← Eesti

4-20-2483/50

Obsah (7)§ 218§ 199§ 44§ 12§ 15§ 56§ 57

4-20-2483 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2483 (233020001505) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuis

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot, muutmata. 4-20-2483 Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV pangas, viitenumber

  1. Menetluskulu ehk kaitsja Andrei Matvejevi kaitsjatasu summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot Lidia Sharonovale osutatud riigi õigusabi eest jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
  2. augustist
  3. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
  4. 11.05.2020 tegi PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Diana Tahtarova otsuse väärteoasjas nr 2330,20,001505 (tl 72), millega määrati karistusseadustiku (edaspidi

) § 218 lg 1 alusel Lidia Sharonovale rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. Rahatrahvi määramise aluseks oli see, et 11.04.2020 kell 15:00 Lidia Sharonova viibides kaupluses „Prisma“ aadressil XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (naiste jope) eest tasumata kokku 24 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel kaup oli seljas. Kaup on rikkumata ja tagastatud. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja

§ 199

lg 1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 alusel.

Kaebus ja kohtumenetlus

  1. Lidia Sharonova esitas kohtuvälise menetleja otsusele 27.05.2020 kaebuse (tl 2-4), taotledes tühistada Politsei- ja Piirvalveameti Ida Prefektuuri üldmenetluses 11.05.20202 tehtud otsus ning menetlus väärteoasjas lõpetada. Samuti esitas Lidia Sharonova taotluse riigi õigusabi saamiseks.
  2. Viru Maakohtu 29.05.2020 määrusega (tl 9-10) jättis kohus Lidia Sharonova kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.05.2020 üldmenetluse otsusele käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest.
  3. Lidia Sharonova esitas kohtuvälise menetleja otsusele 08.06.2020 uue kaebuse (tl 14-16), taotledes tühistada Politsei- ja Piirvalveameti Ida Prefektuuri üldmenetluses 11.05.20202 tehtud otsus ning menetlus väärteoasjas lõpetada.
  4. Kaebuses märgitakse muuhulgas järgmist. Kaebuse esitaja ei tunnista ennast süüdi ja soovib vaidlustada otsuse. Ta esitas PPA-le tšeki, millega tõendatakse seda asjaolu, et jope eest oli tasutud 06.04.
  5. Kaebuse esitaja arvates jope ostmisel jopest oli jäetud kõrvaldamata turvaelement. Antud asjaolu oli selgitatud menetlusaluse isiku ütlustes. Vaatamata sellele kohtuväline menetleja ei võtnud üldse antud seletusi arvesse ja tegi otsuse sündmusest, mis üldse ei leidnud aset. Kaebuse esitaja 2

