lg-t 2 ning vähendada
Kostja palub kohtul määrata hageja I igakuiseks elatiseks 172 eurot kuus ning hageja II igakuiseks elatiseks 172 eurot kuus. Kohtu põhjendused
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja M. A. (dtl 44, 45) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava 3 hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul elatise nõude esitamise takistuseks asjaolu, kas või millises summas on hagejate vanemad varasemalt elatise suuruses kokku leppinud. Hagejad ei nõua elatist tagasiulatuvalt vaid avalduse esitamise hetkest. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja väiteid ega tõendeid seoses väidetava varasema kokkuleppega (kirjavahetus dtl 55-64). 6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Mõlemad hagejad on hagiavalduses välja toonud oma igakuised kulud summas 728,30 eurot, s.h eluasemekulud 325 eurot, kodused toidukulud 100 eurot ning toit koolis 28,30 eurot, kulutused riietele 50 eurot, kulutused hügieeni ja pesemistarvetele (s.h juuksur) 30 eurot, koolitarbed 15 eurot ning klassiga ekskurssioonid, muuseumid, teatrid 25 eurot, meelelahutus 50 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot ning jalgpall 90 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hagejate poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud kokku summas 325 eurot. 29.05.2020 esitatud dokumendis on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et eluasemekulu koosneb üürist 4 summas 1000 eurot ning kommunaalkuludest summas 300 eurot. Seega on mõlema hageja osa eluasemekuludest 325 eurot (1300 eurot/4 inimesega). Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Korteri üürimist ei saa pidada ebavajalikuks. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid üürile ning kommunaalkuludele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 325 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks kokku 128,30 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks söömist koolikohvikus. Kohtu hinnangul on seega hagejate väljatoodud toidukulu suurus põhjendatud. 6.3 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul 50 eurot mõlema hageja osas igati mõistlik ja põhjendatud. 6.4 Kulutused hügieeni ja pesemistarvetele (s.h juuksur) 30 eurot ning ravimitele ja vitamiinidele 15 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mõlema hageja osas 45 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ning kulusid juuksurile. 6.5 Koolitarbed summas 15 eurot ning muud kooli kulud summas 25 eurot (s.o ekskurssioonid, muuseumid, teatrid) on kohtu hinnangul põhjendatud kulud arvestades, et hagejad on kooliealised. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, käiakse teatrites ja muuseumites. 6.6 Ka kulusid meelelahutusele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. On usutav, et igakuiselt teatud kulu meelelahutusele võib tekkida, nt käiakse kinos, sõprade sünnipäevadel jms. Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka lastele ja peredele soodushindasid ning lastega ajaveetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati tasuline. Kohus peab mõistlikuks kuluks 25 eurot. 5 6.7 Kohus selgitab, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hagejad on välja toonud, et tegelevad jalgpalliga ning seega tekivad kulud nii trennitasule 75 eurot kuus (trennid toimuvad aastaringselt), võistluste tasudele 30-150 eurot kuus (lisanduvad transpordikulud) ning samuti täiendavad kulud trenniriietele ja jalatsitele (iga kolme kuu tagant jalatsid 50 eurot, riietus ca 200 eurot iga pool aasta). Arvestades hagejate poolt väljatooduga on kohtu hinnangul kulud jalgpallile 90 euro ulatuses põhjendatud. 6.8 Seega on mõlema hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud ca 700 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 350 eurot, mis on käesoleval ajal miinimumist suurem. Seega isegi juhul, kui kohus peaks täiendavalt hageja teatud kulusid ülepaisutatuks (s.o ca 100 euro ulatuses), vastaksid hagejate igakuised kulud ikka vähemalt miinimumile. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud menetluses elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus märgib, et kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejatega. Kostja ei ole kohtule väljatoonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et kostjal oleks sissetuleku teenimine takistatud. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh 6 hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kinnistusraamatu kohaselt kostja ühegi kinnisasjaga seotud ei ole, samuti ei nähtu äriregistrist, et kostjal oleks seoseid mõne äriühinguga. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Astra Sports Tourer. Seega ei saa pidada kostjat täielikult varatuks. Kohus on teinud päringu ka Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kostja omab kontot AS-s SEB Pank, milles oli hoiustatud 11.06.2020 seisuga xxx eurot. 6 kuu jooksul on kontole laekunud xxx eurot (s.o ca xxx eurot kuus). Kostjale on laekunud töötasu X´lt detsember 2019 kuni märts 2020 ning samuti Yandexilt detsember 2019 kuni märts 2020. Samuti nähtub, et kostja on teinud sularaha sissemakseid ning toimunud on müügitehing, mille alusel laekus kostja pangakontole 15 000 eurot (konto väljavõttest nähtub selgitus xxx, müügihinna osa). 18.05.2020 kirjas on kohus m.h kohustanud kostjat esitama ka selgitud ja tõendid oma igakuiste väljaminekute kohta. Kostja ei ole ühtegi tõendit väljaminekute kohta esitanud. Kohus loeb usutavaks, et teatud kulud igakuiselt tekitavad, s.o nii söögile, hügieenile, kui ka eluasemele. Samas ei ole kostja aga tõendanud, et elatise tasumise korral tema enda ülalpidamine kannataks. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ega täielikult varatu ning tal puuduvad takistused lisa tuluallikate leidmiseks. Samuti on kostjal võimalik teatud igakuiste kulude osas kokku hoida (s.h nt konto väljavõttest nähtuvad väljaminekud restoranidele, baaridele, lotole). 8. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole 7 lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Laste tegelikult kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.