Obsah (15)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 15§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-9680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.09.2020, Võru kohtumaja Võrus Tsi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Hxxxx Mxxxxxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 540 eurot ja kulude katteks 107 eurot, milledele lisandub käibemaks 20%, kokku seega 776,40 eurot.
4. Punktis 2 märgitud tasu ja kulud summas 776,40 tuleb kanda pankrotivara arvel.
5. Ajutise halduri tasu ja kulud kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr EE742200221013804535 (Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Hxxxx Mxxxxxxxx (võlgnik) esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik vahepealsetel perioodidel töötu ja lastega kodus. Võlad tekkisid siis, kui võlgnik veel töötas, kuid sissetulekust ei piisanud. Ta võttis oma laste vajaduste katmiseks laenu, et toime tulla igapäevaeluga. Võlad hakkasid kuhjuma ning töötasu vähenedes oli võlgnik sunnitud töökohta vahetama. Laenu saamine oli väga lihtne. Praegu on võlgniku töötasuks 780 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on kolm last. Võlgnikule kuulub 1/2 mõttelist osa Rxxxx kinnistust, mis on ühtlasi võlgniku pere elukohaks. Kinnistu on hoonestatud, kuid võimalused remondiks puuduvad. Võlgnikul on kohustusi erinevate võlausaldajate ees ca 32 000 eurot. Võlgniku sõnul on ta maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Võlgnikul on 4 arvelduskontot (3 SEB Pangas ja 1 Swedbankis), millest kahe jääk on 0 eurot ning kahel on rahalisi vahendeid. Swedbank arvelduskonto jääk 21.07.2020 seisuga oli 0,22 eurot ja SEB pank arvelduskonto jääk seisuga 21.07.2020 oli 8 eurot. Pensioniregistri andmetel omab võlgnik 21.07.2020 seisuga pensionikontot, mille saldo on 4427,87 eurot (3903,550 osakut) ning millele pole võimalik sissenõuet pöörata. Osakute väärtus on pankrotimenetluses 0 eurot. Lisaks on võlgnikul nõuded välismaiste isikute vastu, kes petsid temalt raha välja 30 000 eurot, kuid suure tõenäosusega ei ole neid võimalik tõhusalt ja väikeste kuludega sisse nõuda. Nõuete väärtuseks on käesoleval hetkel 0 eurot. Võlgniku nimele on liiklusregistrisse kantud mopeed, mis võlgniku sõnul on faktiliselt juba ammu varuosadeks müüdud ning liiklusregistri kanne on vale. Kinnistusregistrisse on võlgniku nimele kantud ½ kaasomandi osa hoonestatud kinnistust reg. osa nr 806641 asukohaga xxxx maakonnas, xxxx vallas, xxxxx külas, xxxxxx, kat.tunnus 76701:001:0020 (100 % maatulundusmaa) suurusega 21,75 ha. Võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale on seatud käsutamise keelumärge Bondora AS kasuks. Kohtutäitur määras kinnisasja müügi alghinnaks 30 000 eurot. Kuna enampakkumine tühistati 23.07.2020, siis pole teada, kas selle hinna juures oli tegelikku ostuhuvi. Ajutise halduri sõnul ei ületa kinnisasja väärtus tõenäoliselt 30 000 eurot. Võlgnikul on tööleping xxxxxxxxx Hooldekodu AS-iga ning tema töötasuks on 3,98€/h. Seoses haigestumisega viibib võlgnik töövõimetuslehele ning haigestumise raskust arvestades on täieliku paranemise ja tööle naasmise aega raske prognoosida. Sotsiaalkindlustusamet maksab võlgnikule lastetoetusi summas 120 eurot (2 alaealist last) ja lastele sotsiaaltoetusi kokku summas 172,09 eurot. Nimetatud sissetulekud ei ole võlgniku sissetulekud. Eesti Töötukassa maksab võlgnikule töövõimetoetust 8,4873 eurot kalendripäevas, kuid 2 alaealise lapse olemasolu tõttu ei saa suure tõenäosusega sellele sissetulekule sissenõuet pöörata. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule kuulub vara väärtusega mitte enam kui ca 30 000 eurot. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  Bondora AS 10 815,24 eurot;  Holm Bank AS 509,62 eurot;  Credit.ee OÜ 386,14 eurot;  OK Incure OÜ 8753,86 eurot;  Aktiva Finants OÜ 2066,21 eurot;  Gelvorasergel OÜ 388,01 eurot;  Omega Invest OÜ 3633,34 eurot;  Julianus Inkasso OÜ 7087,58 eurot;  PlusPlus Capital AS 4979,25 eurot;  Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 44,15 eurot;  SEB Pank AS 412,53 eurot;  Kohtutäitur Oksana Kutšmei tasu ja kulud 3530,73 eurot;  Kohtutäitur Aive Kolsar tasu ja kulud 576 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 43 182,66 eurot, millest 42 773,88 eurot on muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad igapäevaselt viivised. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Jooksva sissetuleku arvel füüsilise isiku võlgade tasumise põhiliseks eelduseks saab pidada selle isiku kestvat eksisteerimist. Eksistentsi jätkumise eelduseks on vähemalt toidu, riiete ja eluaseme pidev olemasolu ehk esmaste vajaduste rahuldamine. Seega saab võlgnik tasuda oma võlgu üksnes sissetulekute selle osa arvel, mis jääb üle pärast esmaste vajaduste katmist. Võlgnikul on küll kehtiv tööleping, kuid seoses terviserikkega viibib ta pikaajaliselt töövõimetuslehel ning arvestades terviserikke raskust ei ole ka tema tööle naasmise aeg käesoleval hetkel prognoositav. Seega koosnevad võlgniku teadaolevad ametlikud sissetulekud ainult töövõimetushüvitisest, töövõimetoetusest ning Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavatest peretoetustest. Võlgniku sissetulekutest on käesoleval ajal võimalik hädavaevu ära katta tema ja tema alaealiste laste miinimumvajadused. Võlakohustuste täitmiseks aga sissetulekud ja rahalised vahendid napivad. Samuti puudub teadaolev kiirelt realiseeritav materiaalne vara. Eeltoodut arvestades on pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Senises pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon kinnitab suures osas võlgniku poolt antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 08.09.2020, kuhu võlgnik ei ilmunud. Võlgnik teatas kohtule telefoni teel, et ajas istungi päevad sassi. Võlgnik kinnitas kohtule, et ta sai aruande kätte ning on sellega tutvunud. Kohus selgitas võlgnikule edasist menetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Hxxxx Mxxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 43 000 euro ulatuses. Võlgnikul on vara väärtusega mitte enam kui 30 000 eurot. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Hxxxx Mxxxxxxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on

§ 15lg-st 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata.

Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06.10.2020 algusega kell 10.00 Võru kohtumajas Võrus. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvitise määramiseks.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 13,5 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 40 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 540 eurot (13h x 40€/h). Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 107 eurot. Ajutise halduri tasule ja kuludele summas 647 eurot lisandub käibemaks 20% s.o 129,40 eurot. Kokku on tasu ja kulud 776,40 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ja kulud tuleb ajutise halduri taotlusel ja

§ 23lg 6 alusel maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ts

MS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik