← Eesti

3-20-1264/34

Obsah (6)§ 158§ 165§ 25§ 26§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-1264 Haldusasi XX kaebus Jüri Gümnaasiu

§ 158lg 3).

Kohus märgib, et kaalutlusõiguse olemasolu tähendab ka seda, et sellega aheneb kohtuliku kontrolli ulatus. Kohus ei saa otsustada kooli asemel otstarbekuse, inimlikkuse vms alusel täiendava võimaluse andmist, vaid kohus kontrollib kaalutlusõiguse järgimist selle piirides. Kui vastustaja ei ole hindamisel lähtunud ilmselgelt ebaõigetest kaalutlustest, jätnud olulist asjaolu arvestamata või teinud muid kaalutlusvigu, ei saa kohus otsuseid tühistada, sest kohus ei saa kooli otsust asendada ega hinnata, kuidas kohtunik ise peaks õigeks asja lahendada. Pedagoogilised ja akadeemilised hinnangud õpilase edasijõudmisele ei pruugi olla kohtus täies mahus kontrollitavad, kui lõpptulemus ei ole ilmselgelt meelevaldne või suvaline (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-12 p 24). Kohtumenetluses põhjendamine

  1. Vastustaja otsustes puuduvad põhjendused. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1-26-12 selgitanud, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Samas võib erandina siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata (p 20). Kohus on vastustajale selgitanud võimalust tunnistada haldusaktid kehtetuks ja anda uued, põhjendustega haldusaktid. Vastustaja ärakuulamisel selgitas kohus ka võimalust võtta kaebus õigeks. Samas selgitas kohus ka võimalust jääda oma seniste seisukohtade juurde ning põhjendada, et haldusaktid tuleks jõusse jätta HMS § 58 või eelviidatud Riigikohtu praktika põhjal. Sellest tulenevalt esitas vastustaja haldusaktide sisulised põhjendused 21.08.2020 kirjalikult. Kohus on võrrelnud vastustaja 21.08.2020 esitatud põhjendusi juba asjas varem esitatud tõenditega, millest olulisimad on kaebaja suhtlus õpetajatega, kaebaja kirjavahetus ministeeriumiga, kaebaja algne kaebus kohtule, klassijuhataja ja kaebaja ema seletuskirjad ning õppedirektori ja endise direktori ärakuulamisel avaldatu (vastavalt
  2. ja
  3. augustil), mis toimus enne vastustaja ja kaebaja ärakuulamist. Tõendid riimuvad omavahel ja vastustaja toodud põhjendustega määral, mis loob kohtul veendumuse, et 21.08.2020 esitatud põhjendused on need, millest vastustaja otsuste tegemisel tegelikult lähtus, ning tegemist oli kaalutud ja põhjendatud otsustega. Kohus selgitab oma järeldusi selles osas edaspidi. 8