(10)4-20-2483 seletas, et väidetava süüteo toimepanemisel temal kaasas olid tõepoolest kaks jopet, mille väljanägemised olid peamiselt sarnased. Üks nendest oli lääbakas ja tõenäoliselt ei saanud olla ostetud Prisma kaupluses. Teise enam-vähem uue jope kohta, mis oli ostetud Prismas, on esitatud tšekk, mis tõendab, et menetlusalune isik ostis jope Prismast. Kuidas menetlusalune isik võiks varastada kauplusest lääbaka jope jääb ebaselgeks.
  1. Kaebuse kohaselt seda asjaolu, et menetlusaluse isiku ütlused on usaldusväärsed tõendab ka fakt, et menetlusalust isikut kunagi ei ole karistatud kriminaal- ega väärteomenetluse korras. Kaebuse esitaja arvates antud olukorras kohtuväline menetleja oli kohustatud eriti hoolikalt kontrollima menetlusaluse isiku ütluste ja seletuste usaldusväärsust. Seejuures kaebuse esitaja soovis toonitada, et nii sündmuskohale saabunud PPA patrullekipaaži kui ka menetleja seisukohad toimunu kohta tulenevad peamiselt kaupluse valvuri ekslikust arvamusest, mille kohaselt isikul kaasas ei saa olla kahte identset jopet. Antud olukorras menetleja oli kohustatud kontrollima ka kaupluses oleva müügiks saadud vara arvestust. Ühtlasi leidis kaebuse esitaja, et tema ülekuulamise protokolli ei või kasutada väärteo toimepanemise tõendina seoses sellega, et see ei sisalda mingeid andmeid, mis saavad tõendada väärteo toimepanemist või ka seda ümber lükata.
  2. Samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on tõendina lubamatu. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Antud sätte kohaselt ei või menetleja kasutada väärteomenetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks menetlusaluse isiku ütlusi. Sellele viitas ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. jaanuari 2009.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-73-08 (p 9.1).
  4. Kaebuse esitaja seisukoha kohaselt puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud tõsikindlalt tuvastada, et Lidia Sharonova pani toime talle etteheidetava väärteo. Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus kooskõlas VTMS §-s 4 ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatust tõlgendada süüdistatava kasuks.
  5. Viru Maakohtu 16.06.2020 määrusega rahuldas kohus Lidia Sharonova taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 88-90). Kohus otsustas anda Lidia Sharonovale riigi õigusabi tema kaitsmiseks kaebuse arutamisel väärteoasjas nr 4-20-
  6. Lidia Sharonovale otsustati anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabu kulud. Lidia Sharanova riigi õigusabi korras kaitsjaks määrati vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev.
  7. Viru Maakohtu 17.06.2020 määrusega (tl 92-93) otsustas kohus võtta Lidia Sharonova kaebuse menetlusse ning vaadata tema kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.05.2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233020001505 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas
  8. juulil 2020 kell 11:
  10. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kohtuvaidluses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
  11. Kohtuistungil 03.07.2020 kuulati üle tunnistajad Y K (tl 112 pöördel-115 pöördel) ja I U (tl 115 pöördel kuni 118 pöördel) ning menetlusalune isik (tl 121-123 pöördel).
  12. Kohtuistungil uuriti lisaks toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid: väärteoprotokoll (tl 4849); AS P avaldus 763 koos lisaga (tl 50-51); isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 52); fotod jopest (tl 54 ja 54 pöördel); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 56-57); asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (tl 58-60, 73), AS P andmebaasist väljavõte (tl 63); vaatluse protokoll (tl 64); AS P arve/kviitung 06.04.2020 (tl 66); kaebuse esitaja omakäeline avaldus 13.05.2020 (tl 68-70); Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi II väärteomenetleja Diana Tahtarova poolt tehtud otsus 11.05.2020 (tl 72) ja karistusregistrist väljavõte (tl 107). 3
(10)4-20-2483 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Süüteokoosseisu täidetus
  2. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (tl 72) heideti kaebuse esitajale väärteoprotokolli (tl 48-49) kohaselt ette seda, et ta 11.04.202011.04.2020 kell 15:00 viibides kaupluses „Prisma“ aadressil XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (naiste jope) eest tasumata kokku 24 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel kaup oli seljas. Kaup on rikkumata ja tagastatud. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja

§ 199

lg 1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 alusel.

16.

218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

§ 218

lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44

lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga

§ 199mõttes.

Antud juhul varastati väärteoprotokolli kohaselt kaupa summas 24 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt

§ 218

lg 4 sätestatud rahalise väärtuse piirist kvalifitseerima selle süüteo

§ 218lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

  1. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja Lidia Sharonova viibis 11.04.2020 kell 15:00 kaupluses Prisma, mis asub aadressil XXX. Nimetatu on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 52), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 58-60) ning tunnistaja Y K ütlused (tl 112 pöördel-115 pöördel), kes tundis kaebuse esitaja ära kui naisterahva, kes käis 11.04.2020 Narvas asuvas Prisma kaupluses.
  2. Põhiline vaidlusküsimus käesolevas väärteoasjas seisneb selles, kas kaebuse esitaja pani toime 11.04.2020 Narvas asuvas kaupluses Prisma viibides varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kaebuse esitaja ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest ning tema ütluste kohaselt ei ole tema pannud 11.04.2020 toime sellist väärtegu, mida talle väärteoprotokolli kohaselt ette heidetakse. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et tal oli 11.04.2020 kauplusse minnes seljas kaks jopet, sest väljas oli 7 kraadi, oli külm ja ta on pärit Sillamäelt. Ta sõitis Narva selle jaoks, et osta Prismast palsami, mis on ainult seal müügis. Ta sisenes Prismasse ja täpsustab, et riiulitel oli välja pandud see palsam, aga ta pani valed jalanõud jalga, kuna ta alati hõõrub oma talda sellega ja ta läkski proovikabiini selle jaoks, et panna plaastrit. See on ju haigus, kuidas ta võib siis liikuda. Ta seletab, et kuna ta tuli teisest linnast, siis sel 4

