete alusel tasunud 804,46 eurot, s.o teinud oma lahusvara arvel kulutusi ühisvara kasuks. 5
9. Kuna kostja on teinud oma lahusvara arvelt kulutusi ühisvaras oleva kinnistu jaoks kokku summas 37 478,12 eurot (19 288,85 + 12 581,97 + 4802,84 + 804,46), siis tuleb hagejal hüvitada kostjale ½ osa tehtud kulutustest, s.o 18 739 eurot.
10. Kostja palub hagejalt välja mõista kinnisasja parendamiseks ja väärtuse tõstmiseks tehtud remondikulutused summas 11 402,23 eurot. Kostja leiab, et tänu tema remontja parendustöödele on kinnistu turuväärtus tõusnud vähemalt 22 000 eurot. Kostja on teinud kulutusi summas 22 804,46 euro ulatuses ning tal on seega 11 402,23 euro suurune nõue hageja vastu. Kohtule esitatud
11. a hindamisakti kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 188 000 eurot,
12. a hinnangu kohaselt 185 000 eurot ning
13. a eksperthinnangu kohaselt 210 000 eurot. Kostja nõue 11 402,23 euro saamiseks ei ole põhjendatud (põhjendatud on 804,46 euro väljamõistmine). Kinnistu väärtus on kohtu hinnangul
14. a 188 000 eurost tõusnud
15. a 210 000 euroni tingituna kinnisvara hindade üldisest tõusust. Esitatud tõendite põhjal ei saa kindlalt väita, et kinnistu väärtus tõusis tehtud parenduste tõttu.
16. Kostja palus arvestada kinnistu turuväärtusest maha laenujääk 01.01.2017 seisuga summas 63 403,45 eurot ning lugeda kinnisasja väärtuseks seega 146 593,55 eurot. Kostja ei ole esitanud nõuet ühisvarasse kuuluvate laenulepingutest tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste jagamiseks ühel AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil. Poolte ühise kohustuse mahaarvamine omandikaotuse eest makstavast hüvitisest ei ole ilma selle kohustuse ühisvarana jagamiseta võimalik.
17. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 164 lg 2). Kostja on asja menetlemist takistanud mittemenetletavate nõuete esitamisega, nõuete hilinenud esitamisega ja põhjendamatute taotluste esitamisega. Eeltoodu tõttu on kohtu ressurss osaliselt kulunud mitte poolte nõuete lahendamisele, vaid kostja nõuetes selguse saamisele. Seega on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
18. Hageja palub 29.01.2020 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ühisomaniku poolt kinnistuga seotud kohustuste kandmise ja kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks 18 739 eurot (resolutsiooni p 3) ning teha selles osas uus otsus, millega jätta kostja nõue summas 18 739 eurot täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt määrata, et kostja kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõue (ringkonnakohtu poolt määratud ulatuses) tuleb täita kinnistu müügist saadud tulemist. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse samuti osas, milles kohus jättis kasutuseelise kostjalt välja mõistmata (resolutsiooni p 2) ning teha selles osas uus otsus, millega jagada hageja ja kostja vahel kinnistu kasutuseelis, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 400 eurot kuus alates 01.09.2016 kuni kinnistu müümiseni enampakkumisel (30.12.2019 seisuga on kostja poolt tasumisele kuuluva kasutuseelise suuruseks 16 000 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
19. Seoses kinnistuga seotud kohustuste ja kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõudega märkis hageja järgmist.

§ 34

lg 2 kohaldamine maakohtu poolt on üllatuslik, sest vastuhagi kohaselt on kostja esitanud sellekohased nõuded VÕS § 1041 lg 1 ja § 1042 lg 1 alusel. Maakohus ei ole pooltega

§ 34

lg 2 kohaldamise võimalusi arutanud ega võimaldanud pooltel esitada vastavaid väiteid ja vastuväiteid.

§ 34lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Pooled sõlmisid 05.02.2013 abieluvaralepingu, mille punkti 1.3.1 kohaselt leppisid kokku lõpetada poolte vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe varasuhe.