(18)Kohus leiab ka, et arvestades kaebaja huvi ja õiguseid laiemalt, on väga tõenäoline, et ka haldusaktide tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel antaks uued samasugused haldusaktid ning sisuliseks kontrolliks tuleks alustada uus kohtumenetlus. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajale saaksid toodud põhjendused või ka koolist väljaarvamine olla tervikuna üllatuslik. Kaebaja võis küll loota, et talle antakse veel üks võimalus, aga selle lootuse täitumiseks puudus seda mistahes viisil õigustav alus, arvestades nii talle korduvalt meeldetuletamist aineõpetajate poolt kui ka mittearvestatud hinnete koguarvu.
  1. Nagu kohus eelnevalt sedastas, sisaldab kooli gümnaasiumi õppekava lisa 1 „Hindamise kord gümnaasiumiastmes“3 p-s 8.2 toodud õpilase väljaarvamise alus endas kaalutlusõigust ehk tegemist ei ole rutiiniotsusega, mille korral arvestatakse mehaaniliselt kokku puudulikud hinded, ilma põhjuseid arvestamata. Samas leiab kohus, et normiga on reguleeritud üldjuhtum – reeglina arvatakse rohkem kui nelja puuduliku hindega õpilane koolist välja – ning üksnes erandjuhtudel võimaldatakse õpinguid individuaalse õppekava alusel või muu lahenduse kaudu jätkata. Sellist tõlgendust põhistab nii see, et gümnaasiumiharidus on vabatahtlik, kui ka asjaolu, et ühe õpilase suure mahajäämuse tõttu võib kannatada teiste õpilaste õppekvaliteet, kuivõrd materjaliga ei ole võimalik läbimiseks vajaliku kiirusega edasi minna ning õpetaja on edasi õpetamise asemel hõivatud nende õpilaste järeleaitamisega, kelle oskused, motivatsioon või muud isikuomadused ei pruugi olla gümnaasiumihariduse omandamiseks piisavad. Seega tagatakse ebapiisava õppeedukusega õpilaste väljaarvamisega ka teiste õpilaste õppe kvaliteet. Lisaks selgitas õppedirektor (kordus 21.08.2020 seisukohas), et rohkem kui neljas aines täiendavale õppele jäämine tähendab seda, et õpitav maht on sedavõrd suur, et ainete läbimine on küsitav. Sealjuures ei tähenda täiendavale õppele jäämine, et lubatakse esitada üksnes puuduolev töö, vaid kontrollitakse kogu kursuse läbimist
  2. Kohus leiab, et täiendava õppe selline korraldus ja sellest tulenev piirang puudulikele kursusehinnetele ei ole ilmselgelt meelevaldne ega suvaline. Siinkohal ei ole ka oluline kaebaja varasem kogemus, et talt on nõutud vaid puuduolevat osa, kuna see võib ainete, aastate ja õpetajate lõikes erineda. Igal juhul ei ole eeltoodust tulenevalt nelja aine piir seatud reeglina ebaproportsionaalne. Eeltoodu ei tähenda seda, et erandjuhu kohaldamata jätmist (ehk miks ei jäeta õpilaste välja arvamata) ei peaks põhjendama ega kaaluma. Põhiprintsiibid
  3. Enne otsuse põhjenduste kontrolli peab kohus vajalikuks selgitada ka jaotatud vastutust õpilase edasijõudmise eest. PGS sätestab väga ulatuslikult kooli ja õpetaja kohustuse õpilase arengu toetamisel (§ 37). Riigikohus on aga 05.12.2017 otsuses nr 3-14-52324 sedastanud, et kooli kohustused ei ole absoluutsed (p 20.2), arvestada tuleb nii mõistlikult käituva professionaalilt eeldatavat tegevust (p 18.3) kui ka õpilase vanust ja vaimset küpsust. Mida vanem on õpilane, seda enam võib eeldada temalt üldiste käitumistavade tundmist, neist arusaamist ja võimet nende järgi oma käitumist kujundada (p 17). Kohus leiab, et nimetatud põhimõtted on asjakohased ka käesolevas asjas ning koolil ei ole absoluutne kohustus vastutada lapse arengu eest ilma teiste osapoolte vastutust ja lapse arengutaset arvestamata.
  4. Põhiseaduse § 27 lg 3 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kordab ka perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg
  5. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi ning vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või 3 http://www.jyri.edu.ee/sites/default/files/Lisa1_%C3%95pilaste%20hindamise%20kord%20g%C3%BCmnaasiu mis.pdf_0.pdf 4 Ärakuulamisel viitas õppedirektor hindamise korra punktile 8.5 - Täiendava õppe raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. 9
(18)muult asjatundlikult isikult (PKS § 125). Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 7 sätestab, et esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal ning riigil ja kohalikul omavalitsusel (käesoleval juhul ka koolil) on vastavalt oma pädevusele toetav roll õiguste ja heaolu tagamisel. Asja materjalidest nähtub, et Stuudiumi teade hinnete väljapanemise aja kohta on edastatud ka kaebaja emale (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 1). Stuudiumiga tutvumine oli lapsevanema kohustus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja ema YY on eriolukorra algusest kuni hinnete väljapanekuni sisse loginud 7 korda, sealjuures mai lõpus kolm korda (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 2). Kool saab mõistlikult eeldada, et lapsevanema nimel logib sisse lapsevanem, kes siis ka kontrollib lapse hindeid ja vajadusel suunab last koolitöid esitama. Ema suunavat rolli kinnitas kaebaja ka oma 05.06 kirjas ministeeriumile. Ka oma seletuskirjas kinnitab YY, et jälgis regulaarselt jooksvaid hindeid. Ka 01.06.2020 Stuudiumi kirjas klassijuhatajale selgitas lapsevanem, et on pidevalt kaebajale rääkinud, et koolitööd tuleb ära teha (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3 lk 3).
  1. Kaebaja oli eriolukorra lõppedes 17-aastane, saades käesoleva aasta augustis täisealiseks. Lapse täisealiseks saamine toimub seaduse silmis küll päevapealt, kuid tegelikult on lapse areng etapiline. Ka alaealine saab õiguslikult õiguseid ja kohustusi vanuse suurenedes juurde
  2. Lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus ning vastutuse ulatus.6 Seetõttu saab eeldada gümnaasiumis õppivalt lapselt ka siis, kui ta veel ei ole täisealine, vähemalt osaliselt kohustust ise vastutada oma edasijõudmise eest. Arvestada tuleb ka sellega, et gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik (PGS § 9 lg 2), kaebaja ei ole enam koolikohustuslane ning seega on kaebaja vaba tegema muuhulgas valikuid, mis toovad kaasa gümnaasiumis õppimise lõppemise. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas asjas toimunut arvestada ka lapsevanema ja lapse enda vastutuse kontekstis. Koolil puudub absoluutne vastutus tagada igal juhul kaebaja edasijõudmine.
  3. Kohus leiab, et kool sai pakkuda vaid tuge ning teha otsustusi õpetajatele või muule kooliperele teadaolevate asjaolude pinnalt. Kindlasti on koolil mingi määrani märkamise ja omal algatusel tegutsemise kohustus. LasteKS §-d 26 ja 27 sätestavad koostoimes, et igaühel on kohustus teavitada lapsest, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja lapsest, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Eeltoodut tuleb arvestada nii kontekstis, kas koolil oli üldse proaktiivne tegutsemise kohustus; kui ka küsimuse lahendamisel, kas kool sai kaebaja viidatud asjaolusid üldse teada. Tööde tegemise tähtaeg
  4. Pooled ei vaidle fakti üle, et pärast
  5. mai möödumist oli kaebajal rohkem kui neli (kokku kuus) kursusehinnet negatiivsed (vt ka kaebaja 05.06.2020 kiri ministeeriumile ja vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa nr 4). Kohus tõstatas 01.07.2020 määruses küsimuse, mis ajaks pidid hinded olema välja pandud. Vastustaja esitas põhjaliku selgituse ajakava muutmise kohta oma 13.08.2020 menetlusdokumendis, mida kohus siinkohal

§ 165lg 2 alusel ei korda. 5 Üle 16-aastasel on lubatud viibida öisel ajal ilma saatjata avalikus kohas – Laste

KS § 23 lg

  1. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane – KarS §
  2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel isikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad – PS § 156 lg
  3. Vähemalt 15-aastasel alaealisel on halduskohtumenetluses teovõime, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve –

§ 25lg 3.

Vähemalt 12- menetlusosalise võib kohus asja lahendamisel ära kuulata, kui menetlusosalise arengutase seda kohtu hinnangul võimaldavad –

