Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 162

Tsiviilasi nr 2-19-12245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 1-6)

1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja pärast vanemate abielu lahutamist (XX.XX.XXXX. a) alaliselt ema juures. Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX on hageja hooldusõigus antud osaliselt üle hageja seaduslikule esindajale (emale) ning hageja ema otsustab ainuisikuliselt küsimusi, mis puudutavad muu hulgas hageja viibimiskohta ja haridusasutuse valikut.
2. Hageja on ema teadmisel ja loal sooritanud edukalt sisseastumiseksamid XXX asuvasse õppeasutusse S. G. S. (kool) õppima asumiseks ning ta on arvatud kooli õpilaste nimekirja
3. a sügisel algavast õppeaastast. Hageja soovib koolis, mis on XXX kallakuga, omandada gümnaasiumiharidust ning saada seeläbi paremad võimalused hilisemalt XXX ülikoolidesse sisseastumiseks.
4. Kooli õppemaksu suuruseks on XXX XXX XXX (XXX) ehk XXX eurot aastas, mis sisaldab lisaks õppimisele küll ka majutust nö õpilaskodus, kuid kõik muud koolis käimisega kaasnevad elamiskulud tuleb kanda õpilasel endal. Nendeks on eeskätt igapäevased kulutused toidule, riietele, hügieenivahenditele, edasi-tagasi lennupiletid (koolivaheaegadel XXX naasmiseks) jms. Õppeaasta vältel tekkivaid kulutusi hindab hageja sama suureks õppemaksuga.
5. Hageja on saanud enda emalt nõusoleku kooli õppima asumiseks ning hageja ema on tasunud ka hageja eest õppemaksu 2019-
6. a sügissemestri eest summas XXX ehk XXX eurot ja kooli poolt ettenähtud tagatissumma XXX ehk XXX eurot.
7. Hageja soovib kooliga seotud kulutuste jagamist enda ema ja kostja poolt viisil, millega kostja tasub õppemaksu ning muud hagiavalduses loetletud kulud jäävad hageja ema kanda. Hageja ema ei suuda ainuisikuliselt kanda hageja õpingutega kaasnevaid kulutusi, kuna peab kandma hoolt ka XXX A. N. eest, kes viibib perioodiliselt ravil XXX ja kandma tema raviga kaasnevaid kulutusi.
8. Hageja leiab, et kostja varaline seisund võimaldab hageja nõude rahuldamist. Kostja on XXX, kelle igakuise teenistuse suuruseks on XXX USA dollarit (s.o ca XXX eurot). Olukorras, milles kostja aastateenistus ületab XXX eurot, võib ka eeldada, et hageja poolt nõutud summa tasumine ei mõjuta oluliselt kostja toimetulekut ega elustandardit.
9. Hageja elustandard on talle arusaadavalt olnud nö keskmiselt kõrgem. Tänu vanematele (sh kostjale) on ta olnud tõenäoliselt keskmiselt paremini materiaalselt kindlustatud. Võib ka öelda, et hageja on elanud piisavalt jõukalt. Kuni vanemate lahkuminekuni elas pere XXX ja kus hageja kavatses esialgselt ka oma õpinguid jätkata. Vanemate lahkumineku ja kostja vastuseisu tõttu ei ole hageja saanud seda aga teha. Hageja rõhutab, et soovib saada ülalpidamist mitte niivõrd oma senise elulaadi säilitamiseks vaid enda tulevikku silmas pidades.
10. Arvestades, et õppemaksu tasumise kohustus on hagiavalduse esitamise päevaks muutunud täidetavaks, palub hageja mõista kostjalt juba tasutud õppemaksu ja tagatissumma tagasiulatuvalt. Õpingud koolis toimuvad kolmel semestril ja ka õppemaks tuleb tasuda kolmes osas.
11. Hageja palub siduda kostjalt väljamõistetav ülalpidamise tasumine faktilise õppemaksu tasumise tähtaegadega ning määrata see tasumisele tähtaegadel, millised kattuvad eeldatavalt ka õppemaksu tasumise tähtpäevadega.
12. 16.09.
13. a menetlusdokumendis (tl 38-40) loobub hageja kooli õpingukulude tagatissumma nõudest 1078 eurost, kuna see tagastatakse. Lisaks märgib hageja, et kostja tasub igakuiselt vabatahtlikult elatist 270 eurot hageja ema arveldusarvele.
14. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alljärgnevates summades ja viisidel; - tagasiulatuvalt 4233,50 eurot, mis on 2019/2020-nda õppeaasta sügissemestri kooli õpingukulud. - 4233,50 eurot hiljemalt
15. oktoobriks
16. a või hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks O. N. arvelduskontole, mis on 2019/2020-nda õppeaasta kevadsemestri kooli õpingukulud. - 4233,50 eurot hiljemalt
17. veebruariks
18. a või hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks O. N. arvelduskontole, mis on 2019/2020-nda õppeaasta suvesemestri kooli õpingukulud. - 12 839 eurot osade kaupa hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks O. N. arvelduskontole, mis on 2020/2021 õppeaasta kooli õpingukulud. - 12 839 eurot osade kaupa hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks O. N. arvelduskontole, mis on 2021/2022 õppeaasta kooli õpingukulud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 21, 34-37, 99-102, 145-147)
19. Kostja hagiga ei nõustu ja palub see jätta täies ulatuses rahuldamata. 2
20. Kostja vastuväidete kohaselt otsustas hageja ema ainuisikuliselt hageja kooli valiku, kostja arvamust ega nõu XXX õppimise kohta ei küsitud, kostjat isegi ei teavitatud kooli valikust.
21. Hageja ei ole põhjendatud vajadust õppida XXX tasulises koolis. Kostja arvates saab hageja XXX parema tasemega hariduse ning seega on temale tagatud parem tulevik. XXX haridustase on kõrgem kui XXX tase. XXX on gümnaasiumi õpe tasuta, samuti õpetatakse gümnaasiumis inglise keelt.
22. Hageja ei ole tõendanud, et ta õpib XXX, ei ole põhjendanud tagasiulatuva elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid, ega ei ole varem pöördunud kostja poole elatise nõudega ja pole midagi teinud elatise nõudmiseks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kulud ja mis suuruses väidetavalt hageja ema on nõus kandma. Vanematel on võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada. Kostja tasub vabatahtlikult A. N. igakuiselt elatist vastavalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrale.
23. XX.XX.XXX. a saab hageja täisealiseks, seega puudub hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist rohkem kui kuni XX.XX.XXXX. a.
24. Kostja juhib tähelepanu, et täidab ülalpidamiskohustust vastavalt seadusele kandes hageja emale igakuiselt 270 eurot. Kostja keskmine kuupalk XXX eurot ei võimalda tal nii palju raha kulutada, arvestades hüpoteegi ja alimentide maksmist summas 270 eurot lapse kohta. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl. 38-41, 121-123, 138-140)
25. Hageja jääb oma seni esitatud väidete juurde. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole enda haridustee jätkamise ja kooli valikute osas nõusoleku saamiseks. Pea eranditult on seesugused telefonikõned jäänud kostja poolt vastamata (so kostja ei vasta telefonile, emailile) nagu on jäänud vastamata ka hageja poolt saadetud sõnumid. Üksnes pärast korduvaid vastuseta telefonikõnesid ja saadetud sõnumeid, on hageja otsustanud kooli valiku üksnes enda ema nõusolekule tuginedes.
26. Hageja ema katab hageja kulutused toidule, riietele, hügieenivahenditele, edasi-tagasi lennupiletid, kuid samuti kooli poolt korraldatavate ürituste ja kooli poolt pakutavate huvialaringide tasud. Kulutuste suurust ei ole võimalik hetkel välja tuua. Hageja ema on teinud makseid hageja kulutuste katteks kooli poolt selleks ettenähtud kontodele.
27. Kooli valikul ei olnud määravaks XXX hariduse saamine või XXX õppimine. Kasutades võimalust saada gümnaasiumiharidus XXX, avarduvad hagejale oluliselt laiemad tuleviku väljavaated võrreldes Eestiga (nii hariduse kui eduka töökarjääri osas). Hageja kinnitab, et viibib XXX ja on alustanud juba ka õpinguid. KOHTU SEISUKOHT
28. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
29. L. N. sünnitunnistusest (tl. 49) nähtuvalt on tema vanemaks O. N., seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
30. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
31. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks 2019 aastal on 270 eurot ja alates 2020 on 292 eurot kuus.
32. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ja et kostja on hagejale tasunud igakuiselt elatist miinimummääras s.o 270 eurot kuus hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kostja swedbanki konto väljavõttelt (tl 82-88) nähtuvalt tasub kostja lisaks hagejale miinimummääras elatist ka oma teistele lastele, A. N. ja E. N.. Seega täidab kostja oma ülalpidamiskohustust ning osaleb hageja kasvatamises PKS § 100 lg 2 mõttes.