§ 58

esimese lause kohaselt varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Kostjal tuli lisaks kulude kandmisele tõendada, kui palju 6 need ühisvara väärtust suurendasid. Maakohus leidis, et kinnistu turuväärtus ei suurenenud kostja kinnistule tehtud kulutuste tegemise tagajärjel. Seega tuleks maakohtul kostja kulutuste hüvitamise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. 30. Hageja ei nõustu, et kostja poolt perioodil 05.02.2013 - 10.11.2016 tehtud laenu- ja kindlustusmaksete näol oleks tegemist ühisvara huvides kasutatud kostja lahusvaraga

§ 34lg 2 tähenduses.

Eluaseme laenu kohustuse katteks kostja poolt tehtud maksete näol võiks olla tegemist solidaarkohustuse täitmisega ühe solidaarvõlgniku poolt, laenumaksete näol on tegemist kostja isikliku kohustusega ning kindlustusmaksete näol on tegemist selle isiku kohustusega, kes on kohustatud isikuna kindlustuslepingus märgitud. Kostja ei ole eelpool käsitletud nõuete tõendamiseks esitanud kohtule laenulepinguid ega kindlustuslepingut. Ei ole selge, milline kolmest laenulepingust (nr 2540130200210, nr L080029493 või nr AE100001971) oli seotud ühisvara (kinnistu) soetamisega. Kusjuures laenulepingu nr AE100001971 näol on tegemist arvelduslaenuga, mistõttu ei võinud see oma olemuselt olla seotud ühisvaraks oleva kinnistu omandamisega. Kostja ei ole kohtule kindlustuslepingut esitanud, mistõttu puudus kohtul võimalus tuvastada, millega on kostja poolt tehtud kindlustusmaksed seotud. Hageja on „võtnud omaks“ üksnes selle, et ühisvara (kinnistu) soetamiseks on pooled võtnud pangalaenu. 31. Kinnistu soetamiseks võetud laenu näol on tegemist ühisvaral lasuva kohustusega

§ 38

tähenduses, mille jagamist saaks hageja või kostja nõuda, esitades kohtule vastavasisulise nõude. Kuna pooled ei ole esitanud kohtule laenu jagamise nõuet, siis puudus kohtul protsessuaalne alus nimetatud kohustuse jagamiseks. Ühise kohustuse katteks perioodil 11.02.2013 - 12.12.2016 tehtud väljamaksete hüvitamist saaks kostja solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnikuna nõuda hagejalt VÕS § 69 lg 2 alusel, kusjuures üksnes koos ühise kohustuse jagamisega

§ 38järgi, sest ühisomandi puhul ei ole poolte osad ühises kohustuses määratud.

VÕS § 70 lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Võlausaldaja (laenuandja) nõue tuleneb laenulepingust. Kostja on esitanud kohtule vastuhagi 13.02.

1. Seega kõik laenulepingust tulenevad maksed, mis muutusid sissenõutavaks enne 13.02.2014 on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg-le
3. Kostja soovis tasaarvestada enda kasutuseelise nõude perioodi 05.02.2013 kuni 31.08.2016 eest juhul, kui kohus kostja laenu hüvitamise nõuded rahuldab (TsMS § 442 lg 5). Maakohus jättis hageja tasaarvestuse vastuväite lahendamata.
4. Kuna maakohus tuvastas, et kinnistu turuväärtus ei suurenenud kostja kinnistule tehtud kulutuste tegemise tagajärjel, siis tuleks maakohtul korstna ja katuse parandamisele ning piirdeaia renoveerimisele kulutuste hüvitamise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Maakohus on otsuse p-s 6.8 ebaõigesti märkinud, et kostja kandis korstna ja katuse parandamiseks ning piirdeaia vahetamiseks/renoveerimiseks kokku 12 581,97 eurot. Õige summa on 10 229,09 eurot (7337,09 + 1932 + 960).
5. Ühisomandis olevale kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõuet tuleb lahendada AÕS sätete alusel (AÕS § 70 lg 6, § 72 lg-d 1 ja 4), mitte

§ 34

lg 2 alusel, sest 05.02.2013 abieluvaralepingu tõttu tuli pooli

§ 58järgi käsitada varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.

