← Eesti

4-20-1170/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2020. a, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1170 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Urmas Reinola K

§ 3

lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste aine amfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt leidis 3 maakohus, et menetlusalune isik on narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Lisaks eeltoodule leiti menetlusaluse isiku juhitud mootorsõidukist minigripp kilekotid valget ja kollakat värvi pulbriga. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 19E-AN1209 nähtub, et menetlusaluselt isikult ära võetud valge pulber massiga 0,84 grammi minigrip kilekotis sisaldas amfetamiini ja 4-metamfetamiini. Kollakas pulber massiga 0,81g sisaldas amfetamiini ja 4metamfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4metüülamfetamiin, 4-MA) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja.

§ 3

lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiin ja metamfetamiin valdamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja sellise aine käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini sisaldus ja tal tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ning ka tema sõidukist leiti valget ja kollakat pulbrilist ainet, mis sisaldas endas sama ainet. Seega on menetlusaluse isiku organismist tuvastatud aine otseselt seostatav tema sõidukist leitud ainega. Menetlusalune isik on kogu menetluse vältel ka ise tunnistanud, et ta tarvitas amfetamiini. Süüteo asjaoludest saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 5.

  1. 14.02.
  2. a koostatud väärteoprotokollist (2700,20,000160) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et R. Kutliahmetov oli 31.01.
  3. a kell 5:00 Sõnajala tänaval, Uuskülas, Rapla vallas, Rapla maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja metamfetamiin. Nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see keelatud. Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuivõrd isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas ning muid tõendeid pole võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri
  4. mai 2005.a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. 31.01.
  5. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis patrullpolitseinik RK 31.01.
  6. a kell 5.08 R. Kutliahmetovil narkootilise aine esinemist organismis indikaatorvahendiga Drug Control Secure 1 DOA Urine Cup, mille näit osutus positiivseks ja reageeris ainetele MDA, BZD, AMP, MET ja MDA. Prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Prooviandja ei nõustunud näidu tulemusega, kinnitas seda oma allkirjaga ja uriiniproov edastati RK poolt riiklikule ekspertiisiasutusele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas uuringuakti nr 169 T kohaselt 04.02.
  7. a R. Kutliahmetovilt 31.01.
  8. a võetud uriinis (pakendi turvakleebise nr 056161) amfetamiini ja metamfetamiini sisalduse. Uuringu maksumus 35 eurot. R. Kutliahmetovi 05.05.
  9. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei ole jaanuaris
  10. a keelatud aineid tarvitanud. Ta ei olnud nõus selle testiga kohapeal. Uriinitest tehti, uriin oli 4 tema oma. Pakendamine toimus tema silmade all, aga ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest edasi. Arvab küll, et kõik oli seaduspärane. Tunnistaja politseiametniku TT 12.05.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 31.01.
  11. a märkas ta halli auto liikumas Uusküla suunas. Sõiduki liikumine tundus imelik. Auto peatus, juht oli üksi ja andis dokumendi. Indikaatorvahend näitas, et juht oli kaine, kuid ta käitus kuidagi teistmoodi, nagu oleks närvis, pupillid olid suuremad ja ei tahtnud otsa vaadata. Küsimise peale vastas, et kaks päeva tagasi tarvitas kanepit. Kiirtesti teha ta ei tahtnud, soovis minna autoga koju. Talle tehti uriinitest, kanepi test oli negatiivne, aga amfetamiin ja mitu ainet veel olid positiivsed. Pretensioone tal ei olnud, fuajees olid kaamerad üleval, juhiti tähelepanu et pannakse pakendid kinni. Menetlusaluse isikuga on aastaid tagasi kokkupuuteid olnud, seoses narkootikumide tarvitamisega. Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 31.01.
  12. a kasutati indikaatorvahendit Drug Control Urine DOA Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit amfetamiinile ja metamfetamiinile. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Tehtud uuringu 169T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks.

