Obsah (6)
§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68§ 871Kriminaalasi nr 1-14-7821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 07.09.2020) Kriminaalasja number 1-14-782
§ 200
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 7 kuud vangistust;
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 28.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 2 aastat 9 kuud 4 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud 4 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1
(3)14.08.2013-16.08.2013 ja 07.02.2014- 08.02.2014, s.o 5 päeva. Ärakandmisele kuulus 6 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Kirill Matrossovi kinnipidamise päev 17.06.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.10.
- Tartu Vangla esitas 15.07.2020 kohtule Kirill Matrossovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Kirill Matrossovi suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. Kirill Matrossov selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise järgselt minna elama Hispaaniasse. Väidetavalt ei meeldi süüdimõistetule Eestis elada ning tal ei ole siin ka lähedasi inimesi. Oma korteri Tallinnas plaanib ta maha müüa. Kirill Matrossov ei ole nõus, et talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldatakse, sest ta on oma karistuse ära kandnud. Prokurör leidis, et formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontroll kohaldamiseks on täidetud. Sellegipoolest, arvestades Kirill Matrossovi käitumist vangistuses ja tema motivatsiooni kuritegelikust eluviisist loobuda, aga ka soovi Eestist lahkuda, ei ole käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, leiab, et Kirill Matrossovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
- peatüki 1., 2.,
- või
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- või
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Kirill Matrossov kannab üle 2-aasta pikkust vangistust kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ja ta vabaneb karistuse täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Kirill Matrossovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada
§ 871
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab, kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Kirill Matrossov on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja kannab kolmandat vanglakaristust. Praeguse karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu täitnud kohusetundlikult individuaalset täitmiskava. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, õppinud eesti keelt ja suure osa vangistuses viibitud ajast ka töötanud. Vangla poolne tagasiside tema käitumisele ja programmides osalemisele on valdavalt positiivne. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 2
(3)Nii vangla iseloomustuse kui kohtuistungil avaldatu põhjal soovib Kirill Matrossov pärast vabanemist minna Hispaaniasse. Väidetavalt elab seal tema vend ja enda sõnul saaks ta Hispaanias ka tööd. Isik on väga negatiivselt meelestatud Eestisse jäämise osas, kuigi talle kuulub Tallinnas korter, kus ta saaks elada, ja Eestis elab ka tema ema. Suhted emaga on süüdimõistetu sõnul katkenud. Kirill Matrossovi kuritegelikku käitumist on suurel määral soodustanud narkootikumide tarvitamine. Käesoleva vangistuse jooksul on ta läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta motiveeritud narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Kinnipeetav mõistab, et narkootikumid mõjutasid otseselt tema käitumist ja viisid ka kuritegude toimepanemiseni. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel peab kohus arvestama ka neid tagajärgi, mida käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Praegusel juhul tähendaks Kirill Matrossovile käitumiskontrolli kohaldamine muuhulgas ka seda, et ta ei saaks realiseerida oma plaani asuda välisriiki elama, vaid oleks kohustatud jääma keskkonda, milles ta ei ole varasemalt õiguskuulekalt hakkama saanud. Kohus leiab, et elukeskkonna vahetus võib süüdimõistetule pigem positiivselt mõjuda ja aidata tal edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus võtab arvesse seda, et Kirill Matrossov on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja viibib mitmendat korda ka vangistuses. Sellegipoolest ei saa karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pidada põhjendatuks vaid isiku varasemast elukäigust tuleneva ohuprognoosi tõttu, kui tema käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused selleks alust ei anna. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema erandlik ja eriliselt kaalutletud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)