Kuna korstna ja katuse parandamiseks ning piirdeaia renoveerimiseks tehtud kulud ei ole vajalikud kulud TsÜS § 63 tähenduses ning puudub nende kandmiseks hageja nõusolek, siis puudub kostjal ka õigus nõuda kulutuste hüvitamist hagejalt. Kuna eeltoodud töödeta ei oleks ühisomandi objektiks oleva elamu säilimine ohus, siis ei ole vaidlusaluste kulutuste näol tegemist vajalikke kuludega TsÜS § 63 tähenduses. Kohtu viidatud Skype´i vestlusest ei nähtu hageja nõusolekut korstna ja katuse parandamiseks ning piirdeaia renoveerimiseks 7 planeeritavate kulutuste kandmiseks ega rahasummasid, mille ulatuses hageja oleks nõus kulutusi kandma. Maakohus on tsiteerinud otsuses poolte vestlust Skype´is kontekstiväliselt. Uurides nimetatud kirjavahetust (II kd tl 72) sisuliselt saab tuvastada, et hageja tahtis „konkreetset plaani ja kulutuste jagamist“ näha seoses laste kasvatamisega, mitte maja korda tegemisega.

1. Elektrikulude näol tegemist kostja enda lepingulise kohustusega, mille eest on kostja üksinda saanud vastusoorituse. Elektrikulude katteks tehtud maksete tõttu ei ole kinnistu väärtus suurenenud. Kuna tegemist on alusetust rikastumisest tulenevate nõuetega, siis nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 13.02.2014, on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 (VÕS § 1042, TsÜS § 151).
2. Seoses kasutuseelise väljamõistmisega märkis hageja, et ajavahemikus 01.09.2016 30.12.2019 on 40 täiskuud, mistõttu 30.12.2019 seisuga peaks kohtuotsuse järgi kostja poolt tasumisele kuuluva kasutuseelise suuruseks olema 12 000 eurot (300 x 40). Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, miks on ta edasiulatuva kasutuseelise nõuet piiranud kohtulahendi jõustumisega. Ühisomand kinnistule ei lõppe kohtulahendi jõustumisega, vaid kinnistu müümisega enampakkumisel. Kohtuotsus, mille järgi on hageja edasiulatuva kasutuseelise nõuet piiratud kohtulahendi jõustumisega, ajendab kostjat takistada kinnistu müüki pärast kohtulahendi jõustumist.
3. Lisaks ei ole kohus kasutuseelise suuruse vähendamist nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus ei ole tuvastanud neid asjaolusid, võis võiksid tingida hagejale kuuluva kasutuseelise suurust vähendada tulenevalt Riigikohtu lahendist (RKTKo 3-21-93-12, p 20). Asjakohatud on maakohtu viited TsMS §-le 233, sest nimetatud normi järgi saab kohus määrata kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt juhul, kui puuduvad tõendid kahju suuruse kohta või kui kahju suuruse kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Käesolevas menetluses esitas hageja tõendid kasutuseelise suuruse tõendamiseks. Kostja ei ole kasutuseelise suurust vaidlustanud. Kostja apellatsioonkaebus
4. Kostja palub 29.01.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
5. Kohus on rikkunud menetlusõigusnorme (TsMS § 403, § 435 ja § 438). Kohus ei ole andnud kostjale võimalust esitada oma seisukohti hageja 22.03.2018 hagiavalduse täiendamisele, millega hageja soovis jagada ühisvara enampakkumisel; kohus ei ole määranud pooltele ühtegi tähtaega oma seisukohtade, avalduste ja dokumentide esitamiseks ega avaldanud kohtulahendi tegemise tähtaega; kohus on võtnud asja lahendamisel kulude hüvitamise osas ja kasutuseelise osas erinevad perioodid, mistõttu on jäänud osa kostja nõuetest lahendamata.
6. Kohus on asja määranud kirjalikku menetlusse, kuigi pooled on palunud asja suulist menetlust. 20.03.2018 määrusega määras kohus põhihagi kirjalikku menetlusse, kuid vastuhagi osas menetluse liiki kohus ei muutnud ja see oleks tulnud vastavalt kostja soovile lahendada suulises menetluses.
