← Eesti

1-19-6601/20

Obsah (13)§ 263§ 65§ 68§ 69§ 75§ 121§ 16§ 31§ 28§ 56§ 44§ 424§ 73

1-19-6601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2020 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-6601 (kohtueelses menetluses 19231701176

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eve Soostar Süüdistatav GUNNAR GRÜNBERG, isikukood: 37108090210, Eesti Vabariigi kodakondsusega, emakeel: eesti keel, haridus: keskeriharidus, ei tööta, elukoht: xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristusi 11; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 26.05-27.05.2019) Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Gunnar Grünberg

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 13.12.2018 otsusega nr 1-18-9587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.0527.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada Gunnar Grünbergile mõistetud 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ehk 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 1-19-6601 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Gunnar Grünbergile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Gunnar Grünbergile lisakohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis. 9. Otsuse p-s 8 märgitud sotsiaalprogrammi eduka läbimise korral lugeda

§ 69lg 4 alusel otsuse p-s 4 märgitud üldkasuliku töö tundidest kaetuks 150 tundi. 10. Kr

MS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Gunnar Grünbergilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 150 eurot ja kohtumenetluses 872,40 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, s.o kokku 1898,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

  2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Gunnar Grünbergil tasuda menetluskulud kokku summas 1898,40 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 158,20 eurot.
  3. Tõlkekulud (suuline tõlge kohtuistungil) summas 240 eurot jätta riigi kanda.
  4. Asitõend – CD-plaati helisalvestistega, mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki 2

(14)1-19-6601 kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Gunnar Grünberg’i süüdistatakse selles, et tema, viibides 26.05.2019 kella 02:27 paiku xxxx, s.o avalikus kohas, rikkus KorS (korrakaitseseaduse) § 55 sätestatud põhimõtet (avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada), nimelt kasutas MD S Ii peale põhjendamatult karjudes sõna „neeger“ ja ütles: „sa ei ole siin teretulnud“, mille järel koheselt lõi ühel korral rusikaga MD S Ii näo piirkonda, millest viimane kukkus pikali. Gunnar Grünberg tekitas oma tegevusega MD S Iile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verejooks ninast, ninaluude murd, vasakul pool nina piirkonnas haav, vasaku põsesarnaluu piirkonnas kerge turse, alalõua piirkonnas väike haav. Gunnar Grünberg häiris oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, tunnistajad tundsid end häirituna ja üks neist kutsus kohale politsei. Seega oma tahtliku tegevusega pani Gunnar Grünberg toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil süüdistatav Gunnar Grünberg avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, aga süüdi ta ennast ei tunnista. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja taotles tema süüditunnistamist

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistamist reaalse vangistusega.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

  1. Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: - 04.07.2019 äratundmiseks esitamise protokoll (tl 46-48) - Tunnistaja K H tunnistajana ülekuulamise protokolli lisa- 10 fotot (tl 49-53) - Tunnistaja K Hi poolt menetlejale edastatud 4 fotot (tl 56-57; 59-60) - MD S I läbivaatuse protokoll (tl 61-63) - SA PERH EMO patsiendi kaart (MD S I) (tl 64-65) - Gunnar Grünberg läbivaatuse protokoll (tl 66-68) - Gunnar Grünbergi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 69-70) - 13.12.2019 kohtuotsus kriminaalasja nr 1-18-9587 (tl 71-72) - Gunnar Grünbergi karistusregistri õiend (tl 73-80) - Maksustatava tulu õiend (tl 81) - Abonentnumbritelt xxxx ja xxxx Häirekeskusele tehtud kõnede salvestised CD plaadil (tl 8990). - Samuti kuulati kohtuistungil üle isikuliste tõendiallikatena tunnistajad A A (tl 31), D G (tl 33), K H (tl 36), A A (tl 39), kannatanu MD S I (tl 22) ning süüdistatav Gunnar Grünberg (tl 91).
  2. Kohtuistungil süüdistatav Gunnar Grünberg ennast süüdi ei tunnistanud ja andis järgmisi ütlusi. Ta ei eita, et viibis 26.05.2019 kella 2:27 paiku aadressil xxxx asuva klubi juures, kuid ta eitab kannatanu löömist. Süüdistatava sõnul sattusid nad sel öösel koos tuttavaga juhuslikult xxxx klubisse, taksojuht soovitas kojumineku asemel sinna minna. Mõlemal neil oli seljas identsed erkkollast värvi põlvini ulatuvad vihmakeebid ja töösaapad. Keebid olid seljas võimaliku vihma kaitseks. Temal oli peas musta värvi barett, tuttaval oli tumehall sonimüts. Müts oli tal kogu aeg peas, vahepeal kohendamise käigus võis korraks peast ära võtta. xxxx 3

(14)1-19-6601 klubi juurde kohale jõudes tema tuttav väljus taksost, tema jäi aga taksosse arvet maksma, see ei võtnud aega rohkem kui minut. Enne seda kui tuttav väljus taksost, tegi keegi takso tagumise ukse väljast poolt lahti, sellelt poolelt, kus istus tema tuttav. Tema tegeles samal ajal taksoarve maksmisega ja ei pannud tähele, kas mingit vestlust ka toimus ukse avaja ja tema tuttava vahel. Kui tema taksost väljus, siis nägi klubi ees kolme meesterahvast, kellest üks (kannatanu) oli verise ninaga pikali maas, talle tundus, et teadvuseta olekus. Oma tuttavat nägi samal ajal sisenemas klubisse. Kuna keegi pikali olevale kannatanule tähelepanu ei pööranud, siis kummardas ja proovis kannatanut kõnetada, aga viimane ei reageerinud. Kannatanu poole pöördudes ja nähes kannatanu tumedat nahavärvi kasutas sõna neeger („neeger ärka üles, neeger mis sul viga on“?), aga ta ei näinud selles midagi halvustavat ega rassistliku. Kuna kannatanu hingamine oli stabiilne, siis järeldas, et midagi eluohtlikku ei ole. Seejärel küsis kõrvalseisjatelt, kes seisid seal niisama ja midagi ei teinud, et kas keegi saaks kiirabisse helistada, seejärel kaugemalt puude tagant tuli üks naisterahvas, kes lubas kiirabisse helistada. Peale seda üks seisvatest meestest soovis temast pilti teha, ta ei tea miks, aga ilmselt tema riietuse pärast (erkkollane vihmakeep) ja ta ei olnud pildistamise vastu. Kinnitab, et toimikus olevatel piltidel (tunnistaja K. H tehtud fotod) on erkkollases vihmakeebis pildistatud teda. Kiirabi saabus sündmuskohale ca 10 minutiga, lisaks saabus ka politsei, aga see hetk viibis tema juba klubis sees. Enne seda kui saabusid kiirabi ja politseid tuli veel üks takso, millega vahepeal toibunud maas lamav kannatanu koos oma kahe kaaslasega soovisid lahkuda. Tema jooksis nende takso juurde, et selgitada kannatanule ja tema sõpradele väljakutsutud kiirabi ootamise vajalikkust, selle käigus aga komistades või oma jõudu valesti hinnates, koputas takso tagumisele aknale liiga tugevasti ja see purunes kildudeks. Peale seda jäi takso paigale, tal õnnestus sealt väljunud seltskonnale selgitada, et kiirabi on vaja ära oodata ning seejärel sisenes ta klubisse. Taksojuhiga peale seda ei suhelnud. Tema jaoks oli oluline, et väljakutsutud kiirabi ei sõidaks n-ö tühja sõitu ja ei raiskaks maksumaksja raha. Seejärel sisenes klubisse, seal võttis viisaka inimesena mantli seljast, tema tuttav oli mõlemale kokteilid ostnud. Mõne minuti pärast läks ta klubist uuesti välja, et vaadata, kas kiirabi ikka on tulnud ja kannatanu on ikka abi saanud. Siis aga hakkas kohale saabunud politsei tema vastu huvi tundma ja temale ootamatult süüdistama kannatanu löömises. Tema oli sellest šokeeritud, palus politseil baari siseneda ja uurida tema tuttavalt, kas see teab midagi kannatanu löömisest, aga politsei keeldus. Politsei viitas tema verisele käele ja jõudis järeldusele, et just tema peab seetõttu süüdlane olema. Kätt vigastas ta aga eelnevalt hoopis kodus katkise peegliserva vastu, takso aknaklaasi lõhkumisest käsi katki ja veriseks ei läinud. Tema tuttav tuli baarist välja alles siis kui politsei oli tema juba sündmuskohalt ära viinud, teab seda nendevahelisest hilisemast vestlusest. Tuttavaga on ta küll hiljem sellest õhtust rääkinud, aga ei ole temalt otse küsinud, et kas tema lõi kannatanut. Ta leiab, et tunnistajad, kes väidavad, et tundsid kannatanu lööjana ära just teda, on kas eksinud või neid on uurija poolt mõjutatud. Uurija mõjutust põhjendab sellega, et juba sündmuskohal viitas ta politseile vajadusele tema tuttav üle kuulata, samuti mainis ta seda suuliselt ka hilisemalt uurijale. Ta ei saa küll kinnitada ega ümber lükata, et tema tuttav kannatanut lõi, aga üle oleks tulnud ta siiski kuulata. 3. Kohtuistungil kuulati kannatanuna üle MD S I, kes andis järgmisi ütlusi. Viibis 25.05.2019 hilisõhtul koos sõprade K Hi ja Siga klubis xxxxx, kus tarbis palju alkoholi, seetõttu kõiki üksikasju enam ei mäleta. Südaöö paiku lahkusid nad klubist, võimalik, et turvamees või keegi töötajatest palus neil mingil põhjusel lahkuda. K tellis takso, klubi ees proovis tema kogemata valesse taksosse siseneda, tegi vale takso tagumise ukse lahti, nägi et keegi juba istub sees, vabandas ja pani ukse kinni. Mäletab taksos vähemalt ühte inimest istumas. Peale seda keegi väljus sellest valest taksost ja lõi teda näopiirkonda, tal hakkas verd jooksma ja kukkus pikali. Ta ei mäleta, kas taksost tuli välja üks või mitu inimest. K rääkis sündmuskohal selle lööjaga. Tema palus seejärel kutsuda Kil kiirabi, rohkem midagi ei mäleta, ärkas üles alles haiglas, ninale tehti hiljem operatsioon. Mäletab, et lööja kandis kollast või rohelist helkurvesti, kandis 4
(14)1-19-6601 halli või musta vahepealset nokamütsi, oli üsna kogukas mees lühikeste valgete juustega. Mäletab lööja nägu ja juukseid kuna nägi hiljem teda löönud isiku pilti.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle K H, kes andis järgmisi ütlusi. Tema viibis koos sõprade MD S Ii ja S Ciga sel õhtul ja öösel klubis xxxx. Öösel kella 2 paiku otsustasid lahkuda, tellisid takso ning kui takso saabus, siis selgus, et see oli vale takso. Samirul oli vale takso ukse avanud ja siis selgus, et seal on inimesed sees, tema ise taksosse sisse ei näinud. Taksost tuli välja kaks sarnase kehaehitusega meest, kes kandsid ühtemoodi helkurvesti moodi mantlit, ühel vist oli ka mingi peakate, täpselt ei mäleta. Üks meestest, kelles ta tunneb ära kohtusaalis viibiva süüdistatava, oli väga agressiivselt meelestatud ja kasutas nende suunal rassistlike väljendeid (neeger) nendega rääkides. Tema seisis kannatanu ja süüdistatava vahele ja proovis süüdistatavat rahustada ja vastata küsimusele selles osas, miks ta liigub ringi tumedanahaliste isikute seltskonnas Mingi hetk eemaldus ta kannatanu ja süüdistatava vahelt ning kohe seejärel lõi süüdistatav kannatanut ühe korra rusikaga nina piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus. Sel ajal kui löömine toimus oli teine taksost väljunud mees läinud klubisse sisse, tema ei mäleta üldse selle teise mehe olemasolu eriti, kuna see teine mees ei osalenud sündmustes. Sündmusi nägi pealt ka kaks naisterahvast kes seal samas seisid ja kes kutsusid ka kiirabi ja politsei. Peale Samiruli löömist tegi ta lööjast ka oma telefoniga pilte, mille hiljem politseile edastas. Siis tuli nende takso ja nad koos Siga aitasid Samiruli püsti ja läksid taksosse, aga koheselt seesama Samiruli lööja lõi takso tagaakna puruks ja nad ei saanudki ära sõita. Peale seda läks lööja klubisse ja seejärel tulid kiirabi ja politsei sündmuskohale. Kõik teised tunnistajad seisid operatiivsõidukite saabumise ajal endiselt klubi ees ja siis tuli süüdistatav uuesti klubist välja, aga tal ei olnud enam mantlit seljas. Kõik tunnistajad osutasid süüdistatavale kui Samiruli lööjale ja politsei võttis ta kohapeal kinni.