§ 3

lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete amfetamiin ja metamfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Maakohus märkis, et menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus ning tal tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tunnistaja TT ütluste alusel. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel keeldunud ütluste andmisest ja ei nõustunud indikaatorvahendi näidu tulemustega. Kohtuistungil aga väitis, et ta ei ole jaanuaris

  1. a keelatud aineid tarvitanud ja ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest edasi pärast proovi võtmist. Seega on menetlusaluse isiku selgitused sellised, mis ei võimalda tema ütluste tõele vastavust ka kontrollida. Seejuures õigustab menetlusalune isik ennast sellega, et ta ei tea, mis sai edasi uriinitopsidest, kuid arvab samas, et kõik oli seaduslik. Ka maakohus leidis, et puudub alus kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu tulemuses, võetud proov on menetlusaluse isiku nähes pakendatud ja sellele on lisatud ka turvakleebis. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku varasemast tegevusest, s.h 15.09.
  2. a väärteo etteheitest ja tunnistaja TT ütlustest, nähtuvalt on tegemist isikuga kes tarvitab narkootilist ainet - amfetamiin, saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.
  3. NPALS 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 5 Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude eest mõista üks karistus. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt R. Kutliahmetov ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus, mille eest määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Seega on menetlusalusel isikul rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Lisaks on teda karistatud varavastaste kuritegude eest kahel korral. Sellest järeldas maakohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnev kergemaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste süütegude toimepanemist. Maakohus ei pidanud võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul kohustus tasuda ka menetluskulu. Kuna menetlusalusel isikul puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita, ei ole uue suurema rahatrahvi mõistmisel enam mõtet, kuivõrd see ei täidaks oma eesmärki. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestas maakohus, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe erineval ajal toime pandud väärteo toimepanemises, millest esimese puhul oli realiseeritud kaks teoalternatiivi. Sellele vaatamata leidis maakohus, et menetlusaluse isiku süü on siiski alla keskmise ja kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem NPALS rikkumise eest karistatud ja teda pole ka arestiga varem karistatud, leidis maakohus, et aresti võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus karistuseks aresti 10 päeva. Maakohus kohustas R. Kutliahmetovit asuda aresti kandma
  4. juunil
  5. a kell 10.
  6. Maakohus lisas, et aresti kandmisele ilmumata jäämisel kohaldatakse R. Kutliahmetovi suhtes sundtoomist.
  7. Maakohus mõistis menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel menetluskulud, milleks on Wismari Haigla AS-il uriiniproovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Seega mõistis maakohus R. Kutliahmetovilt riigituludesse menetluskuludena välja 205 eurot joobeseisundi tuvastamisega seotud tasu ja 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi tasu, kokku summas 457 eurot. Apellatsioon
  8. Pärnu Maakohtu
  9. mai
  10. a otsuse peale esitas apellatsiooni R. Kutliahmetov, kes taotleb enda õigeks mõistmist
  11. jaanuari
  12. a episoodis. 8.
  13. R. Kutliahmetov selgitab, et ta ei olnud valmis end maakohtu istungil kaitsma, samuti ei olnud tal võimalik kaitsjat palgata, kuivõrd kohtumaja kantseleisse helistades öeldi talle, et kohtus arutatakse kahe episoodi kokku liitmist. 6 8.
  14. R. Kutliahmetov ei nõustu 14.02.
  15. a väärteoprotokolliga, mille kohaselt tuvastati tal narkojoove, sest ta jäeti edasiseks kontrolliks Wismari haiglasse viimata ning tal lasti „narkojoobes“ olles edasi sõita. 8.
  16. Menetlusalune isik märgib, et tunnistaja TT on andnud ebaõigeid ütlusi selle kohta nagu oleks R. Kutliahmetov talle 31.01.
  17. a episoodiga seoses öelnud, et ta kasutas paar päeva varem kanepit. 8.
  18. Menetlusalune isik leiab, et maakohus tegi otsuse vaid TT ütluste alusel, kuid TT ei ole arst, mistõttu ei ole tema tähelepanekud pädevad. 8.
  19. 31.01.