7. Kohus ei ole selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid. Kui vastuhagi esitamise ajahetkel oli laenujääk 63 406,45 eurot, siis tänaseks päevaks on laenujääk vähenenud summani 51 875,80 eurot. Seega on kostja teinud täiendavaid kulutusi üksi laenukohustuste täitmisel 11 530,95 eurot. Kohus on jätnud tuvastamata, kui suures summas on kostja kohustusi täitnud kuni kohtuotsuse tegemiseni. Ka seoses kinnistu parendamiseks ja väärtuse tõstmiseks tehtud kuludega on kostjal tekkinud perioodil
8. a september kuni otsuse kuulutamise ajani kulutusi, mida kohus ei ole välja 8 selgitanud. Kohus jättis välja selgitamata alates
9. a kuni otsuse tegemise ajahetkeni kostja poolt seonduvalt ühisvaraks oleva kinnistuga kantud kulud.
10. Pooled on soovinud ühisomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Kohus ei küsinud kostjalt, kas kostjal on võimalik leida täiendavaid vahendeid, et hagejale tasuda (lisaks 50 000 eurole). Kohus on teinud otsuse, mis jõustumisel toob kaasa kostja jaoks ebamõistlikud tagajärjed. Kohus on võtnud kostjalt võimaluse tõendada oma maksevõimet ja muid olulisi asjaolusid seonduvalt kinnistuga.
11. Kostja palus AS-lt Swedbank välja nõuda laenulepingu nr 11-035400-EL. Kohus seda ei teinud. Hageja on võtnud ühisvara soetamiseks laenu, kuid kinnistu vormistanud kolmanda isiku nimele. Seega on ühisvara vähenenud ja seda hageja süülise käitumise tõttu. Sellega seoses on tekkinud olukord, kus kostjal on sisuliselt nõue hageja vastu, mis mõjutab ka hüvitise suurust, kuid kohus ei ole seda asja lahendamisel arvesse võtnud ning kohtuotsuses isegi kajastanud.
12. Kasutuseeliste väljamõistmine on põhjendamatu. Hageja lahkus vabatahtlikult kinnistult ning kostja ei ole teinud takistusi hagejal kinnistu kasutamiseks.
13. 05.03.2020 menetlusdokumendis täiendas kostja apellatsioonkaebust. Kohus on otsuse p-s 6.13 ebaõigesti väitnud, et kostja ei ole esitanud nõuet ühisvarasse kuuluvate laenulepingutest tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste jagamiseks ühel AÕS § 77 lgs 2 nimetatud viisil. Kostja on vastava nõude esitanud 21.02.2018 menetlusdokumendis. Kohus ei ole lahendanud kostja 21.02.2018 menetlusdokumendis esitatud nõuet sõiduauto osas. Hageja saab nõuda kasutuseelist alates 10.11.2016, maakohus on ekslikult rahuldanud hageja nõude alates 01.09.
14. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole kasutuseelise väärtusele vastu vaielnud (vt 16.12.2016 menetlusdokument p 2.5). Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja nõude kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 11 402,23 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kinnisasja väärtus tõusis üldise hindade tõusu, mitte aga parenduste tõttu. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
15. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja 05.03.2020 menetlusdokumendis esitatud apellatsioonkaebuse täienduse tähelepanuta.
16. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule apellatsioonkaebuste põhjendustest olenemata..
18. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - pooled olid abielus 28.08.1998 - 16.12.2016; - pooled sõlmisid 05.02.2013 abieluvaralepingu, milles leppisid kokku varalahususe varasuhte; - poolte ühisvara hulka kuulub XXX kinnistu, mis on kostja alaline elukoht; - kinnistu on omandatud pangalaenuga, mille jääk 01.01.2017 seisuga oli 63 406,45 eurot; - kostja on perioodil 05.02.2013-13.02.2017 tasunud laenuja kindlustusmakseid kokku summas 19 288,85 eurot; - kinnistu turuväärtus on 210 000 eurot; 9 - kostja on teinud elamus parendus- ja remonditöid.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid, ei ole loonud asja lahendamiseks vajalikku konkreetsust ja selgust, on jätnud osa vastuhagi nõuetest lahendamata ning kohtuotsuse olulises osas põhjendamata.
20. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Selleks, et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, st täitma TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele
21. Maakohus ei ole kehtestanud pooltele konkreetseid ja selgeid tähtaegasid avalduste ja vastuväidete esitamiseks, suutmata seeläbi menetlust ohjata. Seetõttu on ühisvara jagamise vaidlus kestnud maakohtus üle kolme aasta.
22. Ringkonnakohtu hinnangul viis ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemiseni see, et maakohus jättis hagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.
23. Hageja esitas 10.11.2016 maakohtule hagi ühisvara jagamiseks. Hageja soovis jagada poolte ühisvaraks oleva XXX asuva kinnistu, väärtusega 210 000 eurot, viisil, et kinnistu jääb kostjale ning kostja hüvitab hagejale ½ osa kinnistu väärtusest. Lisaks soovis hageja kasutuseelise hüvitamist 400 eurot kuus alates 01.09.2016 kuni ühisvara jagamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
24. 16.12.2016 vastuses nõustus kostja, et kinnistu on ühisvara, nõustus selle jagamise viisiga, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kostja vaidles vastu hageja kasutuseelise hüvitise nõudele, märkides, et hageja on ise kinnistu kasutamisõigusest loobunud, kuigi kostja seda talle korduvalt pakkus, mistõttu ei ole hagejal õigust kasutuseelist nõuda. Kostja märkis ka, et on ainuisikuliselt kandnud kõiki kinnistuga seotus kulutusi, sealhulgas laenumakseid SEB pangas nii varaühisuse ajal kui ka pärast selle lõppemist ning soovib kulutuste hüvitamist.
25. Kostja esitas 13.02.2017 vastuhagi ühisvara jagamiseks, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kompensatsiooni kostja poolt oma lahuvara arvel ühisvarale tehtud kulutuste hüvitamiseks järgmiselt: laenu- ja kindlustusmaksed perioodil 05.02.2013 – 13.02.2017 summas 9644,42 eurot; kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulutused summas 6290,98 eurot; kinnisasja parendamiseks ja väärtuse tõstmiseks tehtud remondikulutused summas 11 402,23 eurot; kinnisasja korrapäraseks majandamiseks tehtud küttekulud perioodil september 2013 – september 2016 summas 2401,42 eurot; arvestada kinnistu turuväärtusest maha laenujääk 01.01.2017 seisuga 63 403,45 eurot, lugedes kinnisasja väärtuseks 146 593,55 eurot, jätta kinnistu kostja ainuomandisse ja 10 tasaarvestada poolte vastastikused rahalised nõuded. Kostja taotles ka kohtu abi tõendite kogumisel seonduvalt hageja poolt abielu ajal sõiduauto Ford Galaxy Ghia omandamise ja võõrandamisega ning oma poja nimele korteri soetamisega aadressil KKK, Tallinn.
26. 15.11.2017 määrusega kohustas maakohus kostjat oma vastunõuet täpsuatama. Kohus selgitas muuhulgas, et kostjal tuleb oma vastuhagi resolutsioonis märkida, kuidas laenukohustust jagada.
27. 04.01.2018 menetlusdokumendis selgitas kostja oma vastuhagi nõuet. Kostja märkis, et kinnistu turuväärtus tuleb jagada pooleks. Seega peaks kostja hagejale hüvitama 105 000 eurot. Kuivõrd kostja on taotlenud aga vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamist, tuleb nimetatud summast maha arvestada kostja poolt kantud laenumaksed, laenujääk ning omandi taastamiseks ja säilitamiseks tehtud kulutused ning sõiduauto kaotusest tulenev hüvitis ning summa , mille hageja on teinud ühisvara arvelt korteri aadressil KKK, Tallinn soetamiseks.
28. 11.01.2018 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja esitada oma seisukohad 21.02.2018 ja lubas teha lahendi 09.03.