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A A, kes andis järgmisi ütlusi. Tunneb süüdistatavas ära isiku, kes viibis 2019 mai kuu südaöösel xxxx klubi juures ja kes lõi kannatanut. Tema viibis klubis koos oma sõbranna D Giga, mingi aeg peale südaööd olles klubi ees, tuli takso millest väljus süüdistatav koos veel ühe isikuga. Enne seda kui nad väljusid, karjuti samast taksost klubi ees seisvale tumedanahalisele kannatanule „neeger“, kannatanu läks seepeale takso juurde asja selgitama. Mõle’mad taksosviibijad olid ühte moodi riides, kandsid kollast neoonvärvi mantlit ja mõlemal oli peas soni. Nad tulid taksost välja ja hakkasid midagi kannatanu ja viimase sõpradega arutama, ta ei saanud vestlusest aru, aga kuulis sõna „neeger“. Kannatanu oli tumedama nahatooniga. Seejärel süüdistatav lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku, seda lööki ta nägi, teisi lööke ülakehasse vist ei näinud, arvab, et lööke oli rohkem kui üks. Kannatanu kukkus löögi tagajärjel. Löömise ajal seisis süüdistatavaga sama taksoga saabunud mees sealsamas, aga ei osalenud kuidagi selles sündmuses. Tunnistaja ei vaadanud isegi sellele teisele mehele otsa sest ta ei võtnud sündmustest osa. Siis kui nad hakkasid politsei kutsumisest rääkima, siis sisenes see teine isik klubisse, D helistas politseisse. Kannatanu ja tema kaks sõpra soovisid peale löömist lahkuda, istusid tellitud ja saabunud taksosse, aga süüdistatav lõi kas rusika või küünarnukiga taksoakna puruks ja takso ei sõitnud minema. Peale seda süüdistatav läks klubisse sisse, saabus politsei. Süüdistatav tuli klubist uuesti välja, tal ei olnud enam kollast neoonmantlit seljas ja ta proovis minema jalutada, tunnistaja kohapeal kirjeldas politseile lööja välimust. Kannatanu viibis koos oma sõpradega sündmuskohal kuni kiirabi tulekuni. Seda sündmust pealt nähes tekkis temal ebameeldiv ja vastik tunne, et pragusel ajal sellist vägivalda üldse eksisteerib.
  3. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle D G, kes andis järgmisi ütlusi. Viibis koos A Aga
  4. aasta mais kella 2 paiku öösel xxxx juures, olid just klubist lahkumas, kui valge taksoga saabusid klubi juurde kaks ühesuguse riietusega meest. Mõlemad mehed tulid samal ajal taksost välja. Enne kui nad väljusid, lähenes taksole klubi juures olnud hindu välimusega meesterahvas. Taksost väljunud meestel olid seljas ühesugused kollased vestid, mustad püksid ja saapad, 5
(14)1-19-6601 spetsiifilised mütsid, olid suhteliselt sarnase välimusega. Riietus võis olla seotud klubis toimunud antifašistliku peoteemaga seotud. Klubi ees tekkis eelnevalt taksole lähenud hindu ja kollastes vestides meeste vahel sõnavahetus. Üks meestest ütles hindule „mida sa siin teed neeger“. Seejärel see sama mees, kes seda ütles lõi rusikaga hindut näkku, selle tulemusena kannatanu kukkus maha ja tal hakkas verd jooksma. Löömine toimus klubi ja sõidutee vahel oleval murul. Hindu sõbrad seisid ka seal samas, üks neist peale seda hakkas lööjast pilte tegema. Tunnistaja ei tea, kas pildid õnnestusid, sest ta ei tunne kannatanut ja tema sõpru, sh pildistajat ja pole nendega suhelnud. Tunnistaja ütles, et kutsub politsei, seepeale kohe lööjaga kaasas olnud mees lahkus kas klubisse või kuhugi hoovi. Kannatanu lööja aga jäi paigale ning siis saabus sinist värvi takso, millega hindu ja tema sõbrad tahtsid lahkuda, aga kannatanut löönud mees lõi takso tagaklaasi katki ja nad ei saanudki ära sõita. Seejärel läks lööja klubisse. Ta ei mäleta, kas ta pärast nägi veel lööjat klubist uuesti lahkumas, võimalik, et nägi, aga siis juba ilma kollase mantlita. Uurija juures näidati talle fototabelist kolme fotot ning ta tundis koheselt fototabelilt ära isiku, kes kannatanut (hindut) lõi. Kuigi sündmuskohal oli pime, siis näojoonte järgi tundis ta ikkagi lööja fotodelt ära, ta seisis lööjaga sündmuskohal vastakuti ja seepärast jäi ka nägu meelde. Kinnitab, et kohtuistungil viibiv süüdistatav on sama, kes lõi kannatanut.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A A, kes andis järgmisi ütlusi.
  2. aasta maikuu öösel sai Bolti juhina väljakutse xxxx klubi juurde. Klubi juurde jõudes sisenesid kaks meest tema autosse ja ütlesid inglise keeles, et sõidame ja järgmisel hetkel, et ärme ikka sõida, et üks reisija peab veel tulema. Samal hetkel käis põmakas ja takso tagaaken löödi puruks, kõik kohad olid autos klaasikilde täis ja edasi sõita ei saanud. Siis märkas, et kõrvalistmel istub verise näoga tumedanahaline mees. Oli juhtunust väga šokis, helistas 112 ja kutsus abi, sest üks meestest oli ka verine. Sündmuskohal viibisid samuti ka kaks naisterahvast, sai pärast teada, et ka nemad olid 112 helistanud. Üks tema autoga soovinud reisijatest ütles talle, et ta tegi autoklaasi lööjast ka pilti, ise ta sündmuskohal autoklaasi lööja nägu ei näinud. Mingi hetk ütles politsei, et lööja on kinni peetud. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub järgmisele seisukohale. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul kui kohtualuse süülisus on tõendatud.
  4. Gunnar Grünbergile on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendatud ja tema teole on antud õige õiguslik hinnang. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. 6