§ 26lg 5. 6 https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused 10

(18)Hindamise korra7 p 2(c) kohaselt on õppeperiood 12-nädalane õppetsükkel, mille jooksul ühe kursuse läbimine tähendab 2 nädalatundi, vahenädalast koosnevat arvestuste perioodi ning valikkursuse nädalat. Kursusehinne pannakse välja aineõpetaja koostatud hindamisjuhendi alusel kursuse lõppedes/hiljemalt sama perioodi valikainete nädala lõpuks (p 4.6(g)28 – lk 4). Kursuse tulemuse kujunemine võib toimuda arvestusena õppeperioodi
  1. nädalal; õppeperioodi vältel saadud tagasiside põhjal; õppeperioodi vältel saadud tagasiside ning vahenädalal sooritatud kursuse arvestuse põhjal (samas, alapunkt 5). Juhul, kui õpilase kursushinnetes või arvestuse hinnetes on puudulikke hindeid, on tal võimalus nende parandamiseks nädala jooksul pärast kursuse lõppu. Kui selleks ajaks on hinne endiselt negatiivne, toimub täiendav õppetöö peale õppeperioodi lõppu juunis ja augustis (p 7.6, lk 8). Eeltoodud korrast nähtub, et kursuse läbimine toimub 10 nädala jooksul, millele järgneb arvestuste nädal (kuni kolme arvestusega) ning valikainete nädal. Sõltuvalt kursuse hindamise tulemuse viisist (kursuse läbimise lõpuks ilma arvestuseta, arvestusega vms) selgub hinne
  2. või
  3. nädala (arvestuste või vahenädala) lõpuks, pärast mida on veel üks nädal võimalik hinnet parandada. Kursusehinde väljapaneku aeg sõltuvalt kursuse lõpust või valikainete nädala lõpust (üks nädal pärast arvestuste toimumist) ongi sõltuvuses sellest, kas õpilasel oli vajadus kursuse hinnet parandada või mitte. Asja andmetest nähtub üheselt, et kooliaasta algul määratud ajakava järgi oli võimalik arvestuse nädala (vahenädala) olemasolu tõttu aineid järele vastata kuni 05.06.
  5. Õppedirektor ja endine direktor selgitasid kohtule ärakuulamisel, et kuivõrd eriolukorra tõttu arvestuste nädalat ei toimunud, toodi ka järele vastamise aeg varasemaks. Järele vastamise võimalus valikainete nädala jooksul oleks tavaolukorras vajalik selleks, et õpilane saaks arvestuse hinnet, mis on saadud ühe nädala võrra varem, parandada. Teistes ainetes lõppeb aga hindamine enne arvestuste nädalat (käesoleval juhul
  6. mail). Seega säilis ka seekord õpilastel üks nädal, mille jooksul oli võimalik oma hindeid parandada (kuni
  7. maini). Kalender on osaks gümnaasiumi õppekavast
  8. Õppekava on kinnitanud direktor oma käskkirjaga (samas). Õppekava üldosa punkti 10 kohaselt kehtestab õppekava muudatused direktor. Ka siis kui seada kahtluse alla, kas õppekava muudatuste menetlemine toimus õppekavas viidatud korras, küsides asjakohaseid arvamusi, ei muuda see ilmselgelt õppekava muudatust tühiseks HMS § 63 lg 2 mõttes. Ka õigusvastane haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Muudatuse kohta teavitati ka õpilasi
  9. aprillil Stuudiumi infosüsteemi kaudu (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 1). Stuudiumi teated loetakse alusel kooli, õpilase ja vanema vaheliseks suhtluskanaliks. Ajakava muudatuse otsuse tegi nii õppedirektori kui ka endise direktori kinnitusel kooli juhtkond ühiselt. Võrreldes nii algse ajakava kui ka selle muudatuse kinnitajaid, leiab kohus, et tegemist on elektroonilise haldusaktiga HMS § 55 lg 4 teise lause mõttes. Kaebaja ka ei väida, et selle otsuse oleks vastu võtnud keegi teine peale kooli direktori ja juhtkonna.
  10. Kohus möönab, et direktori poolt Stuudiumisse edastatud teavitus, ei pruugi iseseisvalt olla üheselt mõistetav. Teavituse sisuks oli: - 18.-
  11. mail toimub distantsõppe teel õpitust kokkuvõtete tegemine ja tagasiside andmine õpetaja poolt pakutavas õpilaste arengut kõige paremini toetavas süsteemis: vajadusel jätkatakse teemade õppimise ja kordamisega; vajadusel viiakse läbi konsultatsioonitunde individuaalselt ja rühmas; kui õpitulemused on saavutatud, suunatak7 http://www.jyri.edu.ee/sites/default/files/Lisa1_%C3%95pilaste%20hindamise%20kord%20g%C3%BCmnaasiu mis.pdf_0.pdf 8 Korra numeratsioonis esineb korduvusi. 9 http://jyri.edu.ee/koolivaheajad-ja-trimestrid 10 http://jyri.edu.ee/jg-gumnaasiumi-oppekava 11
(18)se õpilasi täitma projektiülesandeid. Sellel perioodil on õpilasel võimalik järele vastata ja parandada I ja II trimestri mitterahuldavaid trimestri- ja kursusehindeid. 18.-
  1. mail toimuvad erandjuhtudel koolimajas konsultatsioonid lisatuge vajavatele õpilastele, poolaastavestlused, arenguvestlused, muud vajalikud tegevused. - III trimestri, kursuste ja aasta kokkuvõtvad hinded, I klasside ja I kooliastme väikeklasside II poolaasta kokkuvõtvad sõnalised hinnangud pannakse üldjuhul välja
  2. mail. - 1.-
  3. juunini tavapäraseid distantsõppe ülesandeid õpilastele ei anta, tunde läbi ei viida. Õpetajad pakuvad õpilastele ülesandeid, mis suunavad õpilasi liikuma, huvidega tegelema. Teavitusest on võimalik välja lugeda, et hindamine, täpsustamata, kas ka hinnete parandamine, toimub kuni
  4. maini. Olukorras, kus kuni selle kuupäevani on võimalik parandada eelmiste trimestrite hindeid, on mõistlik eeldada, et samal ajal on võimalik ka parandada ka III trimestri hindeid. Mistahes hinnete parandamise võimalust pärast
  5. maid selgitusest ei nähtu. Kohus aga möönab, et teavitus võinuks olla selgem ka järele vastamise lõpu osas. Nii õppedirektor kui ka endine direktor selgitasid, et uuest tähtajast teavitasid õpilasi lisaks Stuudiumi teatele nii aineõpetajad kui ka klassijuhatajad; samuti ei olnud ühtegi teist õpilast, kes oleks ekslikult aru saanud, et hindeid saab parandada ka pärast
  6. maid. Õpilaste teavitamine lõplikust hindamise ajast selgub ka kaebajaga toimunud kirjavahetusest: - Hispaania keele õpetaja teavitas kaebajat veel
  7. mail, et kuigi kursuse hinde parandamise tähtaeg on möödas, annab talle veel viimase võimaluse esitada puuduvad tööd samal päeval kuni kell 23:59; lisades, et muidu peaks kaebaja jääma täiendavale õppetööle. Selle kohta kaebaja esitas
  8. juunil kell 19.25 ja 22:30 vabandused, et tema tööd nii hilja või valel ajal õpetajani jõudsid. Õpetaja keeldus töid vastu võtmast ja kaebaja teavitas, et ta arvatakse vastasel juhul koolist välja (08.07.2020 vastuse lisa 9). - Ajaloo õpetaja tuletas kaebajale
  9. mail meelde viimast tegemata ülesannet ja kordas meeletuletust
  10. mail (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 6). Ajaloo osas esitas kaebaja viimase ülesande
  11. mail ja sai selles aines positiivse tulemuse. - Inglise keele õpetaja tuletas kaebajale
  12. mail meelde, et ootab kuni järgmise päevani kaebaja videot ning pärast seda ootab suvetöö (08.07.2020 vastuse lisa 10). - Kehalise kasvatuse õpetaja tuletas kaebajale
  13. mail meelde, et akrobaatika kava tuleb ära esitada hiljemalt
  14. mail. Sama õpetaja tuletas kaebajale
  15. mail meelde, et kursust saab järele vastata kuni
  16. maini ja pärast seda määratakse täiendav õppetöö. Õpetaja küsis
  17. mail üle, kas kaebaja on nõutava kava õpetajale saatnud (08.07.2020 vastuse lisa 8). - Eesti keele ja kirjanduse õpetaja selgitas, et järelarvestus toimub
  18. mail (08.07.2020 vastuse lisa 5). Kaebaja on ka arvestusliku kirjandi esitamisel
  19. juunil kell 18:51 möönnud, et teab, et [kirjand] tuli väga palju hiljem kui pidi. Eeltoodust nähtub, et ainetes jarele vastamise, sh varasemate hinnete väljapaneku tähtaeg kooli poolt oli
  20. mai ning sellisena oli see teave ka õpetajate poolt õpilastele edastatud.
  21. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaebaja on asunud alles pärast esindaja võtmist ja kohtu selgitustega lugemist väitma, et tema meelest pidi ta saama hindeid parandada kuni
  22. juunini ehk algse ajakava kohaselt. Kohus peab neid selgitusi otsituks, sj on kaebaja algses kaebuses möönnud, et jättis kodutööd viimasele minutile (lk 1) ning tähtaegselt (
  23. maiks) esitamata, mitte ei ole väitnud, et tal oli veel tööde esitamiseks aega. Tähtaja teadmist kinnitab ka kaebaja kirjavahetus ministeeriumiga, kus
  24. juuni kella 01.10 kirjas kirjutab kaebaja ise kahel korral, et tööde tähtaeg oli
  25. mail. Ka ei kinnita sellele põhjendusele tuginemist klassijuhataja oma selgituses ega ka õppedirektor ja endine direktor ärakuulamisel. Juhul, kui kaebaja oleks tõsimeeli olnud teadmatuses, et
  26. mai oli viimane hinnete parandamise aeg, ning kaebaja oleks lähtunud sellest, et tal on õigus parandada hindeid kuni
  27. juunini, siis oleks 12
(18)kaebaja kahtlemata sellele tuginenud nii kirjavahetuses aineõpetajate, õppedirektori, direktori ja ministeeriumiga ning kahtlemata väitnud seda ka algses kaebuses. Kaebaja on ka kahe õpetaja ees vabandanud, et tema tööd nii hilja jõudsid. Selline vabandamine oleks asjakohatu, kui kaebaja leidnuks, et tal oli jätkuvalt õigus oma hindeid parandada. Sealjuures on kaebaja väitega vastuolus kaebaja ministeeriumile
  1. juuni kirjas toodud etteheide eesti keele õpetajale, et õpetaja ei pannud hindeid välja
  2. juunil, vaid alles
  3. juunil. Kui kaebaja hinnangul pidi tal olema veel hinnete parandamiseks aega, siis ei ole sellega kooskõlas väide, et õpetaja pani hinded liiga hilja välja. Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli teadlik tööde esitamise tähtajast ega ka vaidlustanud määratud tähtaega enne kohtu poolt selle küsimuse tõstatamist. Kaebaja ja kooli vahel ei olnud otsuste andmise eel ega ka kohtusse kaebuse esitamise hetkel vaidlust selle üle, mis ajani oli võimalik hindeid parandada. Sealjuures ei väitnud kaebaja tööde esitamise ajal ega ka ÕNK toimumise nädalal või ka ministeeriumile, et talle oleks pidanud võimaldama pikema aja jooksul järelvastamist. Seega ei olnud ainete vastamata jätmine tingitud kaebajapoolsest eksimusest tähtaegade arvestamises.