30. Kostja esitas 21.02.2018 oma seisukohad ja vastuhagi resolutsiooni täpsustuse, milles palus jätta kinnistu ja eluasemelaen kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 73 296, 77 eurot (105 000 - 63 406,44/2), jätta sõiduauto Ford Galaxy Ghia hageja ainuomandisse ning mõista kostjale välja kompensatsioon 2300 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 19 691,74 eurot kostja poolt lahusvara arvel ühisvarale tehtud kulutuste hüvitamiseks.
31. Kohus lubatud ajaks lahendit ei teinud ja ka pooltele menetluslikku olukorda ei selgitanud. 20.03.2018 tegi maakohus määruse, millega lükkas kohtuotsuse tegemise määramata ajaks edasi, andis pooltele tähtaja esitada nõue kaasomandi lõpetamiseks enampakkumise teel või kinnistu jagamiseks kompromissi sõlmimiseks ja määras jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Pooled olid avaldanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Maakohus ei küsinud pooltelt nõusolekut menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses.
32. Hageja esitas 22.03.2018 kohtule hagiavalduse täienduse, kus esitas uue nõude jagada ühisvaraks olev kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahe võrdsetes osades. Nimetatud hagiavalduse täienduse osas maakohus kostjalt seisukohta ei küsinud.
33. Kohus rahuldas osaliselt kostja taotluse tõendite kogumiseks ning pärast tõendite kogumist andis pooltele tähtaja oma seisukoha esitamiseks kogutud tõendite osas. Kostja esitas 05.07.2018 oma seisukohad ja uue taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, mille maakohus jättis 11.02.2019 määruse rahuldamata. Pärast seda kohus ühtegi menetlustoimingut ei teinud ja pooltele ühtegi tähtaega ei andnud.
34. 30.12.2019 tegi maakohus ette hoiatamata kohtuotsuse, millega lõpetas poolte varaühisuse kinnistule viisil, et kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadav tulem jagada võrdsetes osades.
35. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi, kui jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses ilma poolte sellekohase nõusolekuta. TsMS § 403 lg 1 teises lauses sätestatu järgi pidanuks maakohus kirjaliku menetluse puhul määrama menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja ning teatama otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Sellist määrus asjas tehtud ei ole.
36. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub 11 rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha.
37. Maakohus jättis ebaõigesti jagamata ühisvaraks oleva kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse. Laenukohustuse jagamata jätmise osas märkis maakohus otsuses, et kostja palus arvestada kinnistu turuväärtusest maha laenujäägi 01.01.2017 seisuga summas 63 403,45 eurot, kuid kuna kostja ei ole esitanud nõuet ühisvarasse kuuluvate laenulepingutest tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste jagamiseks ühel AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil, pole ühise kohustuse mahaarvamine omandikaotuse eest makstavast hüvitisest võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selles osas rikkunud selgitamiskohustust. Algusest peale on kostja väljendanud üheselt, et ta soovib laenukohustuse jätmist endale ja selle võrra väheneb omandi kaotuse eest makstav kompensatsioon. Kui maakohus leidis, et kostja nõue tuleb sõnastada ühel AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil, siis nii oleks tulnud kostjale ka selgitada. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, miks maakohus ei ole arvestanud kostja poolt 21.02.2018 esitatud nõude täpsustusega, kus kostja sõnaselgelt palub jätta XX ainuomandisse XXX kinnistu, registriosa nr XXXXXX ning eluasemelaen L080029493 ja eluasemelaen
38. Kostja vastunõude täpsustuse osas ei ole maakohus ühtegi menetluslikku otsustust teinud, kuigi menetles asja veel ligi kaks aastat, võttis menetlusse hageja täiendava nõude ning kogus tõendeid.