  20. a võetud proovi osas märgib R. Kutiahmetov lisaks, et ta ei oska öelda, miks võetud proov tema organismis keelatud aineid näitas. Ta nõustub, et proov pakendati tema juuresolekul ja kõik oli korrektne, kuid edasist ümbriku teekonda ta ei tea, mistõttu tekivad küsimused, miks proov narkootiliste ainete tarvitamist näitas. Ringkonnakohtu istung
  21. Ringkonnakohtu istungile menetlusalune isik R. Kutliahmetov ei ilmunud. R. Kutliahmetov teavitas kohut kohtuistungi alguses, et jäi rongist maha ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku taotlust, kuid lisas, et kaitsjal endal ei õnnestunud menetlusaluse isikuga enne kohtuistungi toimumist kontakti saada, mistõttu ei tea kaitsja, millistel põhjustel soovib R. Kutliahmetov istungil osaleda.
  22. Ringkonnakohus jättis R. Kutliahmetovi taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata leides, et rongist maha jäämise puhul ei ole tegemist VTMS § 42 lg 2 p-s 3 sätestatud mõjuva põhjusega – R. Kutliahmetov oleks saanud rongist mahajäämist vältida, minnes rongijaama õigeaegselt kohale. Kohtukolleegium märkis, et menetlusalune isik on kutse kätte saanud, kaitsja on ilmunud, seega on kaitseõigus tagatud ning lisas, et asja arutatakse menetlusaluse isiku apellatsiooni piirides, mistõttu on võimalik asja arutada ilma R. Kutliahmetovi osavõtuta. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu ka sellele, et R. Kutliahmetov ei ilmunud ka maakohtus 12.05.
  23. a toimunud kohtuistungile. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 90 lg- st 1 pidas kohtukolleegium võimalikuks arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ja leidis, et menetlusalusel isikul puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks.
  24. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku apellatsiooni ning rõhutas, et R. Kutliahmetovil lubati pärast 31.01.
  25. a episoodis proovi andmist tagasi autorooli, isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ei tehtud. Eeltoodu tõstatab kaitsja hinnangul küsimuse R. Kutliahmetovi poolt toimepandud väärteo subjektiivses küljes. Kaitsja kohaselt on maakohus, leides, et R. Kutliahmetov pani teo toime kavatsetult, R. Kutliahmetovil esinenud tahtlust vääralt hinnanud. Kaitsja selgitab, et narkootilised ained võivad organismis püsida kaua ning proovi võtmise ajaks võis narkootilise aine kogus isiku organismis olla minimaalne, mistõttu puudub alus väiteks, et menetlusalune isik oleks teo toime pannud kavatsetult. Samuti leidis kaitsja, et taotledes enda õigeksmõistmist, võib eeldada, et R. Kutliahmetov soovib ka karistuse vähendamist. Lisaks märkis kaitsja, et ekspertiisi maksumus 35 eurot on menetlusaluselt isikult alusetult välja mõistetud, kuivõrd väärtegu ei olnud toime pandud tahtlikult, mistõttu puudub kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Ringkonnakohus, olles tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni motiividega ning kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha, leiab, et 7 esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus.
  27. Esmalt lahendab ringkonnakohus R. Kutliahmetovi etteheite maakohtu istungi osas. R. Kutliahmetov ei olnud enda sõnade kohaselt teadlik asja sisulisest arutamisest, mistõttu ei saanud ta asja sisuliseks arutamiseks valmistuda ja kaitsjat palgata. Ringkonnakohus märgib, et Pärnu Maakohtus 05.05.
  28. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt R. Kutliahmetov kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Menetlusalune isik ei avalda soovi kaitsja osavõtuks ka pärast seda, kui kohtuvälise menetleja esindaja oli avaldanud väärteoprotokollid ning kohus R. Kutliahmetovi seisukohta väärteoprotokollide osas küsis. Ringkonnakohtu hinnangul pidi R. Kutliahmetov hiljemalt väärteoprotokollide avaldamise järgselt aru saama, et asja lahendatakse sisuliselt ning sellisel juhul paluma kohtult võimalust kaitsja leidmiseks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et maakohus võttis 05.05.
  29. a kohtuistungil vastu otsuse kuulata tunnistajana üle TT. Eeltoodu tõttu lükati kohtuistung edasi ning uue kohtuistungi toimumise ajaks määrati 12.05.