§ 158lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise seisuga.

Seega ei olnud koolil võimalik ka kaebaja mistahes ekslikust arusaamisest lähtuda ja kaebajale selles osas vastu tulla. Kohus möönab, et ka massimeedias ilmusid üleskutsed distantsõppeaegse paindlikkuse ja õpilasele vastu tulemise kohta. Samas vaidlusalusteks tähtaegadeks oli eriolukord juba lõppenud. Kohtule ei nähtu, et 30.04 aprilli teavitustest või ka aineõpetajate meeldetuletustest tulnuks veel mingid täiendavad võimalused või hilisemad tähtajad. Ka paindlikkusel on oma piir, kasvõi seal, et kooliaasta lõpuks oleks võimalik hinded välja panna. Ka siis, kui eriolukorra algul oldi leebemad, sh näitab leebust ka võimalus parandada varasemate trimestrite hindeid, siis puuduvad mistahes tõendid, et ka maikuus või selle lõpu ajal oli kaebajal jätkuvalt õigustatud (l)ootus, et seatud tähtajad ei ole siduvad. Kaebaja väljaarvamise kaalumine

  1. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja osas esines erandlikke asjaolusid, mille tõttu tulnuks koolil jätta kaebaja välja arvamata. Kaebaja on algses kaebuses väitnud, et eriolukorra tõttu tekkis tal sedavõrd tõsine motivatsioonilangus, et ta ei teinud koolitöid ära. Nagu vastustaja oma 21.08.2020 vastuses on sedastanud, et tegemist pole ühekordse või erakorralise õpiraskusega, kuivõrd kaks negatiivset hinnet kuuest pärinevad eelnevatest trimestritest ning kaebaja jäeti
  2. klassis täiendavale õppele kolmes aines. Seega
  3. klassi viimases trimestris 4 puuduliku hindeni jõudmine (millele lisanduvad eelmiste trimestrite negatiivsed hinded) ei ole sellest tulenevalt erakorraline, vaid näitab üksnes varasemate õpi- või motivatsiooniraskuste süvenemist. Kuivõrd igas järgmises klassis on õppematerjal ka keerukam, tuleb pigem möönda juba olemasolevate probleemide tasapisi süvenemist, mitte erakorralist asjaolu (nt eriolukorda), mis negatiivseid hindeid põhjustas. Kooli hinnang on ka kooskõlas vastustaja esitatud kõigi ainete ülevaadetega
  4. ja
  5. klassist (30.07.2020 vastuse lisad 3 ja 4), kus ka
  6. klassis nähtub juba enne eriolukorda tööde tegemata või esitamata jätmine. Kohus ei välista eeltooduga eriolukorra mõju täielikult. On üldteada asjaolu, et eriolukorra ajal anti soovitusi puutuda teiste inimestega võimalikult vähe füüsiliselt kokku, mis võis kokku 2 kuu jooksul ka täiskasvanutel tekitada negatiivseid tundeid ja vähendada motivatsiooni. Käies füüsiliselt koolis, on ka aineõpetajatel õpilasega vahetult kokku puutudes võimalik pidevalt meelde tuletada, et ained tuleb sooritada. Digitaalseid meeldetuletusi on lihtsam eirata või ka unustada. See tähendab ka, et distantsõppel on suurem vastutus koolitööde tegemisel lapsevanemal ning gümnaasiumis õppimise korral lasub osa iseseisvalt õppimise vastutusest ka lapsel. 13