§ 38

kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Seega ei saanud maakohus eirata kostja soovi arvestada kinnistu jagamisel ka kinnistu soetamiseks võetud laenukohustusega. Kuna kohus on ühisvaraks oleva laenujäägi jagamise nõude rahuldamata jätnud, kuid samaaegselt otsustanud ühisvaraks oleva kinnistu sundenampakkumisele panna, toob see kaasa ebaõiglase olukorra, kus hageja saab kinnistu müügist ½ ning kostjale jääb kogu kinnistu ostmisel võetud laenukohustus.

1. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-114-17, p 22). Antud juhul on nii hageja kui ka kostja soovinud ühisomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Seega ei ole vaidlust selle osas, kellele peaks kinnistu omandiõigus jääma. Maakohus põhjendas oma valikut müüa kinnistu avalikul enampakkumisel sellega, et kostja on kinnitanud menetluses, et tal on võimalik tasuda hagejale omandikaotusest tulenevat hüvitist üksnes 50 000 eurot, mis ei ole kooskõlas omandi väärtusega, mistõttu on ainuvõimalik kaasomandi lõpetamise viis kinnistu müük avalikul enampakkumisel. 11.01.2018 kohtuistungil avaldas kostja tõepoolest, et tal on panga nõusolek 50 000 euro saamiseks. See oli aga aastal
2. Otsuse tegemise ajaks oli rohkem kui aasta möödunud ning need laenu saamise tingimused kindlasti enam ei kehtinud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud kostjat eelnevalt hoiatama võimalusest, et kinnistu võidakse müüa avalikul enampakkumisel ja küsima, kas kostjal on soovi ja võimalusi leida täiendavaid vahendeid, kui küsimuse all on kodu kaotamine. Maakohus lahendas asja ka vales järjekorras. Kohus oleks pidanud kõigepealt välja selgitama kõik ühisvara jagamisega seotud varalised nõuded ja alles siis vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena selgub, kui suurt hüvitist omandi kaotuse eest tuleb tegelikult maksta. Kui kohus oleks lahendanud ära kostja nõude laenukohustuse jagamiseks, siis oleks hagejale väljamõistetav hüvitis jäänudki juba sellisesse suurusjärku, mille maksmise valmidust on kostja menetluses korduvalt avaldanud
3. Kinnistu omandamiseks võetud pangalaenust tulenevaid kohustusi tagab kinnistule seatud hüpoteek. Koos hüpoteegiga ei ole kinnisasja võimalik võõrandada sellise hinna 12 eest nagu hageja soovib. Ka sellest tulenevalt on äärmiselt ebamõistlik ühisomandi jagamine enampakkumise teel ilma kinnisasjaga seotud laenukohustuse jagamiseta.
4. Maakohus rahuldas hageja kasutuseelise nõude ka edasiulatuvalt kuni ühisvara jagamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja kasutuseelise nõuet tasakaalustab kostja vastuhagi nõue lahusvara arvelt ühisvaraks olevale kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kohtumenetlus on alates vastuhagi esitamisest jätkunud veel ligi kolm aastat. Maakohus ei selgitanud, kas ja kui suures ulatuses on kostja vahepealsel perioodil teinud täiendavaid kulutusi seonduvalt laenu-ja kindlustusmaksetega, aga ka kinnistu hoolduseks ja remondiks. Maakohus ei andnud kostjale võimalust täiendavate kulutuste osas nõude esitamiseks.
5. Maakohus ei selgitanud välja asjaolusid ega võtnud mingit seisukohta kostja vastuhagi osas, mis seondub hageja poolt abielu ajal võetud laenuga oma pojale korteri ostmiseks ja ühisvara arvelt selle laenu tasumisega.

§ 34

lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb tehingu tõttu, mille abikaasa on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

1. Samuti on maakohus jätnud täielikult lahendamata vastuhagi nõude sõiduauto osas. Kostja esitas 21.02.2018 menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 2 nõude sõiduauto kui ühisvara jagamiseks, millist nõuet on kostja kirjeldanud ka juba 04.01.2017 menetlusdokumendis. Kostja palus jätta hageja ainuomandisse sõiduauto Ford Galaxy Ghia, registreerimismärk XXXXXX, mille eest hageja tasub kostjale hüvitisena 2300 eurot. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks seda nõuet üldse lahendanud. Kohus ei ole kostja nõuet rahuldanud ega rahuldamata jätnud.
2. Sellega rikkus maakohus TsMS § 438 lg-st 1 tulenevat kohustust lahendada kõik menetluses esitatud nõuded.
3. Kuna maakohus on jätnud osa nõudeid üldse lahendamata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitama, ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 13