33. Hageja nõuab kostjalt õpingukulude katteks ülalpidamist 2019/2020 õppeaasta eest kokku 12 970,50 eurot (3x4233,50) ja õppeaastate 2020/2021 ja 2021/2022 kummagi eest 12 839 3 eurot. Kostja ei nõustu tasuma hageja õppemaksu ega elatist miinimummäärast suuremas summas, kuna leiab, et hageja ei ole põhjendanud vajadust õppida XXX tasulises koolis.
34. Seega kontrollib kohus, kas elatise nõudmine seadusega ettenähtud miinimummäärast suuremas määras, on põhjendatud.
35. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
36. Ülalpidamise ulatuse osas on Riigikohus märkinud, tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt nt Riigikohtu
37. oktoobri
38. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
39. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
40. märtsi
41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
42. jaanuari
43. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
44. Hageja väitel kulub lisaks õppemaksule (XXX eurot aastas s.o ca XXX eurot kuus) raha toidule, riietele, hügieenivahenditele, edasi-tagasi lennupiletitele (koolivaheaegadel XXX naasmiseks), kooli poolt korraldatavate ürituste ja pakutavate huvialaringide tasudele, kuid muude kulutuste suurust ei ole hageja märkinud, väites, et seda ei ole võimalik välja tuua. Hageja hinnangul kulub eelnimetatud kuludele õppemaksu suurune summa, mis teeb hageja kulutuste suuruseks ühes kuus enam kui XXX eurot. Tõendeid kulutuste kohta (va õppemaksu suurus) hageja kohtule esitanud ei ole.
45. Kuigi hageja väitel on tema elustandard olnud keskmisest kõrgem, isegi jõukam ei ole hageja toonud esile ühtegi asjaolu, milles tema jõukam elulaad seisnes. Ainuüksi asjaolust, et hageja pere on elanud XXX, kus võrreldes Eestiga ongi kõrgem elatustase, ei saa järeldada, et selle tõttu oli ka hageja elulaad keskmisest kõrgem. Hageja on rõhutanud, et ei soovi saada elatist mitte niivõrd oma senise elulaadi säilitamiseks vaid tulevikku silmas pidades.
46. Kooli ja hageja ema e-kirjavahetusest (tl 44-45, 47-48) ning maksekorraldustest (tl 50-51) nähtuvalt on hageja ema kandnud kooli arveldusarvele sügis 2019 semestritasu XXX XXX, seega on tõendatud hageja õppima asumine XXX S. G. S.
47. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et hageja emal on õigus ilma kostja nõusolekuta otsustada hageja kooli valiku üle, ei tähenda see seda, et kostjal oleks kohustus tasuda ka kooli valikuga seonduvad kulutused (enam kui 12 000 euro suurune aastane õppemaks). Kuigi PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise ja viisi omavahel kokku leppida, tuleb hagejal ja hageja emal kooli valikul arvestada muuhulgas asjaoluga, et kostja ei pruugi nõustuda ega pidada vajalikuks kooli valikuga seonduvaid kulutusi, mis ületavad seaduses ettenähtud ülalpidamiseks antavat miinimummäära, kandma.
48. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud, miks just XXX tasulise gümnaasiumihariduse omandamine tagab talle paremad väljavaated tulevikus. Samuti ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, mis annaksid hagejale aluse eeldada, et vanematel tuleb talle võimaldada XXX õppimine. Asjakohane on kostja väide, et Eestis on võimalik omandada gümnaasiumiharidus ja tasuta, õppida inglise keelt ning sooritada inglise keele riigieksam.
49. Elatise väljamõistmiseks on põhjust siis, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, kuid antud juhul sellist olukorda kohus ei tuvastanud.
50. Kohus hinnates hagis esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud vajadust saada seadusega ettenähtud suuremas määras ülalpidamist, mistõttu ei pea kohus hageja nõuet, mis ületab seaduses ettenähtust suuremas määras elatise nõudmist, põhjendatuks. 4
51. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras elatist korrapäraselt tasunud ning kohtus ei leidnud tõendamist hageja vajadus suuremas summas elatise väljamõistmiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 39.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 40. Kuigi hagi rahuldamata jätmise korral tuleks menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda, leiab kohus, et alaealise lapse ülalpidamisnõudes on õiglane ja põhjendatud jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud

§ 162lõike 4 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5