(18)
  1. Kohus peab asjas kõige usaldusväärsemaks kaebaja poolt vahetult õpetajatele või ministeeriumile ning ka algses kaebuses esitatud väiteid, kuivõrd neist selguvad kaebaja selgitused ilma moonutusteta, mida võisid tekitada kasvõi kohtu selgitused. Nii klassijuhataja seletuskirjas (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3) kui ka õppedirektori ja endise direktori ärakuulamisel kinnitati läbivalt, et klassijuhataja uuris kaebajalt õppeedukusega seonduvat ning kaebaja kinnitas, et teab ja tegeleb. Ka enne õppenõukogu ja ka 19.06 (pärast haldusakti andmist) toimunud ärakuulamisel lootis kaebaja, et talle antakse veel üks võimalus end parandada. Kaebaja ei väida ning asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal tegemata jäänud ülesanded oleksid olnud erakordselt mahukad või keerulised. Oma selgituste kohaselt tegi ta tegemata kodutööd kokku 3 aines ära ühe päevaga (
  2. juunil). Kohus on ka eelnevalt juba käsitlenud, et õpetajad tuletasid kaebajale lõplikku tööde esitamise tähtaega erinevates ainetes meelde. Arvestamata ei saa jätta ka kaebaja enda poolt eesti keele õpetajale
  3. juunil avaldatu – tunnistan üles, et jätsin laiskuse pärast tegemata; oskan tegelikult asju, kuid ei viitsi lihtsalt (30.07.2020 vastuse lisa 5). See on ka kooskõlas algses kaebuses tooduga – kaebajal tekkis motivatsioonilangus ja ta lükkas kodutööde esitamist edasi; samuti klassijuhataja seletuskirjas tooduga – kaebaja on aru saanud, kuidas asjade viimasele minutil jätmine võib kätte maksta. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks ÕNK ja direktori otsuse ajal või eel avaldanud koolile, sh mõnele õpetajale mistahes muu põhjuse, miks ta tööd tegemata jättis. Ärakuulamisõiguse rikkumine
  4. Nagu kohus juba kohtuotsuse punktis 6.3 sedastas, kuulas klassijuhataja kaebaja ära. Nende omavahelisi vestluseid kinnitab ka kõnede väljavõte (10.08.2020 vastuse lisa 1). Kuigi ei ole täpselt võimalik tuvastada ärakuulamise sisu, mis on vastustaja risk, ei nähtu ka hilisemast kirjavahetusest ministeeriumiga ega kaebusest kohtule, et kaebaja oleks tegelikul tuginenud mõnele muule põhjendusele, mis jäi seega ÕNK-le või direktorile klassijuhataja poolt avaldamata. Nagu kohus ka eelnevalt sedastas, ei olnud vajalik direktori või ÕNK poolt kaebaja vahetu ärakuulamine. Kohus möönab, et teatud määral võis olla direktori poolt kirjalikult (03.06.2020 kella 04:23 e-kiri) ja väidetavalt suuliselt edastatud teave, et kaebaja kooli jätmist või väljaarvamist ei otsusta direktor, vaid ÕNK, olla kaebajat eksitav. Sama möönis ka endine direktor enda ärakuulamisel. Kohus on juba eelnevalt sedastanud ja sellega on ka nõustunud vastustaja, et direktoril on ÕNK-st sõltumatu otsustusõigus, kas õpilane koolist välja arvata või mitte. Kohtule ei nähtu aga haldusmenetluses ega ka kohtule esitatud algsest kaebusest tulenevalt, et seetõttu jäi kaebajal oluline teave edastamata. Kuivõrd direktor osales samuti ÕNK töös ja tema kandis kaebajat puudutava teabe ette, oli direktor ka kaebaja seisukohtadest ja vastuväidetest teadlik. Seega ei saanud sellise eksitava teabe esitamine kaebajale tuua kaasa valede otsuste tegemist.
  5. Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et otsuse sisuline põhjendus oli see, et kaebajale oli juba varasemalt tagatud piisavalt võimalusi. Sama selgitus on kooskõlas klassijuhataja selgitustega (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa lk 3). Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja varasemate puudulike töödega (vt p 17). Mistahes muid põhjendusi, miks tööd jäid esitamata, kaebaja haldusmenetluses ega kohtumenetluse algusfaasis ei esitanud.
  6. Ärakuulamisõiguse rikkumine toob kaasa haldusakti tühistamise juhul, kui ärakuulamisel oleks isik avaldanud teavet, mis oleks toonud kaasa teistsuguse haldusakti andmise. Kui ärakuulamisel oleks esitatud teavet, mida haldusorgan niigi teadis ja arvestas, või mis ei oleks mõjutanud otsuse sisu, ei too ärakuulamisõiguse võimalik rikkumine kaasa haldusakti tühistamist ning siis puudub vajadus koguda ka tõendeid selle kohta, mis oli ärakuulamise täpne sisu. 14
(18)Kohtu poolt kaebaja ärakuulamisest järeldab kohus, et kaebaja on pidanud kõige olulisemaks seda, et kaebaja tegi osa puuduolevaid töid juba ÕNK toimumiseks ära ning klassijuhataja tegevus oli ebapiisav. Kohus analüüsib neid väiteid alljärgnevalt.
  1. Asjas ei oma tähtsust see, et kaebaja tegi pooled puuduolevad kodutööd ära pärast
  2. maid, kuid enne ÕNK toimumist ja ülejäänud kodutööd oma väidete kohaselt pärast vaidlusaluste haldusaktide andmist. Sealjuures ei oma ka tähtsust see, kas direktor ainete parandamist veel enne ÕNK toimumist soovitas või selle kohta küsis. Mööndes õpetajate pedagoogilist vabadust teatud määrani kujundada antava kursuse hinde kujunemist, võib seega õpetaja ka õpilasele täiendavalt vastu tulla ning võimaldada ainete parandamist pärast kooli määratud tähtaega. Tegemist on aga siiski vastutuleku ja otstarbekuse küsimusega, mida kohus ei saa kohtumenetluses hinnata ning mida õpilane ka ei saa mõjuva põhjuseta nõuda. Sealjuures võib ka juhtuda, et kooli juhtkond või ÕNK hiljem parandatud hindeid ei aktsepteeri või vaatamata töö esitamisele ei jõua õpetaja tööd hinnata ja/või hinnet sisse kanda. Seega ei mõjuta otsuste õiguspärasust ka see, kas õpetaja kaebaja hilinenud töödele vastas või mitte. Lisaks tööde esitamisele on oluline, et õpetajatel oleks piisav aeg tööde parandamiseks ja hinnete sissekandmiseks. Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et ÕNK toimumisele eelnes ka aineõpetajate poolne ühine õpitulemuste analüüs, mis vajab samuti aega. Kuivõrd ÕNK-sse kuuluvad kõik kooli õpetajad, ei saa eeldada ka selle otsustusorgani kogunemise aja kergekäelist muutmist või edasilükkamist ainuüksi kaebaja tõttu. Kohus käsitles ka eelnevalt, et täiendavale õppele jäämine ei pruugi tähendada üksnes puuduolevate tööde esitamist, vaid näitamist, et õpilane on kogu kursuse sisu omandanud. Seetõttu ei saa kaebaja poolt mistahes hilisemal ajal esitatud töid lugeda kursuse läbimiseks, seda enam, et neid töid ei ole vastu võetud ega hinnatud ning ka õpetajatele antud hindamise aeg oli tööde esitamise ajaks enamjaolt lõppenud. Täiendavalt sellele, et ranged tähtajad on vajalikud kooli toimimiseks, on nende määramine ja järgimine vajalik ka õpilases vajalike oskuste kujundamiseks. Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on oluline noore ettevalmistamine toimimiseks oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena (§ 3 lg 1); keskendutakse õpilaste iseseisvumisele ja valmisolekule elus toime tulla; samuti iseseisva õppimise arendamisele (lg 3 p-d 1 ja 3); ning üheks kujundatavaks pädevuseks on ka suutlikkus planeerida õppimist ja seda plaani järgida; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi (§ 4 lg 3 p 4). Asjaolu, et eesti keele õpetajale anti pikem tähtaeg hinnete väljapanekuks, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka siis, kui pikema tähtaja andmise põhjuseks oli see, et õpetajal ei olnud võimalik tähtaegselt esitatud töid enne ÕNK toimumist
  3. juuniks hinnata, ei tähenda õpetajale tööde hindamiseks pikema tähtaja andmine seda, et seega tuleb vastu võtta ja hinnata ka hilinenud töid. See, millal täpselt kaebaja hinne sisse kanti, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kooli poolt sätestatud tähtaeg ja õpetaja poolt hiljem hinde sissekandmine võiks omada tähtsust siis, kui kaebaja oleks tööd tähtaegselt esitanud, kuid koolipoolse minetuse tõttu jäid need ÕNK otsuse tegemise ajal arvestamata.
  4. Kaebaja leiab, et klassijuhataja tegevus tema ja tema ema teavitamisel oli ebapiisav. Kohus möönab, et koolil on teatud hoolsuskohustus ka gümnaasiumiõpilaste osas jälgida, kas lapse käitumises on eriolukorrast tulenevalt sedavõrd suuri muutuseid, et laps vajab ilmselgelt abi, sh suuremahuline puudumine, hinnete kiire langus vms. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ka ei väida kaebaja käitumises mistahes koolile tajutavaid muutusi, millest tulenevalt pidanuks kool täiendavat abi omal algatusel pakkuma. Kaebaja puudus III trimestril kokku 18 korda (sh 3 põhjuseta), mida saab gümnaasiumi tavapärast koormust arvestades pidada 2-3 päeva jooksul puudumist. Kaebaja on ise kinnitanud tundides osalemist (05.06.2020 ja 08.06.2020 kirjad ministeeriumile). Klassijuhataja on kaebajaga vestelnud ja kaebaja kinnitas, et saab hakkama (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa nr 3). Kool võis Stuudiumi 15
(18)andmete alusel eeldada, et lapsevanem on õpilase edasijõudmisega kursis (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 2). Kaebaja kinnitab, et ka tema ema suunas teda kooliasju tegema (05.06.2020 e-kiri ministeeriumile). Ka ema 01.06.2020 kirjast klassijuhatajale (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3 lk 3) nähtub, et vanem tuletas kaebajale pidevalt asju meelde, kaebaja ei kuulanud ja väitis, et küll ta teeb. Oma seletuskirjas kinnitab ema, et jälgis regulaarselt jooksvaid hindeid ja küsis hinnete kohta veel
  1. mail. Ka kaebaja ise selgitas ärakuulamisel, et ema innustas teda, see aitas kaebajat, kuid ta ei võtnud seda mõnikord kuulda. Kaebaja oli ka varem jätnud ained trimestri või kooliaasta lõpuks parandamata, mis ei olnud seetõttu ka erakordne. Aineõpetajatest tuletas 4 õpetajat vahetult enne tähtaja saabumist meelde hinnete parandamise aega (08.07.2020 vastuse lisad 6 ja 8-10). Kohtule ei nähtu eeltoodust, et nimelt klassijuhataja poolt viimasel nädalal sarnase meeldetuletuse edastamata jätmine oli see, mis tingis kaebaja poolt tööde esitamata jätmise. Asja materjalidest nähtub, et ka lapsevanema sekkumine ei olnud kaebaja motiveerimiseks piisav, mistõttu puudub põhjus arvata, et välise isiku (klassijuhataja) sekkumine oleks aidanud kaebajal vajalikku motivatsiooni leida. Kaebaja ärakuulamisel esitatud selgitustest nähtub, et tal puudus klassijuhatajaga usalduslik suhe, mistõttu võib klassijuhataja määravat mõju kaebaja suhtes pidada küsitavaks. Ainuüksi see, et teistele sama klassi õpilastele tuletas klassijuhataja veelkord enne tähtaja saabumist meelde, ei tähenda seda, et tegemist oli määrava menetlusliku puudusega või viimase kaalukeelega, mis vältimatult tingis kaebaja väljalangemise koolist.
  2. klassi õpilaselt võib eeldada ka iseseisvalt või koos lapsevanemaga oma läbimata kursuste üle arvestuse pidamist ning järeldusele jõudmist, mitu positiivset tulemust tuleb minimaalselt saavutada, et koolis jätkata. Nende tingimuste teadmist kinnitas kaebaja ka ärakuulamisel. Asjast ei nähtu, et mõni tegemata töö oleks olnud kaebajale üllatuslik või mõni parandamist vajav hinne saanud teatavaks vahetult tähtaja kukkumise eel. Kohtumenetluses esitatud täiendavad põhjendused
  3. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et erakorraliselt toimusid tema ema pulmad, ta jäi kolmeks nädalaks üksi Eestisse, pidi sel ajal hoolitsema vanemate pereliikmete eest ja hiljem pidi oma väikevenda hoidma. Samuti on kohtumenetluses läbi käinud asjaolu, et kaebaja tegi ka tööd. Kohtule ei nähtu, et neid väiteid oleks kaebaja haldusmenetluses, sh ministeeriumile sellisena esitanud. Seetõttu ei saanud kool ka otsust tehes kaebaja võimalike vastuväidetega arvestada. Lisaks ei toonud kaebaja neis asjaolusid välja ka algses kaebuses, vaid väitis siis, et tal tekkis motivatsioonilangus ja lükkas kodutööde esitamist edasi. Asjast nähtub samas, et pulmad ning üksi Eestis viibimine toimus
  4. aasta esimeses kvartalis ning seega oli kaebajal piisavalt aega oma kodutööde esitamiseks
  5. maiks. Sealjuures võimaldati erandlikult III trimestri lõpus parandada ka varasemate trimestrite tulemusi. Kohus ei kahtle selles, et eriolukorra ajal võis erinevates perekondades tekkida erinevad mured nii sissetulekute vähenemisega kui ka väikelaste järelevalve korraldamisel nii, et teiste pereliikmete töö ja õpe selle all ei kannata. Kohus jääb aga eeltoodu juurde, et koolilt ei saa eeldada erakorraliste asjaolude arvestamist ega toe pakkumist, kui kooli neist asjaoludest ei teavitata. Sama pere lastelt väiksemate õdede-vendade eest hoolitsemist mõistliku aja jooksul ei saa pidada ka suurema lapse heaolu ohustamiseks ega Eesti ühiskonnas sotsiaalse normina vastuvõetamatuks. PKS § 114 sätestab, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. Kaebaja on selgitanud, et aitas ajal, kui tema ema tegi juuksuritööd ning aitas mõned tunnid päevas 2-3 korda nädalas. Sama on selgitanud ka kaebaja ema oma seletuskirjas. Lisaks on kaebaja selgitanud, et osales 90% ulatuses kõikidest