  30. a. Menetlusalune isik R. Kutliahmetov on 05.05.
  31. a kinnitanud, et on teadlik, et kohtuistung toimub 12.05.
  32. a kell 10:
  33. Pärnu Maakohtu 12.05.
  34. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt menetlusalune isik R. Kutlihametov maakohtu istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud ning istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt nähtub ringkonnakohtu hinnangul üheselt, et R. Kutliahmetov ei soovinud maakohtus toimunud istungil kaitsja osalemist, kuivõrd menetlusalune isik sellist soovi ei avaldanud. Veelgi enam, menetlusalusel isikul oli soovi korral võimalus kaitsja leidmiseks ka pärast 05.05.
  35. a toimunud maakohtu istungit, millisel juhul oleks kaitsja saanud osa võtta 12.05.
  36. a toimunud kohtuistungist. Eeltoodut võimalust R. Kutliahmetov samuti ei kasutanud. Kuivõrd R. Kutliahmetov ei ole maakohtus toimunud väärteoasja arutamise kestel avaldanud soovi kaitsja osavõtuks, on menetlusaluse isiku sellekohased etteheited apellatsioonimenetluses asjakohatud.
  37. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Kuivõrd apellatsioonist nähtuvalt menetlusalune isik R. Kutliahmetov 14.02.
  38. a koostatud väärteoprotokollis nr 2316,19,009276 talle 15.09.
  39. a kell 23:24 etteheidetava teo toimepanemist ei vaidlusta ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nimetatud teo toimepanemise R. Kutliahmetovi poolt põhjalikult tuvastanud ning kohtukolleegium väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud, sellel täiendavalt ei peatu.
  40. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab menetlusalune isik 14.02.
  41. a koostatud väärteoprotokollis nr 2700,20,000160 talle etteheidetava väärteo toimepanemist. Nimetatud väärteoprotokolli kohaselt oli R. Kutliahmetov 31.01.
  42. a kell 5:00 Sõnajala tänaval, Uuskülas, Rapla vallas, Rapla maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja metamfetamiin. Nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust R. Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see keelatud. Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuivõrd isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas ning muid tõendeid pole võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri
  43. mai
  44. a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. 15.
  45. Apellatsioonis märgib R. Kutliahmetov, et talle tehtud testi tulemus näitas, et ta on tarvitanud kõiki narkootilisi aineid, mida testiga on võimalik tuvastada. R. Kutliahmetov testi tulemusega ei nõustunud, mistõttu soovis ta täiendava testi tegemist. R. Kutliahmetov ei oska 8 vastata, miks täiendav proov tema organismis keelatud ainete kasutamist näitas. Tema hinnangul tehti proov korrektselt ning pakendati tema juuresolekul, kuid hilisema proovi edasiliikumise kohta ei oska ta seisukohta võtta, kuivõrd ta ei tea, mis sellega edasi tehti, kuidas transporditi jne. R. Kutliahmetovi hinnangul oleks ka selle episoodi korral olnud korrektne, kui ta oleks Wismari haiglasse täiendava hinnangu saamiseks toimetatud. Samuti heidab menetlusalune isik maakohtule ette otsuse tegemist vaid tunnistaja TT ütluste põhjal. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus 31.01.
  46. a väärteo toimepanemise tuvastamisel tuginenud 31.01.
  47. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.02.
  48. a uuringuaktile nr 169 T, menetlusaluse isiku R. Kutliahmetovi poolt 05.05.
  49. a maakohtu istungil antud ütlustele ja tunnistaja politseiametnik TT poolt 12.05.
  50. a maakohtu istungil antud ütlustele. Ringkonnakohus, olles tutvunud eespool nimetatud tõenditega, leiab samaselt maakohtuga, et R. Kutliahmetovi poolt väärteo toimepanemine 31.01.
  51. a NPALS § 151 lg 1 järgi on tõendatud. Nähtuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.02.
  52. a uriiniproovi vastusest, tuvastati turvakleebisega nr 056161 proovist amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eeltoodud proovi õigsuses. Lisaks eeltoodule kinnitab nimetatud ainete esinemist R. Kutliahmetovi organismis ka 31.01.
