Obsah (7)

§ 487§ 340§ 466§ 663§ 667§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-110916 K

) § 487 lõike 1 alusel oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus hoiatas hagejat, et kui ta ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus

§ 487lõike 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

2-20-110916 Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohus keeldus 09.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest tuginedes

§ 487lõikele 3.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 4. Määruse põhjenduste kohaselt määrab kohus

§ 487

lõike 1 järgi 14-päevase tähtaja, mille jooksul tuleb maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitanud isikul esitada hagiavaldus. Viidatud sätte kohaselt ei ole hagi esitamise tähtaja kulgemine seotud vastava kohtumääruse kättetoimetamisega, vaid selle tähtaja määrab kohus.

§ 487

lõike 1 (koosmõjus

§ 340

¹ lõikega 1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määrust ei pea kohus hagejale kätte toimetama.

§ 466

lõike 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa määruskaebust esitada, seega ei tule viidatud sätte kohaselt sellist määrust kätte toimetada. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks peab olema vähemalt 14 päeva kohtu määruse tegemisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-122775). 5. Praegusel juhul saabus nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev 08.09.2020. Hageja ei ole käesoleva ajani nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis esitanud. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus

-is sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused (nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava riigilõivu tasumata jätmine) takistab kohtul hagi lahendamist. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmisest hagimenetluses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlust. 7. Määruskaebuse väidete kohaselt on kohus tõlgendanud

§ 487lõiget 1 vääralt ja kitsalt.

Nimetatud sättest saab järeldada, et seadusandja on ette näinud avaldajale õiguse esitada nõuetekohane hagiavaldus 14 päeva jooksul. Kui kohus ei arvesta menetlustähtaja kulgemist alates määruse kättetoimetamisest, siis tegelikult ei ole avaldajale tagatud õigus esitada enda nõue 14 päeva jooksul nagu seda seadus ette näeb. Juhul, kui hageja (või lepinguline esindaja) viibib nt korralisel puhkusel, haiguslehel vms, siis võib tekkida olukord, et hagejal ei olegi võimalik enda nõuet esitada. Tsiviilkohtumenetluse praktika kohaselt arvestatakse menetlustähtaja kulgemist alates menetlusdokumendi kättetoimetamisest, seega on vaidlustatud määrus üllatuslik. 8. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et

§ 487

lõige 1 (koosmõjus

§ 340

¹ lõikega 1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määrust ei pea kohus hagejale kätte toimetama. Ka

-i kommenteeritud väljaande autorid on leidnud vastupidist.

1. Vaidlustatud määruse resolutsioonist ei nähtu üheselt, milliseks tähtpäevaks peab avaldaja nõuetekohase menetlusdokumendi esitama. Samuti ei ole märgitud, et hagejal tuleb esitada nõue 14 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Seega eeldas hageja, et tähtaeg hakkas kulgema alates määruse kättetoimetamisest, s.o 28.08.
2. Hageja esitas 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasus täiendava 2 2-20-110916 riigilõivu. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja lugeda, et hageja oli kohustatud esitama nõuetekohase hagi hiljemalt 11.09.2020, s.o 14 päeva jooksul.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

1. Praeguses asjas tegi maakohus 25.08.2020 määruse, millega kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus hakkas arvestama tähtaega määruse tegemisele järgnevast päevast ning luges selle saabunuks 08.09.
2. Kuna hageja ei olnud selleks ajaks kohtu nõudmist täitnud, keeldus kohus 09.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel tuleb võtta arvesse, et maakohus ei täpsustanud 25.08.2020 määruses, millisest toimingust/sündmusest/kuupäevast hakkab kohtu määratud tähtaeg kulgema. Ka

§ 487

lõige 1, millele maakohus määruses viitas, ei täpsusta tähtaja kulgema hakkamise algust, vaid sätestab üksnes, et kohus annab nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks tähtaja 14 päeva. Seega ei tulene ka seadusest üheselt, et kõnealune 14-päevane tähtaeg hakkab kulgema määruse tegemisest. Õige on kaebuse väide, et üldjuhul seob

päevades arvestatavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisega. Kõike eelnevat arvestades nõustub kolleegium kaebajaga, et praeguses olukorras oli maakohtu 25.08.2020 määrus eksitav ja kaebaja võis seda tõlgendada nii, et kohtu määratud 14-päevane tähtaeg hakkab kulgema määruse kättesaamisest. Ringkonnakohus märgib, et teistsugusele järeldusele võiks asuda juhul, kui maakohus oleks

§ 487

lõikes 1 sätestatud määruses märkinud ära konkreetse kuupäeva, millal hiljemalt või milleks hiljemalt tuleb kohtu nõudmine täita. Kolleegiumile teadaolevalt paljudel juhtudel maakohus ka selliselt toimib. Konkreetse kuupäeva määramise osas on leitud varasemas kohtupraktikas, et see vastab seaduse nõuetele ja sellisel juhul ei saa menetlusosaline tõlgendada määrust selliselt, et tähtaeg sõltub määruse kättetoimetamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-122775, 15.04.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-125056 ja 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-19-114776). Samuti olnuks ebaselgus välditav juhul, kui maakohus oleks määruse resolutsioonis selgelt märkinud, et hagejal tuleb esitada hagiavaldus „14 päeva jooksul määruse tegemisest“. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul tuleb 25.08.2020 määruses antud 14-päevast tähtaega hakata lugema määruse hageja poolt kättesaamisest, s.o alates 28.08.2020, ning arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 11.09.2020, seega tähtaegselt, on maakohtu poolt

§ 487lõikele 3 tuginedes hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendamatu.

1. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei käsitle kolleegium määruses menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kaebuse ülejäänud väiteid.
2. Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lõige 1).

16. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lõige 1).

3 2-20-110916 (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4