  6. klassi tundidest, mis näitab, et perekondlikud kohustused ei takistanud kaebajal õppetöös osalemist (08.06.2020 kiri ministeeriumile). Samas nähtub ema seletuskirjast, et kaebaja ei käinud enam trennis, mis on kooskõlas eriolukorra üldiste tingimustega ja mille arvelt võis eeldada kas koolitööde tegemist või kodutöödes abistamist. Väikelaste hoidmise vahetustega tagamine eriolukorra ajal on kahtlemata planeerimist vajav ja võib tekitada lisapingeid, kuid kaebaja avaldatud 16
(18)mahus ning ka arvestades haldusmenetluses avaldatut, ei pea kohus usutavaks, et see avaldas tegelikult sellist mõju, millest tulenevalt jäid kaebajal koolitööd esitamata. Ärakuulamisel selgitas kaebaja, et tema töö toimus vaid hobikorras ja sellel ei olnud mistahes tähtsust käesolevas asjas. Kohus peab üldteada asjaoluks, et täisealisuse lähenedes kasvab ka alaealiste huvi ise tööd ja omale sissetulekut teenida. Samas peab nii alaealine ise kui ka tema lapsevanem jälgima, et töö ei segaks lapsel hariduse omandamist. Kaebaja ema kinnitusel ei olnud ka tegemist tööga mahus, mis pidanuks hariduse omandamist takistama
  1. Kool on ka selgitanud, et kaebajal või lapsevanemal oli võimalik abi ja tuge paluda. Olukorras, kus koolil puudub vahetu ülevaade väidetavast motivatsioonipuudusest ja meeleolulangustest (voodist tõusmise raskused), ei saa konkreetsel juhul eeldada, et kool pidi kaebajale abi pakkuma. Õppedirektor selgitas nii tugikeskuse võimalusi, Facebookis olevat tugigruppi kui ka muid tugimeetmeid. Kohus kordab, et distantsõppe korral liigubki märkamise ja abi küsimise kohustus rohkem lapsevanemale kui ka pea-aegu täisealisele õpilasele endale. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oli meeleolulanguse tõttu või muul põhjusel võimetu koolitöid tegema või abi küsima. Kaebaja on aktiivselt küsinud selgitusi tehtavate koolitööde kohta ja seisnud oma õiguste eest (vt suhtlus ajalooõpetajaga, 08.07.2020 vastuse lisa 6; suhtlus kehalise kasvatuse õpetajaga, lisa nr 8; suhtlus eesti keele õpetajaga
  2. mail. 30.07.2020 vastuse lisa 5). Kuigi kaebaja kirjavahetus nii kooli kui ka ministeeriumiga vahetult enne ja pärast vaidlustatud otsuste andmist võis olla tingitud sellest, et kaebaja sai aru oma tegevuse tagajärgedest, on need siiski kooskõlas kaebaja varasema käitumisega. Seetõttu ei saa kohus järeldada, et kaebaja oli õppeperioodi lõpul abitu ega osanud end ise aidata ega ka abi küsida. Arvestada tuleb ka, et kaebaja ise kinnitas klassijuhatajale, et teab oma võlgnevusi ja tegeleb nendega. Mistahes piinlikkuse korral arutada oma probleeme laiemas ringis, oli kaebajal võimalik ka eraviisiliselt omi probleeme arutada, mida kaebaja ka kohtu poolt ärakuulamisel kinnitas. Sealjuures oli kaebajal ja tema klassijuhatajal pikem vestlus
  3. mail.
  4. Kohtu poolt ärakuulamisel selgitas kaebaja, et ei esitanud koolile selgitusi oma perekonnaelu kohta ja kuidas need võisid mõjutada õppimist, kuna ei osanud neid välja tuua. Perest rääkimine ei olnud koolis lihtne. Kaebaja ei arvanud, et peab pereasju kooliga arutama ja see oleks olnud ebamugav. Ta ei tahtnud neid teemasid klassijuhatajaga jagada ega pidanud vajalikuks minna psühholoogi juurde. Kohus kordab, et õpilase toetamise kohustus kooli poolt ei ole absoluutne. Kohtule ei nähtu, et kool oleks saanud või pidanud kaebaja põhjendusi teadma. Kaebaja selgitustest tuleneb, et ta ei soovinud pere teemasid ise avaldada, sh ei ole ta neid sellisena avaldanud ka ministeeriumile ega kohtule. Ka halduskohtunikul puudus uurimisprintsiibist lähtudes enne kaebaja 03.08 seisukohta mistahes eelaimdus, et kaebajal võis olla täiendavaid muresid või probleeme. Mida väiksem ja haavatavam on laps, seda proaktiivsemalt peab riik lapse kaitsel sekkuma. Kaebaja oli aga ligikaudu täisealine. Kool, kohus ega riik laiemalt ei pea eeldama, et midagi on valesti, kui selleks puuduvad mistahes vihjed, tõendid või kahtlused ning ligikaudu täisealine on korduvalt seisukohal, et ta saab ise hakkama. Isikul on õigus tegutseda ilma riigi ülemäärase järelevalveta ja teha omi valikuid, kas ta soovib abi. Muud küsimused ja kokkuvõte
  5. Kohus peab vajalikuks ka kõrvaldada segaduse seoses õppedirektori kirjas toodud selgitustega, et kaebaja peaks uuesti õpinguid alustama
  6. klassis. Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et tegemist võis olla lakoonilise selgitusega, mis puudutas nimelt uuesti Jüri Gümnaasiumisse sisseastumist ja vastuvõttu. Igal koolil võivad olla omad vastuvõtukriteeriumid ning ka tingimused, millest tulenevalt arvestatakse varaseimaid õpinguid või jäetakse need arvestama, sh tulenevalt õppekavade erisusest.
  7. Kokkuvõttes märgib kohus, et koolil ei ole kaalutlusõigust kohaldades välistatud teha erandit, olla inimlik, tulla kaebajale vastu vms. Küll aga on kooli kehtestatud reegliks, et rohkem kui 4 mittearves17
(18)tatud kursusega ei saa koolis jätkata. Erandi kohaldamiseks peavad olema erandlikud asjaolud. Nii vastustaja 21.08.2020 seisukohtadest kui ka nendega riimuvatest tõenditest nähtub, miks otsustati lähtuda reeglist ning jätta kaebaja suhtes erand kohaldamata. Kohus ei saa kontrollida haldusaktide otstarbekust ning saab sekkuda kaalutlusotsusesse üksnes siis, kui on tehtud tõsine kaalumisviga. Sellist hindamisviga, et oluline, otsustamise ajal teadaolev asjaolu oleks olnud koolile teada, kohtule ei nähtu. Ka ei pea kohus usutavaks kaebaja hilisemaid väiteid, et teda takistasid koolitööde tegemisel perekondlikud kohustused vms. Liiatigi ei avaldanud kaebaja neid põhjendusi koolile, ministeeriumile ega ka algses kaebuses kohtule. Koolile avaldamiseks puudus kaebajal ka soov. Kuivõrd kokkuvõttes ei olnud tegemist õigusvastase otsusega, vaid hiljem kirjalikult kajastatud põhjustest varasem lähtumine on tõendite, sh ärakuulamiste alusel tõendatud, jätab kohus kaebuse ülejäänud osas (v.a ÕNK otsus õpilase nimekirjast kustutamise teemal) rahuldamata. 29. Kohus leiab, et