(14)1-19-6601
  1. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Gunnar Grünberg viibis 26.05.2019 kella 02:27 paiku xxxx aadressil xxxx asuva ööklubi juures, samuti ei ole vaidlust selles, et samal ajal ja samas kohas viibis ka kannatanu MD S I, kes sai füüsilise ründe tagajärjel tervisekahjustusi. Vaidlus on selles, kas kannatanu sai tervisekahjustusi just süüdistatava teo tagajärjel või mitte.
  2. PERH EMO patsiendikaardist nähtub, et kannatanu MD S Ii toodi kiirabiga haiglasse 26.05.2019 kell 03:
  3. Läbivaatusel haiglas tuvastati tal mh ninaluude nihkega murrud (tl 6465). 26.05.2019 kell 03:57 on teostatud ka MD S Ii läbivaatus menetleja poolt ja tuvastatud tema näol veri, samuti hüübinud veri huultel, otsmikul, ninal. Nina on tursunud. Protokolli juures on ka menetleja tehtud kolm fotot haiglavoodis lamavast kannatanust, millest nähtuvad kirjeldatud vigastused (tl 61-63).
  4. Samuti nähtub, et 26.05.2019 kell 02:43 on xxxx xxxx juures MD S Ii löömises kahtlustatavana kinni peetud Gunnar Grünberg. Kinnipidamise protokolli järgi olid tal seljas tumedad püksid, tume särk, tumedad jalanõud ja hall kampsun. Samuti nähtub, et isik oli alkoholijoobes ning talle ei ole kinnipidamise hetkel tema kinnipidamise protokolli tutvustatud, seda on tehtud hiljem. Isik on vabastatud 27.05.2019 kell 14:07 (tl 69-70). Kaitsja juuresolekul koostatud isiku läbivaatuse protokollis 27.05.2019 kell 09:52, nähtub, et tema parema käe nimeta sõrmel on haav. Fotodelt nähtuvalt on Gunnar Grünbergil seljas sinine pikkade varrukatega särk, särgi kaeluseosas on kolm nööpi ja vasakul pool rinnal särgi tootjafirma logo (tl 66-68).
  5. Järgnevalt analüüsib kohus erinevate isikuliste tõendiallikate ütlusi, kõrvutab neid muude asjas uuritud tõenditega ning toob välja oma järeldused. Kohus ei pea kokkuvõttes Gunnar Grünbergi versiooni selle kohta, et kannatanut võis lüüa keegi tuvastamata isik, usutavaks ning ülejäänud tõenditega riimuvaks. Gunnar Grünbergi versioon toimunud sündmustest on vastuolus muude uuritud tõenditega. Eelkõige osundab kohus järgnevale.
  6. Gunnar Grünbergi sõnul lahkus ta klubi juurde saabunud taksost peale seda kui oli ca 1 minuti jooksul tasunud taksoarve. Taksost väljudes nägi oma tuttavat just klubisse sisenemas ning kannatanut verise näoga maas lamamas. Samas mitte ükski teine ülekuulatud tunnistaja ei ole seda kinnitanud, et Gunnar Grünberg oleks taksost väljunud eraldi ja hiljem oma tuttavast. Nii on tunnistajad K. H, A. A ja D. G kõik andnud ühtemoodi ütlusi selle kohta, et Grünberg ja temaga kaasas olnud meesterahvas väljusid klubi ees taksost samaaegselt. Tegemist on kohtu hinnangul väga olulise nüansiga, sest Gunnar Grünbergi kaitseversioon baseerubki sellel, et kannatanu löömise ajal viibis tema hoopis taksos sees ja seega pidi lööja olema keegi teine (näiteks tema taksost varem lahkunud tuttav). Kuna aga vähemalt kolm kohtus üle kuulatud tunnistajat on kinnitanud, et see nii ei olnud, siis ei pea kohus Gunnar Grünbergi ütlusi taksost väljumise asjaoludes usaldusväärseteks.
  7. Samuti leiab kohus, et tunnistajad K. H, A. A ja D. G pidid märkama Gunnar Grünbergi ja teise meesterahva taksost väljumise hetke väga konkreetselt ja selgelt, sest vahetult enne nende taksost väljumist oli juba arenemas võimalik konflikt, mis pidi äratama nende tähelepanu. Nimelt on tunnistajad kirjeldanud, et kannatanu üritas klubi ees siseneda kogemata valesse saabunud taksosse, milles juhtumisi istuski sinna saabunud Gunnar Grünberg oma tuttavaga. Sealjuures karjuti taksost kannatanu suunas rassistlikke solvanguid ning seega on täiesti selge, et see pidi äratama ka klubi ees tänaval viibinud tunnistajate tähelepanu. Tunnistaja D. G kinnitas, et sündmuse ajal ei viibinud klubi ees tänaval väga palju inimesi. Tunnistaja K. H tehtud fotodelt ei nähtu samuti, et tänaval oleks viibinud palju inimesi, mis oleks võinud sellise tähelepanu välistada. Samuti on nii tunnistajate ütluste kui ka fotode pealt tuvastatud, et sõidutee ja klubihoone vaheline maa oli loetud meetrid, seega sõiduteel seisev takso oli kahtlusteta klubi ees viibinud tunnistajate nägemis- ja kuulmisulatuses. 7
(14)1-19-6601
  1. Samuti erinevad Gunnar Grünbergi ütlused diametraalselt tunnistajate ütlustest selles osas, mis puudutab peale taksost väljumist edasi toimunud sündmusi. Kohus märgib, et lisaks erinevustele teiste tunnistajate ütlustega, ei ole Gunnar Grünbergi edasised ütlused ka eluliselt usutavad. Täpsemalt osundab kohus järgmisele.
