2-20-9657/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-9657 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu avaldus V. H. vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu (RK 80162490, asukoht: Narva mnt 40-59, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41536) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, epost: roman.golovenko@jewelex.ee) Asjast puudutatud isik: V. H. (IK xxx, elukoht: registreeritud aadress xxx) xxx; RESOLUTSIOON
3. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu avaldus rahuldada.
4. Välja mõista V. H.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu kasuks võlgnevus 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot 11 senti.
5. Välja mõista V. H.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (630,22 eurolt) alates 04.07.
6. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Menetluskulud jätta asjast puudutatud isiku V. H. kanda. 4.1 Välja mõista V. H.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot. 1 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
8. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 40 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse V. H. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on V. H. Jõhvi linnas, Narva mnt 40 korterelamus korteri nr x omanik. Narva mnt 40 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu V. H.le igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub kulu maja hoolduse, vee keskkütte, elektri, prügiveo eest. Maja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Vesi, vee abonenttasu, vee soojendamine, keskküte, soojuse kaod, elekter, prügivedu on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Nende arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Osutatud teenuste eest ajavahemikul 30.09.2019 - 31.05.2020 on asjast puudatud isik jätnud korteriühistule tasumata 645,11 eurot. Korteriühistu palub asjast puudutatud isikult välja mõista: võlg 630,22 eurot; viivis 14,89 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 04.07.2020.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 293 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 240 eurot õigusabikulu ja dok.tõendi kulu 3 eurot).
9. V. H.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte aadressil xxx, 27.07.2020.a. (tl 37). V. H.le selgitati kohtule vastamise kohustust. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus rahuldab avalduse.
11. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
12. Avaldaja tugineb asjaolule, et V. H. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. 2 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on V.H. xxx omanik (registriosa nr 2958408).
13. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
14. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (tl 10-16), tõendid võla kohta, arved (tl 17-29) Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil 30.09.2019.a kuni 31.05.2020.a arveid kokku 645,11 eurot. V. H. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Kuivõrd kohtu määratud tähtajaks omapoolseid vastuväiteid ei esitatud, loeb kohus, et puudutatud isik võtab õigeks avalduses toodu.
15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
16. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot, kokku 293 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot
17. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 3