  53. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne mh amfetamiini ja metamfetamiini kasutamise osas. Menetlusaluse isiku etteheide, mille kohaselt ei toimetatud teda Wismari haiglasse arsti vastuvõtule, kes oleks tema terviseseisundit kirjeldanud, ei muuda käesolevalt asjaolu, mille kohaselt on kahte erinevat meetodit kasutades R. Kutliahmetovi organismist amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise jälgi leitud. Siinjuures lisab ringkonnakohus, et ka Wismari haiglas menetlusaluselt isikult uriiniproovi võttes, edastatakse see testimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 15.
  54. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus 31.01.
  55. a väärteo tuvastamisel tuginenud vaid tunnistaja TT ütlustele, nagu väidab menetlusalune isik. Maakohus on hinnanud nimetatud väärteoasjas kogutud tõendeid nende kogumis, arvestades sh ka tunnistaja TT ütlusi. R. Kutliahmetovi etteheide tunnistaja TT ütlustele kui ebapädevatele, sest tegemist ei ole arstiga, on kohtukolleegiumi hinnangul alusetud. 31.01.
  56. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli on patrullpolitseinik RK märkinud, et prooviandjal (R. Kutliahmetovil) esines silmade punetus ning tema pupillid olid suured. Märkustena on patrullpolitseinik RK lisanud, et kõneledes ei vaata R. Kutliahmetov otsa ning käitub närviliselt. Nimetatud asjaolusid on tunnistaja TT kinnitanud maakohtu istungil. Asjaolu, mille kohaselt ei ole tunnistaja TT arst, ei võta tunnistajalt õigust nähtu kirjeldamiseks, mille kohaselt olid tunnistaja TT hinnangul R. Kutliahmetovil pupillid kinnipidamise hetkel suured ning isik käitus närviliselt ja ei tahtnud otsa vaadata. 15.
  57. R. Kutliahmetovi kohaselt tunnistaja TT valetab öeldes, et menetlusalune isik tunnistas talle, et ta tarvitas kaks päeva varem kanepit. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu kanepi tarvitamise või mittetarvitamise osas käesolevalt tähtsust, kuivõrd kanepi tarvitamise jälgi R. Kutliahmetovil ei tuvastatud. Eeltoodut ei ole maakohus otsuse tegemisel ka arvesse võtnud, kuivõrd kanepi tarvitamist ei heideta R. Kutliahmetovile ette ka väärteoprotokollis. 15.
  58. R. Kutliahmetovi poolt antud selgitus, mille kohaselt ei olnud sõidukil ülevaatust, mis tingis ka tema närvilise käitumise ning metsateele sõitmise, ei lükka ümber tõsiasja, mille kohaselt tuvastati 31.01.
  59. a indikaatorvahendit kasutades ning 31.01.
  60. a antud uriiniproovist R. Kutliahmetovi organismis amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus. 9 15.
  61. Kohtuistungil rõhutas kaitsja, kuivõrd 31.01.
  62. a episoodi pärast R. Kutliahmetovilt proovi võtmist ei kõrvaldatud teda sõiduki juhtimiselt, vaid R. Kutliahmetovil lasti „narkojoobes“ edasi sõita, puudub isiku teos subjektiivne külg ehk tegu ei ole toime pandud kavatsetult. Eeltoodu toob kaitsja kohaselt kaasa isiku õigeksmõistmise nimetatud episoodis, kuivõrd isik ei pannud tegu toime kavatsetult, puudus ka igasugune tahtlus, kuivõrd narkootilised ained võivad organismis olla kaua ning ei ole tuvastatud, kui vähesel määral narkootilist ainet isiku organismis veel üldse oli. Eeltoodu tõttu ei saa kaitsja hinnangul tegemist olla tahtlikult toimepandud teoga. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu KarS § 15 lg-s 3 märgitule, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega isegi kui möönda, et R. Kutliahmetov pani teo toime ettevaatamatusest, ei too see kaasa isiku õigeksmõistmist. Ringkonnakohus, võttes arvesse väärteoasjas tuvastatut leiab, et R. Kutliahmetovi poolt teo toimepanemise subjektiivse külje hindamisel ei saa arvesse võtta politseiametnike poolt tegemata jäetut. Käesolevalt on tuvastatud, et R. Kutliahmetovi organismis tuvastati narkootiliste ainete sisaldus. Võttes arvesse ka seda, et R. Kutliahemetov oli varasemalt (15.09.