  2. Nimelt üritas Gunnar Grünberg enda sõnul peale taksost väljumist teha kindlaks, kas maas lamav verine kannatanu, kes tema hinnangul oli teadvuseta olekus, vajab arstiabi. Seejuures pöördus maas lamava kannatanu poole korduvalt terminiga neeger („neeger ärka üles“, „neeger, mis sul viga on“). Tunnistaja D. G sõnul hakkas aga taksost väljunud Gunnar Grünberg kannatanut verbaalselt solvama ning samuti ütles kannatanule „mida sa siin teed neeger“ ning siis lõi kannatanule seejärel rusikaga näkku. Sama on kinnitanud ka tunnistaja K. H, kelle sõnul üks meestest (Grünberg) oli taksost väljudes väga agressiivselt meelestatud ning kasutas kannatanu suunal rassistlike väljendeid (neeger) ning natuke hiljem lõi kannatanule rusikaga näkku. Ka tunnistaja A. A kuulis, kuidas taksost väljunud mehed kasutasid kannatanu suunas sõna neeger ning seejärel üks meestest lõi kannatanule rusikaga näkku. Seega on tunnistajate ütluste põhjal üheselt tõendatud, et kannatanu oli Gunnar Grünbergi taksost väljudes veel püsti ning alles peale temapoolset verbaalset rassistliku solvamist lõi Gunnar Grünberg kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Samuti on tähelepanuväärne, et ükski tunnistaja ei kinnita, et kannatanu oleks teadvusetus olekus maas lamanud. Ka tunnistaja K. H tehtud fotodelt nähtub, et kannatanu on põlvili asendis ning üritab püsti tõusta. Teadvusetus olekus kannatanu leidmine tänavalt on jällegi üks detail, mida ükski teine tõend (v.a Gunnar Grünbergi ütlused) ei kinnita, kuid mis on oluline Gunnar Grünbergi kaitseversiooni ümberlükkamisel.
  3. Ka kannatanu ise on kohtuistungil viidanud Gunnar Grünbergile kui enda lööjale, aga samas kinnitas ta, et oli sündmuskohal alkoholijoobes ning hiljem nägi ta lööjat oma sõbra K. H tehtud fotodelt. Seetõttu on võimalik, et tulenevalt tugevast alkoholijoobest ning hiljem nähtud fotodest võib tema mälupilt Gunnar Grünbergist kui lööjast olla KrMS § 66 lg 21 järgi teise isiku vahendusel teadlikuks saadud tõendamiseseme asjaolu, mis aga ei ole tõendina lubatav ja kohus ei võta seda osa kannatanu ütlustest arvesse.
  4. Kuigi Gunnar Grünbergi versiooni kohaselt ei viibinud temaga koos saabunud tuttav koos temaga klubi ees tänaval kordagi koos, siis tunnistajad A. A ja D. G kinnitasid, et kannatanu löömise hetkel viibis ka G. Grünbergi tuttav sealsamas, kuid ta ei osalenud kuidagi sündmustes. Ka see nüanss on G. Grünbergi kaitsetaktika seisukohalt oluline, sest selle järgi oli tema tuttav juba klubiruumides sees, kui tema alles taksost lahkus. Tunnistaja D.Gi sõnul lahkus G. Grünbergiga kaasas olnud teine mees kohe kas klubisse või kuhugi hoovi alles siis kui tunnistaja hakkas politseid kutsuma. Sama on kinnitanud ka tunnistaja K. H, kelle sõnul G. Günbergiga kaasas olnud teine mees ei osalenud kuidagi sündmustes.
  5. Samuti on kohtuistungil uuritud tunnistaja K. H poolt sündmuskohal tehtud fotosid. K. H sõnul on piltidel kujutatud kannatanu lööjat, s.o Gunnar Grünbergi, sest teist meest, kes sündmustes ei osalenud, polnud põhjust pildistada. K. H kinnitas, et fotod on tehtud lööjast pärast kannatanu löömist. Fotodelt nähtub, et need on tehtud 26.05.2019 ajavahemikus kell 2:27-2:28, v.a kaks fotot katkise aknaga taksost kell 2:59 (tl 49-53). Fotodelt nähtuvad lisaks kollase vestiga meesterahvale ja maast üles tõusta üritavale kannatanule ka tunnistajad A. A ja D. G (lk 49, 51, 56), samuti see kuidas D. G räägib telefoni teel Häirekeskusega kell 2:
  6. G. Grünberg on ise kohtuistungil kinnitanud, et kõikidel K. H tehtud fotodel on kujutatud teda. Seega on tõendatud, et kannatanut lõi just G. Grünberg, sest vastasel juhul ei oleks K. H temast üldse pilte teinud. Kohus ei pea usutavaks G. Grünbergi versiooni, et K. H poolt võidi temast pilte teha tema ebahariliku riietuse pärast (kollane helkurvest-mantel). Kuigi G. Grünbergi riietus oli mõnevõrra ebaharilik, ei olnud see siiski niivõrd erakordne, et sellest oleks kõrvaline 8
(14)1-19-6601 isik pidanud mitmeid pilte tegema. Kohus peab täiesti usutavaks K. H versiooni, et pildid tegi ta G. Grünbergist just seetõttu, et fikseerida fotodel tõendina kannatanu ründaja tundemärgid.
  1. Kuigi süüdistuses ei ole G. Grünbergile ette heidetud taksoakna lõhkumist, siis selline fakt on kohtuistungil üheselt tuvastatud ning G. Grünberg seda ka ei eita. Nimetatud taksoga, mille akna G. Grünberg lõhkus, üritas kannatanu koos oma kahe sõbraga sündmuskohalt lahkuda. Tunnistaja A Ai ütlustega on tõendatud, et jõudes taksoga xxxx klubi ette, sisenesid sellesse mehed, kellest üks oli verine ja soovisid kiiresti lahkuda. Lahkuda neil aga ei õnnestunud, sest enne seda löödi tagumine auto aken katki. G. Grünberg soovis enda sõnul ainult kannatanule selgitada juba väljakutsutud kiirabi ootamise vajalikkust, kuid kohus ei pea seda usutavaks. Esiteks on üldteada asjaolu see, et autoakna lõhkumine ei saa juhtuda kogemata või liiga tugeva koputuse tõttu nagu seda väitis G. Grünberg. Autoklaasi lõhkumine kas rusika või küünarnukiga nõuab märkimisväärset jõudu, mis viitab agressiivsele meeleolule ja seisundile. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud G. Grünbergi agressiivne käitumine ja olek alates sündmuskohale saabumisest. Seega sobib taksoklaasi lõhkumine ja arusaamatult agressiivne hoiak koos rassistlike solvangutega kannatanu aadressil sellesse sündmuste jadasse. Samuti jääb kohtu jaoks arusaamatuks G. Grünbergi poolne kannatanu aitamise soov ja selle intensiivsus. Kohtuistungil ei suutnud G. Grünberg prokuröri küsimustele vastates selgitada, miks ta temale tundmatu kannatanu abistamisest niivõrd huvitatud oli. Üldised ja abstraktsed põhjendused maksumaksja raha säästmisest, mis asjatu operatiivsõiduki väljakutsega oleks saabunud, ei ole kohtu jaoks tõsiseltvõetavad. Kohus leiab, et see on tagantjärele tekitatud versioon, et põhjendada taksoakna lõhkumist.
