lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist
103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 2 kohaselt, kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid 04.12.2019 kasutatud sõiduauto Chrysler Grand Voyager (reg.märk xxx) müügilepingu; -hageja poolt tehtud proovisõidu ajal ei auto käigukastiga probleeme ei olnud, so autol käigud vahetusid ja ei ilmnenud sarnaseid puudusi, mis oleksid takistanud pooli müügilepingut sõlmimast; -hageja on 22.01.2020 esitanud kostjale kirjaliku nõude auto käigukasti parandamiseks; -hageja on 04.02.2020 esitanud kostjale kirjaliku teate selle kohta, et kuna kostja keeldus auto remondikulude hüvitamisest, siis hageja teeb auto korda ja nõuab kulude hüvitamist; -hageja on tellinud auto remonditeenuse X OÜ-lt ja on 12.02.2020 tasunud auto käigukasti remondi eest 1113,60 eurot.
lg 1 kohaselt, ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
lg 3 2-20-109370 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.
lg 1 esimese lause kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 5 kohaselt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Müügilepingu p 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, so kas sõiduauto käigukastis ilmnenud rike oli olemas ka asja üleandmise ajal. 04.12.2019 müügilepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud sõiduauto omadustes, seega pidi sõiduauto kõlbama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, so sõitmiseks.
lg 1 esimese lause kohaselt, ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et proovisõidul ja auto kostjalt hagejale üle andmisel oli autoga võimalik sõita ja et hageja poolt väidetud puudus, so viga auto käigukastis ilmnes pärast auto hagejale üle andmist. Hageja on vähemalt 22.01.2020 teavitanud kostjat käigukastiga seonduvast puudusest ja on esitanud kostjale kirjaliku nõude auto käigukasti parandamiseks. Kohus leiab, et hageja on kostjale teatanud käigukastiga seoses puudusest mõistliku aja jooksul. X OÜ 12.02.2020 arvega nr 2020030 on hageja tõendanud, et sõiduautol on remonditud käigukasti. Samal arvel on märgitud X OÜ hinnang, et turbiin on nendel kastidel tüüpviga ja ei saa tekkida kahe nädalaga. OÜ S. kirjaga on kostja tõendanud, et 14.11.2019 oli sõiduautol mittekäivitumise probleem ja sõidukil teostati mootori diagnostika ja juhtmestiku remont; et töökojast sõitis sõiduk minema omal jõul ja et märkusi muude tehniliste probleemide kohta tehtud pole. Seega 14.11.2019 seisuga oli sõiduautoga võimalik sõita ja muude tehniliste probleemide, sh käigukasti kohta, märkusi ei tehtud. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust ekspertiisi määramiseks, et teha kindlaks, kas sõiduautol ostjale üle andmise ajal esines viga käigukastis. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud tõenditega tõendatud, et käigukastiga seonduv puudus oli olemas auto kostjalt hagejale üle andmisel. X OÜ 12.02.2020 teabega on tõendatud, et sõiduautol remonditud käigukasti puudus turbiinis ei saanud tekkida kahe nädalaga, kuid ei ole tõendatud, et nimetatud viga auto käigukastis oli olemas auto kostjalt hagejale üle andmisel või et autoga ei olnud võimalik sõita. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et peale ostu sooritamist ilmnesid autol käigukastis vead, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja et kostja (müüja) oli nendest vigadest teadlik. Samuti ei ole pooled väitnud, et sõiduauto ei ole kasutuskõlblik. Seega kostja andis hagejale üle tavapäraselt töötava käigukastiga auto, autol ei olnud üleandmise ajal käigukastiga seotud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis on käigukastiga seotud, hilisema võimaliku ilmnemise pärast.
lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma 04.12.2019 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ning seega ei ole hageja jäänud
lg 2 kohaselt olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus leiab, et sõiduauto sobis otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ja vastas vähemalt eeldatavale keskmisele kvaliteedile. Kohtule esitatud lepingust nähtuvalt, kostja ei ole sõlminud sõiduauto müügilepingut majandus- ja kutsetegevuses 4 tegutseva müüjana, mistõttu ei saa temalt eeldada põhjalikke teadmisi või eriteadmisi auto käigukastiga seonduval teemal. Kuna kohus on tuvastanud, et kostja ei ole oma 04.12.2019 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole kostja hagejale sõiduauto võimaliku remondivajaduse tekkimisega kahju tekitanud. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole kostjal menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.