§ 108

lg 3 (ÕNK otsuse osaline tühistamine) ja lg 61 (põhjendamiskohustuse rikkumine) alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tervikuna vastustaja kanda. Kaebaja taotleb menetluskuludena riigilõivu (15 eurot) ja õigusabikulude (2656,50 eurot) hüvitamist. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (

§ 109lg 7).

Kohus leiab, et õigusabikulud selles ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kaebaja täiendavad seisukohad alates juristi menetlusse lisandumisest sisaldavad seisukohti, mis ei olnud haldusmenetluses teada ja mida kaebaja ärakuulamisel kinnitas, et ei soovinudki koolile avaldada. Seega ei seondu need seisukohad ka vastustaja otsuste põhjendamispuudustega. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on õigusabikulud üksnes summas 1500 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot – kokku 1515 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt välja. 30. Kohus selgitab ka otsuste kehtivuse ja kaebaja edasise õiguskaitse seisukohalt järgmist. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on kooli otsused teada juba juuni algusest. Seega on need kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud kõigile, sh koolile. Seetõttu ei oma mistahes tähtsust asjaolu, et õpetajad on vahepeal soostunud kaebajale täiendava õppe tarvis ülesandeid andma või töid vastu võtma. Kaebaja ei ole asjas taotlenud esialgset õiguskaitset, sh otsuste kehtivuse peatamist. Kohus on kaalunud, kas kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel, kuid kohus eeldas algselt asja lahendamist kohtuväliselt ning asja menetlemise käigus on kaebuse eduväljavaated järjest langenud, päädides sisuliselt kaebaja suhtes negatiivse kohtuotsusega. Seetõttu ei kohalda kohus esialgset õiguskaitset ka omal algatusel, kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Samuti ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega kaebaja haridusteel – kahtlemata on võimalikku uude kooli minek harjumist vajav ja tülikas, kuid õigeaegselt tegutsedes võib kaebaja saada juba sel aastal kooliteed jätkata mõnes muus koolis, kasvõi täiskasvanute gümnaasiumis. Kaebajal on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset edaspidi. Kohus selgitab, et apellatsioonitähtaja jooksul lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sama kohus, kes otsuse tegi ehk käesoleval juhul halduskohus, kes on juba eelnevalt sedastanud oma esialgse seisukoha. Kaebaja võib kaaluda, kas soovib esitada esialgse õiguskaitse taotluse edasikaebetähtaja jooksul halduskohtule samale kohtunikul või esitab esialgse õiguskaitse taotluse koos apellatsioonkaebusega otse ringkonnakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.