(10)4-20-2483 päeval
  1. aprillil töötasid XXX, mis asusid suures M, C ja ka P. Loomulikult ta pidi WC-s käima, aga kassad on teisel pool, kaugel. Tal oli selline plaan, et ta väljub WC-st, läheb uuesti müügisaali võtab palsami ja läheb kassade juurde, siis läheb edasi bussile.
  2. Kohtu hinnangul eeltoodud kaebuse esitaja ütlused ei vasta tegelikkusele ning kaebuse esitaja on teadlikult andnud kohtuistungil valeütlusi. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et kaebuse esitaja on nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 56-57) andnud kohtueelsel uurimisel mitmete oluliste väärteo toimepanemist puudutavate asjaolude osas kardinaalselt teistsuguseid ütlusi, mida ei saa seega pidada juhuslikuks eksimuseks. Nimelt tuleneb kaebuse esitaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, et 11.04.2020 umbes kell 13.30 läks ta kauplusesse Prisma, mis asub aadressil XXX, et osta siirupit „Kedrovõi“. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli aga eeltoodud ajal Narvas asuva kaupluse Prisma külastamise põhjuseks hoopis soov osta palsamit, mida müüakse ainult Prismas. Ka proovikabiini külastamise põhjuses esineb lahknevus, kuna kohtueelsel uurimisel on kaebuse esitaja välja toonud, et läks sinna, et end korrastada. Kohtuistungil tõi ta aga enda ütlustes välja, et läks proovikabiini, et panna plaastrit. Samuti on kaebuse esitaja andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kust ta ostis roosa jope nr
  3. Nimelt on kaebuse esitaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes välja toonud, et jope suurusega 38 ostis ta oma tütrele, kui see maksis 49, 95 eurot, täpset aega ei mäleta. Mõlemad joped ostis ta kauplusest Prisma. Kohtuistungil antud ütlustes on kaebuse esitaja välja toonud, et selle esimese jope ostis ta hoopis Venemaal turult. Arvestades eeltoodud vastuolude rohkust ning sisu ei ole kohtu hinnangul võimalik kuidagi asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on seoses enda soliidse vanusega andnud vastuolulisi ütlusi. Seda kohtu seisukohta kinnita ka see, et kaebuse esitaja kohtuistungil vastates talle esitatud küsimustele ei olnud mitmel juhul valmis neile konkreetselt vastama, mis kahandab tema usaldusväärust kohtu silmis.
  4. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (vt nt RKKKo 3-1-1-131-13, p 11 jj). Seda, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja usaldusväärne isikuline tõendiallikas kinnitab kohtu hinnangul ka väärteoprotokoll (tl 48-49), millest nähtuvad järgmised kaebuse esitaja poolt antud ütlused: „Protokolliga olen tutvunud, protokoll on mulle arusaadav. Ei ole nõus nimetatud hinnaga 24 eurot, oli makstud jope 15 eurot“. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud ütlustest see, et kaebuse esitaja ei ole kohtueelsel uurimisel eitanud väärteo toimepanemist ning on vaidlustanud üksnes jope maksumuse, leides, et see maksab vähem.
  5. Kohus kõrvutas kaebuse esitaja ütlusi ka asitõendi vaatlusprotokollis (tl 58-60) kajastatuga ning leiab, et ka kohtuistungil uuritud videosalvestused ei kinnita kaebuse esitaja versiooni toimunust, mille kohaselt tema süü seisneb ainult selles, et ta läks mitte nendest väravatest mööda, kust pidi minema. Eeltoodud protokolliga on tõendatud see, et kaebuse esitaja lahkus müügisaalist väravate kaudu, kust väljumine lubatud ei ole. Samas nähtub videosalvestuselt ka see, et pärast proovikabiinist väljumist ei olnud kaebuse esitajal kiiret müügisaalist väljumisega, millele on ka kaitsja kohtuliku uurimise käigus tähelepanu juhtinud, tõlgendades seda asjaolu kaebuse esitaja kasuks. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu ning leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja on põhjendatult välja toonud, et üldjuhul ükski varavastase süüteo toimepanija ei jookse pärast võõra vallasasja enda valdusesse võtmist sellega koheselt müügisaalist välja, vaid üritatakse käituda selliselt, et osaks saaks võimalikult vähe soovimatut turvameeste tähelepanu. Seega kohtu hinnangul ei esinenud kaebuse esitajal mingit hädavajadust lahkuda müügisaalist selleks mitte ettenähtud kohast ning arvestades ka seda, et eeltoodud väravatele oli pandud ka keelumärgid, mis keelasid nende kaudu lahkuda, siis ka see asjaolu, et kaebuse esitaja ignoreeris seda suurendab kohtu siseveendumust selles, et kaebuse esitaja on toime pannud talle ette heidetava väärteo ja seda vaatamata sellele, et tulenevalt karistusregistri väljavõttest (tl 107) on tegemist varasemalt täielikult karistamata isikuga.