  2. Kuigi K. H tehtud fotodel nähtub, et G. Grünbergil on seljas erkkollane helkurvest-mantel ja seda on ka G. Grünberg ise kinnitanud, siis tema kinnipidamise protokollis ei ole enam tuvastatud, et tal selline helkurvest seljas oleks olnud. Tunnistajad K. H, A. A ja D. G on andnud ütlusi, et peale kannatu löömist ja seejärel taksoakna lõhkumist sisenes G. Grünberg klubisse ja väljus sealt uuesti mõne aja pärast ilma mantlita ja üritas sündmuskohalt lahkuda. G. Grünbergi ütluste kohaselt võttis ta mantli klubisse sisenedes viisaka inimesena seljast ära. Kui ta mõne aja pärast uuesti klubist väljus, et kontrollida kas kiirabi on ikka saabunud, siis peeti ta juba õues politsei poolt kahtlustatavana kinni. Kohus leiab, et G. Grünberg pidi teadlikult jätma mantli klubisse ja üritas sellest vabaneda, sest see oli silmatorkav ja teda kergesti tuvastada võimaldav riietusese. Kohtule ei tundu eluliselt usutav, et G. Grünbergi huvi klubist väljudes oli jällegi veenduda, et kas kannatanu ikka saab abi. Kohtule tundub usutav ja loogiline, et G. Grünbergi klubist väljumise põhjuseks oli asjaolu, et saabunud oli politsei, kes varem või hiljem oleks klubisse sisenenud ning kannatanu lööjat otsima hakanud. Seetõttu otsustas ta ka ennetavalt sündmuskohalt lahkuda ning muutis kiiresti ka oma välimust erkkollase mantlist loobumise näol.
  3. Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Tunnistaja K.H ei olnud kuidagi seotud ega tuttav tunnistajate A.A ja D.Giga, seega on tegemist n-ö kahe teineteisest sõltumatu tunnistajate grupiga. Samuti ei olnud A.A ja D.G kuidagi seotud kannatanu Islamiga. See vähendab mh tõenäosust, et kõik tunnistajad andsid koordineeritult G. Grünbergi vastu mittetõeseid ütlusi, kuigi selliseid viiteid G. Grünbergi poolt kohtuistungil tehti. Tunnistajate ütlused on määravas osas omavahel riimuvad, samuti haakuvad muude asjas kogutud ja uuritud tõenditega. Mõningates detailides ning üksikasjades tunnistajate ütlused omavahel küll lahknevad, kuid seda nüanssides, mis lõppkokkuvõttes ei ole määrava tähtsusega. Samuti ei pea kohus tõsiseltvõetavaks G. Grünbergi väiteid uurija ja politsei erapoolikuse kohta temaga seotud kriminaalasja menetlemisel. Nimelt väitis G. Grünberg, et ta üritas korduvalt nii sündmuskohal kui ka hiljem politseile suuliselt selgitada vajadust kuulata üle tema tuttav, kellega ta koos sel öösel xxxx klubisse saabus. Politsei väidetavalt sellest aga keeldus. Kohtumenetluses (17.01.2020 istungil) esitas G. Grünberg ja tema kaitsja KrMS § 297 alusel taotluse kuulata 9
(14)1-19-6601 tunnistaja üle A K, kellega Grünberg väidetavalt koos sündmuskohal viibis. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul puudusid täiendava tõendi kogumise alused. KrMS § 297 lg 2 järgi peab kohtumenetluse pool mh põhjendama miks ta ei ole selle tõendi kogumist varem taotlenud. KrMS § 2861 lg 2 p 2 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tõendit ei ole loetletud kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Ei kaitseaktist ega ka varasematest eeluurimisel tehtud taotlustest ei nähtu, et G. Grünberg oleks taotlenud tunnistajana A K ülekuulamist. Samas tema sündmuskohal viibimise fakt pidi G. Grünbergile teada olema juba enne kohtumenetluse algust. Vaidlus puudub selles, et lisaks G. Grünbergile viibis 26.05.2019 öösel klubi xxxx juures veel üks sarnases riietuses meesterahvas, seda on lisaks G. Grünbergile kinnitanud ka tunnistajad. Seega ei ilmnenud see asjaolu esimest korda alles kohtumenetluses, mis põhimõtteliselt oleks võimaldanud KrMS § 297 korras esitada sellise taotluse. Samuti pidi kaitsja, kes osales menetluses alates G. Grünbergi kinnipidamisest (tl 66) olema teadlik KrMS § 297 regulatsioonist ja mõttest nagu ka sellest, et sündmuskohal viibisid kaks sarnase riietusega meesterahvast ning see nähtus juba kohtueelsel uurimisel. Isegi kui kohtueelne menetleja ei pidanud G. Grünbergiga kaasas olnud isiku (A K) kindlakstegemist ja ülekuulamist vajalikuks ja/või jättis kohtueelsel uurimisel reageerimata taotlusele see isik tuvastada ja üle kuulata, siis oleks seda kaitsja initsiatiivil tulnud teha hiljemalt kaitseaktis. Alles kohtumenetluses sellistel asjaoludel taotluse esitamine oli ette perspektiivitu. Kohus leiab, et sellise perspektiivitu taotluse esitamine alles kohtulikul uurimisel pidi olema osa kaitsetaktikast luua n-ö viimasel hetkel kõrvaldamata kahtlus, et tegelikult võis kannatanu ründaja olla hoopis Gunnar Grünbergi tuttav A K. 24. Isiku teo kvalifitseerimiseks

