) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus
lg 1 p 4 alusel lõpetada.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas
2 2-18-5449 Kompromissi osalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust täiendavalt selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Kompromissi tingimuseks ei ole selle punktis 1.1.6 märgitu (edasikaebe tähtaja lühendamine), vaid see on poolte menetluslik avaldus, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu 17.12.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, 21.09.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-16, p 10). Kohus arvestas kõnealuse menetlusliku avaldusega kompromissi kinnitamise otsustamisel. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja
Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus
Kaebuselt tasuti lõivu 1000 eurot, seega kuulub tagastamisele 500 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda kostja arveldusarvele.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.