  63. a) samasuguse väärteo toimepanemise eest kinni peetud, pidi R. Kutliahmetov olema teadlik, et ka edaspidi narkootiliste ainete tarvitamine/käitlemine väikeses koguses ning juhtimisele asumine ka siis, kui narkootiliste ainete tarvitamise ja sõiduki rooli asumise vahele jääv ajaperiood on pikem, võib see kaasa tuua isiku karistamise väärteokorras. Eeltoodust tulenevalt puudub alus R. Kutliahmetovi õigeksmõistmiseks 31.01.
  64. a episoodi osas, mistõttu jääb tagajärjetuks ka kaitsja taotlus ekspertiisikulu 35 euro (uuring 169T) riigi kanda jätmise osas.
  65. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult leidnud, et R. Kutliahmetov on toime pannud 14.02.
  66. a koostatud väärteoprotokollis nr 2700,20,000160 etteheidetava teo, milline on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Siinjuures nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pani R. Kutliahmetov teo toime teadlikult ja tahtlikult. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  67. Apellatsioonis ei ole R. Kutliahmetov esitanud põhjendusi karistuse muutmiseks. Lähtudes R. Kutliahmetlovi poolt apellatsioonis taotletust, mille kohaselt palub R. Kutliahmetov ennast 31.01.
  68. a episoodis õigeks mõista, võib kohtukolleegiumi hinnangul eeldada, et menetlusalune isik soovib talle mõistetud aresti vähendamist. Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Rahalise karistuse mõistmise on maakohus põhjendatult välistanud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega selles osas täielikult nõustub ja ei pea vajalikuks neid käesolevalt korrata. Ringkonnakohus juhib R. Kutliahmetovi tähelepanu sellele, et maakohus on kahe väärteo toimepanemisest hoolimata leidnud, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise määra. Samuti on maakohus arvesse võtnud, et R. Kutliahmetovit ei ole varem NPALS rikkumise eest karistatud, samuti ei ole isikut varasemalt arestiga karistatud. Eeltoodut kogumis arvestades mõistis maakohus aresti alla sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on maakohus igati põhjendatult mõistnud R. Kutliahmetovile karistuseks aresti 10 päeva ehk alla sanktsiooni keskmist määra ning alus mõistetud karistuse muutmiseks puudub. Seega on maakohtu poolt mõistetud karistus arest 10 päeva R. Kutliahmetovi poolt toimepandud väärtegusid arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub igati maakohtu poolt R. Kutliahmetovile mõistetud karistuse liigi ja määraga, kuivõrd isikul varasemad 10 narkootikumidega seotud süüteod puuduvad, tuleb siinjuures siiski arvesse võtta asjaolu, et isikule on varasemalt väärteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud rahatrahv tasumata, samuti on R. Kutliahmetovi karistatud varavastaste kuritegude toimpanemise eest kahel korral. Maakohus on karistuse vähendamisel põhjendatult võtnud arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, leides, et R. Kutliahmetovi tuleb karistada arestiga veidi alla sanktsiooni keskmise määra, so arestiga 10 päeva.
  69. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  70. mai
  71. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  72. R. Kutliahmetovi kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks. R. Kutliahmetovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb väärteoasja materjalidega tutvumise eest 64,80 euro (sh käibemaks) ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest 32,40 euro (sh käibemaks) hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Vanalinna Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 97,20 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud summas 97,20 eurot R. Kutliahmetovi kanda. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu
  73. juuni
  74. a riigi õigusabi andmise määrusest, tuleb R. Kutliahmetovil menetluskulu summas 97,20 eurot tasuda 6 kuu jooksul iga kuu
  75. kuupäevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.