  6. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Kohtu hinnangul pole 5
(10)4-20-2483 kaebuse esitaja Lidia Sharonova ütlused usutavad ka elulisest aspektist. Nimelt kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et kaebuse esitaja lahkudes kodust Sillamäelt teise linna Narva pani selga kaks ühesugust jopet erinevate suurustega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et roosa värv meeldib kaebuse esitajale väga ning ta eelistab kanda just seda värvi riideesemeid, sest see värv meeldib üldteada olevalt paljudele naisterahvastele vanusest sõltumata. Samas kuidagi tavapäraseks ei saa pidada kahe jope kandmist ja seda eriti naisterahva puhul, kes enda ütluste kohaselt soovib jääda ilusaks, sest üldteada olevalt kantakse külmemate ilmade puhul jope all kampsunit. Nimetatult toimides ei muututa visuaalselt palju suuremaks üleriideid kandes. Üldjuhul ükski naisterahvas ei soovi seda, et kantavad üleriided jätaksid mulje sellest, et kogunenud on üleliigseid kilosid. Kahe jope üheaegne kandmine paratamatult võib eeltoodud mulje tekitada ning seetõttu tavapäraselt ka kahte jopet selga ei panda ning selliselt toimides ei saa seega isikuid süüdistada selles, et neil puudub individuaalne lähenemine ning nad oleksid kinni stereotüüpides. Seega kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ta võib kolm jopet selga panna korraga ja veel kasukat peale, tegelikkusele vastavaks, sest mõistlik põhjendus sellisele käitumisele puudub. Seda kinnitavad ka tunnistaja Y K ütlused, mille kohaselt kui inimene mõtleb normaalselt, milleks ta paneb selga kaks jopet.
  1. Kohtu hinnangul on asitõendi vaatlusprotokolliga koos CD-i plaadiga (tl 58-60, 73) tõendatud see, et kaebuse esitaja pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimetatud protokolli kohaselt vaadeldavaks objektiks on videosalvestused, mis olid tehtud 11.04.2020 Narva Prisma peremarketis aadressil XXX. Kokku oli vaadeldud 24 videosalvestust. Vaatluse käigust nähtub see, et videosalvestuselt on nähtav naisterahvas, kellel seljas on roosat värvi jope. Naisterahvas siseneb kaupluse müügisaali. Videosalvestuselt on nähtav naisterahvas, kellel on käes roosat värvi jope. Jope on sarnane jopega, mis naisterahval on seljas. Naisterahvas siseneb riietusruumi koos kaubaga – roosa jope. Naisterahvas väljub riietusruumist ilma kaubata – roosa jope. Naisterahvas möödub kassarivist kauba (roosa jope) eest tasumata. Videosalvestusel on naisterahvas koos valvuriga. Videosalvestusel on nähtav, et naisterahval oma jope all on samasugune jope.
  2. Eeltoodud vaatlusprotokollist nähtuv haakub tunnistaja Y K ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja tõi küll enda esialgselt antud ütlustes välja selle, et kaebuse esitaja läks proovikabiini ilma jopeta, mis ei haaku asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga. Samas kohtu hinnangul on tunnistaja kohtuistungil usaldusväärselt ja arusaadavalt selgitanud enda eeltoodud eksimust, sest üldteada olevalt jälgivad turvamehed töökohal olles pidevalt erinevaid isikuid, kelle õiguspärases käitumises on neil alust kahelda ning samuti tulenes tunnistaja I U usaldusväärsetest ütlustest, et ka tema töökohas Prismas olid pidevalt õigusrikkumisi ja seega eeltoodud eksimus tunnistaja Y K poolt ei kahanda kuidagi tema usaldusväärsust kohtu silmis, sest paratamatult pole võimalik kõiki õigusrikkumisi puudutavaid detaile täpselt mäletada. Seda, et käesoleval juhul on tegemist inimliku eksimusega ütluste andmisel kinnitab ka tunnistaja Y K enda poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt ei ole ta hilisemal ajal uuesti tutvunud videosalvestustega, mida on vaadeldud eeltoodud vaatlusprotokollis. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et peale seda kui see on juba juhtunud ja teda kuulati üle juba, siis pealse seda ta ei ole veel kord kunagi seda videot vaadanud. Seda, et käesoleval juhul esines tunnistaja Y K ütlustes tahtmatu eksimus kinnitavad ka tema enda ütlused, mille kohaselt mingit isiklikku vaenu tal kaebuse esitaja suhtes ei ole ning kohtulikul uurimisel ei toonud kaebuse esitaja ega ka kaitsja välja vastupidist.
  3. Tunnistaja Y K ütluste kohaselt viibides kaupluses Prisma töökohal, kus ta töötab turvamehena, minnes videokaamerate juurde oli tuvastatud naisterahvas, kes sisenes riietuskabiini, kelle käe peal olid joped. Siis pöörasid selle naisterahva peale tähelepanu, kuna siis kui tema sisenes jopet ei olnud tal seljas, kui ta väljus, siis jope oli seljas. Ta andis teisele turvamehele sellest teada ja viimane läks ja proovikabiini selle jaoks, et kontrollida. Proovikabiinis ei olnud midagi, see oli tühi. Nad andsid sellest turvamehele teada, kes viibis kassaliinide juures, et väljub naisterahvas. Nad ütlesid, kuidas ta välja näeb, et oletatavalt tema pani toime varguse. Naisterahvas oli kinni peetud turvamehe poolt kassaliinide 6
(10)4-20-2483 kõrval ja oli toimetatud kinnipeetavate jaoks mõeldud ruumi. Kui nad küsisid, kas tal on mingi tasumata kaup, siis naisterahvas vastas, et tal sellist kaupa ei ole. Kui kohale jõudsid politseitöötajad oli tuvastatud, et naisterahva seljas on kaks jopet korraga. Ta ei tea, kui naisterahvas sisenes kauplusse, kas tal seljas oli jope. Sellest peab teadma vahetuse vanem. Kinnipidamisel, kui ta sisenes ruumi ta nägi seda, et naisterahvas võttis seljast teist jopet. Joped olid täiesti sarnased. Joped olid kas punakat värvi või roosat värvi, ta ei mäleta. Nad tuvastasid, et need joped on nende kauplusest, sest lihtsalt neil olid sellised joped kaupluses müügil. See naisterahvas, kui teda lasti vabaks ta tõi kauplusesse tšekki ja ütles, et see jope oli teie kauplusest ostetud ja samuti ta tülitses kaupluse esindajatega. Ühe jope kohta tal oli tšekk ja teise jope kohta tšekki ei olnud. Ta nägi neid jopesid isiklikult. Üks oli uus, aga teine oli natuke kasutatud, aga praktiliselt oli nagu uus. Nimetatud tunnistaja usaldusväärsed ütlused ei kinnita seega seda, et üks jope oleks olnud lääbakaks nagu kaebuses on välja toodud.
  1. Seda, et väärteo protokollis toodud ajal ja kohas toimus Narva Prismas aadressil XXX õigusvastase teo toimepanemine tõendab ka AS P avaldus nr 763 koos lisaga (tl 50-51). Nimetatud avalduses palutakse võtta vastutusele 11.04.2020 kell 13:00 kaupluses Narva Prisma aadressil XXX õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati P AS kuuluvat maksmata kaupa 24 euro väärtuses. Tooteks on naiste jope 42 suurusega ja maksumusega 24 eurot, mis on tagastatud kauplusele. Hiljem on seda avaldust parandatud naiste jope suuruse osas I. U märkides ära, et naiste jope suuruseks on
  2. Nimetatud avalduse lisaks on S AS-i poolt koostatud ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga 11.04.
  3. Selle ettekande koostamise kohaks on XXX ning koostajaks S AS turvatöötaja T D. Nähtuvalt sellest ettekandest peeti õigusrikkuja kinni 11.04.2020 kell 13:00 Narva Prismas, XXX J K poolt ning kinnipeetud isikuks oli naine. Õigusrikkumise kirjeldusena on ära toodud, et õigusrikkuja väljus kassaliinist, ei maksnud kauba eest. 13:10 politsei kutsutud. 13:50 politsei saabumine. Turvakontrolli käigus äravõetud esemeks oli naiste jope 42 suurusega, hinnaga 24 eurot. Kinnipeetud ja äravõetud esemed üle antud politseitöötajale E K.
  4. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja I U ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ning mis samuti kinnitavad seda, et 11.04.2020 toimus Narva Prisma peremarketis aadressil XXX roosat värvi jope nr 38 äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Selle tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka väljavõte AS P kaupade andmebaasist (tl 63), millest nähtub, et naiste jope 38 Fuksia 1 hinnaga 21,01 eurot. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt Prisma kauplus müüb jopesid, mida naine võttis riietusruumi kaasa. Antud jope oli erkroosat värvi, tavaline õhukene jope lukuga. Nimetatud tunnistaja ütlustest ka selgub, kuidas tehti kindaks, millise suurusega jope oli varastatud 11.04.
