21.11.1973, isikukood 37311212233, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa Ilja SIPARI vandeadvokaat Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 09.07.2020 otsus väärteoasjas nr.2440,20,002812 Maksim PAVLJUTŠENKOVI karistamise osas
lg.1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 (kuus) kuud tühistada põhikaristuse suuruse osas. Mõista Maksim PAVLJUTŠENKOVILE
lg.1 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 09.07.2020 otsus väärteoasjas nr.2440,20,002812 muutmata. Maksim PAVLJUTŠENKOVI kaebus rahuldada. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 26.08.2020. on jooksul alates otsuse kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Toomas Meldre koostas 18.06.2020 väärteoprotokolli nr. AB 1502437 Maksim Pavljutšenkovi kohta selles, et viimane juhtis 18.06.2020 kell 14.40 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee xx maja juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg. Sellega rikkus Maksim Pavljutšenkov
lg.3 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 09.07.2020 otsusega väärteoasjas nr.2440,20,002812 määrati Maksim Pavljutšenkovile
Otsuse kohaselt võeti arvesse järgmiseid asjaolusid: menetlusaluse isiku süü ja toimepandu tõsidus; õiguskorra kaitsmise huvid; kergendava ja raskendava asjaolu puudumine; tegemist on tahtliku teoga; menetlusaluse isiku eelnevad õiguserikkumised ja määratud karistused; rahatrahv on täitmata; käesolev väärtegu on toime pandud katseajal. Maksim Pavljutšenkovi kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari esitas 03.08.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas tühistada, teha selles osas uus otsus ja kergendada määratud karistust. Kaebuse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,19 mg, seega oli menetlusaluse isiku teosüü pigem keskmine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et keskmise teosüü ja raskendavate asjaolude puudumise korral ei ole karistuse määramine sanktsiooni maksimummääras seaduslik. Isegi juhul, kui nõustuda kohtuvälise menetleja poolt osundatud eripreventiivsete kaalutlustega, siis sellises olukorras saanuks isikule mõista karistuse küll üle sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte maksimummääras. Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitaja väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 17.08.2020 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/14583-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. 2 Kirjaliku vastuse kohaselt ei kasutanud menetlusalune isik enne otsuse tegemist oma õigust esitada vastulauset või muid tõendeid ja taotlusi. Otsuse tegemisel oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud asjaoludega, et menetlusalune isik omas ühte kehtivat väärteokaristust ja ühte kehtivat kriminaalkaristust. Kehtiva kriminaalkaristuse kohaselt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest keelatud seisundis ja seda karistust ära kandmata pani menetlusalune isik toime uue samalaadse rikkumise katseajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määramine ei ole õiguspärane ega õigustatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Pavljutšenkovi kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksim Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.08.2020 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/14583-4 Viru Maakohtu 13.08.2020 päringule nr.4-20-3296 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. 3 Nagu nähtub 18.06.2020 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1502437 ja vaidlustatavast 09.07.2020 otsusest väärteoasjas nr.2440,20,002812, on menetlusalune isik rikkunud
lg.3 nõudeid.
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli 18.06.2020 kell 14.41 koostatud Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020+ nr.A418794 ja mille näit oli positiivne – 0,27 mg/l. Sama protokolli kohaselt oli kontrollile allutatud isikule selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Kontrollile allutatud isikule selgitati ka, et indikaatorvahendiga kontrollimisest keeldumise korral, vajadusel indikaatorvahendi positiivse näidu korral ja liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. Nimetatud õigused on menetlusalusele isikule olnud arusaadavad ja ta on seda kinnitanud oma allkirjaga. Samuti nähtub samast protokollist, et menetlusalune isik on omakäeliselt kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud ning selgitusi ja taotlusi tal ei olnud. Samuti nähtub käesoleva väärteoasja materjalidest, et menetlusaluse isiku suhtes oli 18.06.2020 kell 14.53 koostatud Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIIIEST nr. ARBK – 0026 ja mille lõplik mõõtetulemus oli 0,19 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk andmetega oli lisatud protokollile. Sama protokolli kohaselt on kontrollile allutatud isikule selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Kontrollile allutatud isikule selgitati ka, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Ka nimetatud õigused on menetlusalusele isikule olnud arusaadavad ja ka seda on ta kinnitanud oma allkirjaga. Samuti nähtub samast protokollist, et menetlusalune isik on omakäeliselt kinnitanud, et on protokolliga tutvunud ning selgitusi ja taotlusi tal ei olnud. 4 Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena raskeimat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvestatud muuhulgas kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, eelnevaid õiguserikkumisi ja määratud karistusi, eelnevalt määratud rahatrahvi mittetasumist ning teo toimepanemist katseajal. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Maakohus viitab siinkohal Karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on menetlusalust isikut 02.11.2019 karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest
lg.2 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, karistuse täitmise kohta info puudub, samuti on menetlusalust isikut 28.01.2020 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Karistusseadustiku §424 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 9 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta. Eeltoodust nähtub ilmekalt, et varasemad karistused väärteo- ja kriminaalkorras ei ole menetlusalusele 5 isikule avaldanud piisavat mõju. Määratud rahatrahvi on menetlusalune isik jätnud tasumata ning asunud uuesti mootorsõidukit juhtima alkoholi piirmäära ületades ajal, mil tema suhtes kehtis samalaadse kuriteo eest määratud karistusena katseaeg. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit linnas ja ajal, mil liiklus on eriti intensiivne ja inimesed on nii jalgsi kui sõidukitega liikvel, arvestamata ei saa ka jätta asjaolu, et tegemist oli koolivaheajaga. Menetlusalune isik ei ole ilmselgelt oma varasemaid karistusi hinnates midagi õppinud ega oma liiklusalast käitumist muutnud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et vältimaks menetlusaluse isiku osalemine liiklus teatud perioodil on vajalik tema suhtes kohaldada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Sellisel juhul on menetlusalusel isikul võimalus oma tegude üle järele mõelda, teha järeldused ja edaspidi käituda liikluses korrektselt. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimummääras. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ei kohtuvälise menetleja vaidlustatavas otsuses ega ka kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses kaebusele ei ole välja toodud ühtegi sellist eriliselt olulist asjaolu, mis tingiksid põhikaristuse määramise maksimummääras. Maakohus peab vajalikuks selgitada kohtuvälisele menetlejale, et tema poolt kirjalikus vastuses kaebusele viidatud asjaolu, et menetlusalune isik ei esitanud enne otsuse tegemist vastulauset, tõendeid või taotlusi, ei saa olla aluseks põhikaristuse määramiseks maksimummääras. Tegemist on menetlusaluse isiku õiguse, mitte kohustusega. Arvestades menetlusalust isikut ja käesolevas kohtuotsuses eelnevalt toodud põhjendusi leiab maakohus, et põhjendatud on menetlusalusele isikule mõista karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Maakohus on seisukohal, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just sellise karistuse liigi ja suurusega. Karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine alla 4 kuu ei ole antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.