§ 263

järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p-s 1 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemine (vt RK 3-1-1-15-17, p 24). Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (

§d 120-122) vastav tegu (RK 3-1-1-10-08). 25. Antud juhtumil puudub vaidlus, et sündmus leidis aset avalikus kohas. Ööklubi ja selle esine tänav (xxxx) vastab KorS §-s 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele, sest see on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Tuvastatud on samuti teise isiku löömine ning talle tervisekahjustuse, mh ninaluumurdude põhjustamine. Kirjeldatu tekitab ilmselgelt valuaistingu. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav

§ 121sätestatud vägivallakuriteona ehk on rikutud Kor

S § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks toimus vägivalla kasutamine ja verbaalne rassistlike solvangute tegemine avalikus kohas teiste isikute juuresolekul. Tunnistajad A A ja D G kinnitasid, et juhtunu häiris neid väga, samuti on D G pidanud vajalikuks helistada Häirekeskusesse. Ka selle kõnesalvestise käigus on tuvastatav D Gi häiritus sündmuste käigust, kõnes häirekeskusele ütleb ta korduvalt „see ei ole normaalne“. A A ja D G ei olnud kannatanuga isiklikult tuttavad, vaid täiesti kõrvalised isikud. Samuti on tuvastatud, et Gunnar Grünberg nimetas kõrvaliste isikute juuresolekul kannatanut neegriks, mis on kahtlemata solvav, seda eriti veel võõraste isikute juuresolekul ja aadressil. Seega on Gunnar Grünberg rikkunud KorS §-s 55 üldnõudeid ja tema käitumine vastab kohtu hinnangul

§ 263lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule.

26. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 263lg 1 p 1 koosseis tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikus, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu

§ 16. peatüki tähenduses (RKKK 3-1-1-15-07). Kohus on seisukohal, et Gunnar Grünbergi poolt on avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse 10

(14)1-19-6601 tahtlusega. Ta pidi võimalikuks pidama, et sellise isikute juuresolekul avalikus kohas toimuv vägivalla kasutamine ja solvangute tegemine võib rikkuda teiste juures viibivate isikute õigusrahu, möönis seda ning käitus siiski sellisel moel, sh vägivaldselt. Samas vägivallateo kannatanu MD S Ii suhtes on ta toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Grünberg pidi teadma või vähemalt möönma, et teist isikut rusikaga nina pihta lüües põhjustab ta talle valu, s.t paneb toime vägivalla kasutamise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Gunnar Grünberg on pannud toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

27. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes hüpoteetilise väite selle kohta, et Gunnar Grünberg võis olla

§ 31järgi eksimuses.

Nimelt arvas kaitsja, et G. Grünberg võis ekslikult ette kujutada, et ta on

§ 28

järgi hädakaitse seisundis ning kokkuvõttes on see ka tema teo õigusvastasust välistav asjaolu. Kaitsja leiab, et vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli tugevas alkoholijoobes, et ta koos sõpradega ilmselt „visati“ klubist välja; samuti seda, et kannatanu üritas ekslikult siseneda võõrasse taksosse, milles viibis G. Grünberg oma tuttavaga. Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et kuna G. Grünberg ei ole kohtus kordagi teinud viiteid võimalikule kannatanu poolsele ründamisele, solvamisele või muule käitumisaktile, mis oleks tinginud hädakaitse seisundi, siis ei saa ka teoreetiliselt seda küsimust kuidagi tõstatada ning sellele ka hüpoteetiliselt hinnangut anda. Tõsi on, et kannatanu üritas G. Grünbergi taksosse siseneda, kuid saades aru, et ta on taksoga eksinud, siis loobus sellest kavatsusest. Mingit muud rünnet või solvamist ei ole kannatanu poolt G. Grünbergi ega tema tuttava aadressil tuvastatud. G. Grünberg ise on kinnitanud, et ta ei kuulnudki, kas ja mida taksosse siseneda üritanud kannatanu rääkis või ei rääkinud, samuti, et kannatanu oli üldse tänaval teadvusetus olekus pikali maas kui ta teda esimest korda nägi. Seetõttu on ka teoreetiliselt välistatud see, et G. Grünberg pidi ennast ainult taksoukse avamisest tundma end niivõrd ohustatuna, et see oleks õigustanud kannatanu löömist. Samuti ei kinnita mitte ükski muu tõend sellise versiooni olemasolu ning seetõttu jätab kohus selle kaitsja seisukoha ka sisuliselt tähelepanuta. KARISTUS 28.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. 29. Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 30. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Gunnar Grünberg ei tööta.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära ning lõike 2 kohaselt arvutab kohus päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel.

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust. Kohtule esitatud tõendist (tl 81) isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Maksu- ja 11

(14)1-19-6601 Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava tulude kohta 2018. aastal. Sellistest andmetest saab järeldada, et süüdistataval võib olla mingi sissetulek, kuid selle suurus ei ole teada ning süüdistatav ei ole oma tulusid deklareerinud ning ka tema tööandja ei ole Maksu- ja Tolliametile süüdistatavale makstud töötasu deklareerinud. Taoline asjaolu viitab sellele, et kas tulud on jäetud deklareerimata või on need nii väikesed, et need on jäetud sissetuleku vähesuse tõttu deklareerimata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt käesolevas asjas väljamõistetavate menetluskulude näol ning tähelepanuta ei saa jätta ka karistusregistri õiendit, millest nähtub, et tal on kahe kehtiva väärteokaristuse eest mõistetud rahatrahvid tasumata. Seega rahalise karistuse kandmine koos muude rahaliste kohustustega käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu ei ole rahaline karistus kui karistusliik täidetav ja rahalise karistuse kohaldamisest tuleb loobuda. Samuti leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamise välistab ka karistuse eripreventiivne eesmärk. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Gunnar Grünbergil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda karistati Harju Maakohtu 13.12.2018 otsusega nr 1-18-9587

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 9 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti 1-aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata (tl 71-72). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Gunnar Grünberg pani kuriteo toime 26.05.