  5. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et neil on suur andmebaas ja kuna neil puudus jope triipkood, siis nad võisid panna selle andmebaasi sisse ainult näiteks selle jope värvi. See naisterahvas leidis, et see jope oli varastatud. Pärast seda, kui antud klient tõi nende juurde tšeki ja tšeki peal oli märgitud nimetus ja triipkood, siis andmebaasist saab kontrollida seda, mis on nende kaupluse jäägid, mis suurused ja värvid on olemas ja siis nad võivad konkreetselt tuvastada seda, mis oli varastatud. Algul see neiu valesti märkis avalduses jope suurust ja hiljem, kui tšekk oli nende juurde toodud, siis selle tšeki järgi sai kontrollitud see suurus ja oli õige suurus leitud. Politseisse oli esitatud väljatrükk nende jääkidest. Kaupluses puudub tegelikult tuleb välja, et number
  6. Jope suurusega 38 ei olnud kauplusesse tagastatud. Prisma kauplusele on tekitatud kahju 21 eurot. Kui mingi ese on kauplusest varastatud ja ei ole kauplusele tagastatud, siis nad kirjutavad selle maha. Nad esitavad avalduse politseisse, et oli toime pandud vargus, siis kui vastus on laekunud politseist, siis nad kannavad kauba maha. Keegi kaupluse esindajatest, töötajatest ei käi seda kaupa kuskilt välja nõudmas, otsimas, kätte saamas.
  7. Eeltoodud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab „Prisma Narva“ AS P arve/kviitung (tl 66), millelt nähtub, et 06.04.2020 on ostetud n. jope suurusega 42 ning hinnaga 15 eurot. Nimetatud jopet on vaadeldud vaatluse protokolli (tl 64) kohaselt. Nähtuvalt sellest protokollist vaadeldavaks objektiks on jope, mis oli edastatud 11.05.2020 Narva politseijaoskonda Prisma kaupluse juhataja poolt. Nähtuvalt vaatluse käigust on tegemist naiste suvejopega, mis on roosat värvi ja suurusega
  8. 7
(10)4-20-2483 Jope on logoga – LONDON FOG est 1923 42 Made in China. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tõendatud ka see, et kaebuse esitaja võttis 11.04.2020 kaupluses Narva Prisma aadressil XXX ära jope suurusega 38, mis on nähtav fotolt (tl 54).
  1. Kohtu hinnangul on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendatud see, et kaebuse esitaja Lidia Sharonova 11.04.2020 võttis Narvas asuvast Prisma peremarketist aadressil XXX ära võõra vallasasja, s.o naiste jope suurusega 38 selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil lahkudes selle jopega müügisaalist seda seljas kandes. Jope äravõtmisega soovis kaebuse esitaja lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine kaebuse esitaja poolt. Tunnistaja I U ütluste kohaselt Prisma kauplusele tekitatud kahju on 21 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse.
  2. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine kaebuse esitaja poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et jope äravõtmisega soovis ta selle omaniku jätta esemest ilma kestvalt ning kui kaebuse esitaja ei oleks turvatöötaja poolt koos varastatuga kinni peetud, siis ei oleks ta seda kaupa poodi tagasi viinud, kuivõrd ta peeti kinni kaubanduskeskusest väljumisel. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 31.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. 32. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Lidia Sharonova on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluste isiku süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad talle inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja Diana Tahtarova, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 33. Kaebuse esitajate süü suurust arvestades puudub kohtu hinnangul alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8), arvestades siinkohal seda, et kaebuse esitaja ei tunnistanud kohtuistungil väärteo toimepanemist. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealiste isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust 8