  1. Seega pani Gunnar Grünberg uue tahtliku kuriteo toime ca 5 kuud peale eelmise otsuse kuulutamist ja seda katseaja kestel. Selline käitumine viitab süüdistatava jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele ja peaks välistama kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Seetõttu on Gunnar Grünbergi puhul karistusliigina võimalik kohaldada vangistust.
  2. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süü suurust

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseerita kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Kuigi süüdistatavat iseloomustab agressiivne ja vägivaldne käitumine kannatanu suhtes, oli tegemist ühekordse episoodiga ning ühekordse löögiga kannatanu pihta, seetõttu ei olnud süüdistatava poolt toimepandud vägivallategu intensiivne. Kuigi kannatanu sai tervisekahjustusi, sh ninaluumurdude näol, mis põhjustas kannatanule valuaistinguid, ei saa kannatanul tekkinud vigastust pidada siiski raskeks. Kannatanul mingeid rahalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole, mistõttu ei ole ta esitanud ka tsiviilhagi. Muid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastatud. Kuritegu toimus südaöisel ajal piirkonnas, mis ei ole sel ajal xxxx kontekstis kindlasti rahvarohke piirkond ning seda nägi pealt kaks juhuslikku isikut. Need asjaolud vähendavad kokkuvõttes Gunnar Grünbergi süü suurust ning kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Gunnar Grünbergi süü ei ole seetõttu kuigi suur. Samas ei saa kohus jätta märkimata, et käesolevas kriminaalmenetluses temale inkrimineeritud kuriteo pani süüdistatav toime kohtu määratud katseajal. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus ning kaks kehtivat väärteokaristust, kõik karistused on määratud liiklusalaste süütegude eest. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, samas peab mõistetav karistus olema suurem eelmisest karistusest ning seega tuleb teda karistada 1-aastase vangistusega. 32.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 13.12.2018 otsusega karistatud

§ 424lg 1 järgi 9 kuu pikkuse 12

(14)1-19-6601 vangistusega, mis jäeti täielikult

§ 73alusel 1 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata.

Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo on Gunnar Grünberg toime pandud 26.05.2019, seega Harju Maakohtu 13.12.2018 otsusega määratud katseajal.

§ 73

lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kuna Gunnar Grünberg pani uue kuriteo toime enne eelmise otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, siis tuleb talle mõista liitkaristus 1 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.05-27.05.2019, s.o kaks päeva ning lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. 33. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p 7 peab kohus otsust tehes võtma seisukoha, kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust. Käesoleval juhul ei ole

§ 73

lg 4 esimese alternatiivi mõttes tegemist ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga, vaid tahtlikult toimepandud kuriteoga, mistõttu on uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamine välistatud. Puutuvalt võimalusse kohaldada

§ 73

lg 4 sätestatud teist alternatiivi ja süüdistatav uuesti vabastada liitkaristusest, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele, leiab kohus, et ka see võimalus on välistatud kuna vastavalt

§ 75

lg 2 p 9 eeldab see Gunnar Grünbergi eelnevat nõusolekut, mida aga käesolevas asjas ei ole. Samuti leiab kohus, et isegi kui formaalselt oleks elektroonilise valve tingimused täidetud, siis eripreventiivselt ei vastaks selle kohaldamine Gunnar Grünbergi süü suurusele. 34.

§ 73

lg 4 annab viimase variandina võimaluse asendada liitkaristus üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 1 järgi võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või tingimisi kohaldatud karistust täitmisele pöörates asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga arvestusega, et üks päev vangistust võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Gunnar Grünberg on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks (tl 93), samuti kinnitanud, et tal ei esine muid takistusi üldkasuliku töö tegemiseks. Prokurör vaidles üldkasuliku töö kohaldamise võimalusele vastu põhjendusega, et Grünberg andis vastava nõusoleku ilmselgelt vastumeelselt ning tegemist ei ole seega tema tõelise tahtega. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et formaalselt on süüdistatav selle nõusoleku siiski andnud. Nõusoleku andmine ei peagi igas olukorras tähendama n-ö tõelise tahte väljendamist. Karistuse kandmine (sh asendatud karistuse kandmine) on peaaegu alati süüdimõistetu jaoks ebameeldiv ning vastumeelne paratamatus, millega tuleb leppida. Kohus leiab, et lisaks formaalsele eeldusele on täidetud ka muud tingimused vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kuigi Gunnar Grünbergil on üks kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest, ei nähtu tema karistusregistri andmetest siiski järjepidevat kuritegelikku retsidiivsust. Pigem iseloomustuvad nii varasem karistatus liiklusalase kuriteo eest kui ka käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu juhuslikku laadi alkoholijoobes toimepandud tegudena. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Gunnar Grünberg on juba ca 50 aastane ning tema väärtushinnangud on senise elu jooksul välja kujunenud ning reaalse vangistusega neid ilmselt muuta ei ole võimalik. Muudel põhjustel ei ole samuti ilmtingimata vajalik tema ühiskonnast isoleerimine reaalse vangistuse näol. Seetõttu leiab kohus, et mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga koos allutamisega käitumiskontrollile on kokkuvõttes piisav, et takistada teda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Kohus leiab, et 628 tunni üldkasuliku töö tegemiseks on vajalik määrata kaks aastat. 35. Samuti leiab kohus, et täiendavalt tuleb Gunnar Grünbergile

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata keeld tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.

Kohus leiab, et alkohol võib olla ühine nimetaja, mis iseloomustab Gunnar Grünbergi poolt eriliigiliste ja juhuslikku laadi kuritegude toimepanemist ning seetõttu peab kohus sellise keelu tarvidusele võtmist käitumiskontrolli ajal ka põhjendatuks. Samuti leiab kohus, et Gunnar Grünberg peab läbima sotsiaalprogrammi, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et võttes arvesse kuriteo 13

(14)1-19-6601 toimepanemise asjaolusid, oleks talle sobilik kas viha juhtimise või enesekontrolli hoidmise arendamisega seotud sotsiaalprogramm.

§ 69

lg 4 lubab sellise sotsiaalprogrammi eduka läbimise korral lugeda kaetuks kuni 1/4 isikule mõistetud üldkasuliku töö tundide arvust. Kui Gunnar Grünberg läbib edukalt sellise kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammi, siis tuleb temale määratud üldkasuliku töö tundidest lugeda programmi läbimisega kaetuks 150 tundi. MENETLUSKULUD

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1022,40 eurot riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades vajalikuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid tasutud. Kuna süüdistatav ankeetandmete kohaselt ei tööta, samuti määratakse talle karistuse asendusena märkimisväärne hulk üldkasuliku töö tunde, mis samuti pärsib muu tasustatava töö tegemise võimalust, siis on tõenäoline, et süüdistataval on menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda keeruline. Menetluskulude tasumatajätmisega aga kaasneksid lisaks veel täitemenetluse kulud, mis halvendaks põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega määrab kohus kindlaks igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus märgib, et kui rahalised nõuded ei ole siiski täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ASITÕENDID
  2. Asitõend – CD-plaati helisalvestistega, mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.