(10)4-20-2483 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 34. Kokkuvõtvalt on seega usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Lidia Sharonova pani toime

§ 199

lg 1 tunnustega teo, s.o

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo, milleks on varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Karistuse mõistmine 35.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. 36.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Lidia Sharonova puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 37. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud seda, et väärteo on toime pannud kõrges eas isik. Vastavalt

§ 57

lg-le 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka lõikes 1 loetlemata asjaolusid ning seega mitte raskendades kaebuse esitaja olukorda kaebuse läbivaatamisel arvestab ka kohus selle karistust kergendava asjaoluga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 38. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi II väärteomenetleja Diana Tahtarova poolt tehtud otsuse 11.05.2020 (tl 72) kohaselt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude hindamisel on kohtuväline menetleja arvestanud süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt. Samuti kohtuväline menetleja võtab arvesse, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Lähtudes ülaldoodust on kohtuväline menetleja arvamusel, et karistuse määramisel võib piirduda rahatrahviga 1/10 maksimummäärast. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes

§ 56

lg-st 1 määras kohtuväline menetleja karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

39. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastatu väärtust, mis ei ulatunud

§ 218

lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eelmärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav alla keskmise ning arvestades seda, et kohtuväline menetleja on mõistnud karistuse oluliselt alla keskmäära, s.o rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, siis kohtu hinnangul tuleb jätta ka Lidia Sharonovale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus muutmata. Menetluskulud 40. VTMS § 38 lg 1 kohaselt menetluskulude arvestamisel tuleb järgida kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Nimetatud põhimõttest tulenevalt tuleb menetluskulud väärteomenetluses välja mõista süüdlaselt. 9

(10)4-20-2483
  1. Lidia Sharonovale on antud Viru Maakohtu 16.06.2020 määrusega riigi õigusabi. Kohus otsustas anda Lidia Sharonovale riigi õigusabi tema kaitsmiseks kaebuse arutamisel väärteoasjas nr 4-20-
  2. Lidia Sharonovile otsustati anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabu kulud. Lidia Sharonovi riigi õigusabi korras kaitsjaks määrati vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes esitas riigi õigusabi tasu taotluse 438 euro väljamõistmiseks (tl 130). Kohus rahuldas 03.06.2020 kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulu ehk kaitsja Andrei Matvejevi kaitsjatasu summas 438 eurot Lidia Sharonovale osutatud riigi õigusabi eest jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.