KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20502 Tsiviilasi XX av

§ 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 6.

§ 226

lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 221

lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindaja on kohtule esitanud volikirja, millest nähtub, et võlgnik on andnud esindajale volituse enda esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-5225. Ringkonnakohus andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja käesolevas tsiviilasjas esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks. Kuna lepingulise esindaja volitust tõendavat volikirja kohtule ei esitatud, ei olnud J. Urbil õigust võlgnikku määruskaebuse esitamisel esindada. Seega puudub kaebusel selle esitamiseks pädeva isiku allkiri, mistõttu tulnuks maakohtul jätta kaebus menetlusse võtmata (

§ 637

lg 2 koosmõjus

§ 663lg 1 kolmanda lausega).

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohtule 13.04.2020 saadetud maksekorraldusest nähtub, et määruskaebuselt on tasutud riigilõivu 50 eurot.

§ 659

kaudu kohalduva § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (

§ 147lg 3).

Ringkonnakohus kohustas 25.05.2020 määrusega võlgnikku tasuma täiendavat riigilõivu 250 eurot ja esitama kohtule tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohtule teadaolevalt ei ole määruskaebuselt täiendavat riigilõivu tasutud. 8. Kuna maakohus on menetlenud lubamatut kaebust, puudub ringkonnakohtul alus selle läbivaatamiseks ja kaebus tuleb

§ 664lg 2 ja § 340¹ lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-19-20502

Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud võlgniku (kaebuse esitaja) kanda.
Siiski tuleb arvestada, et pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse need PankrS § 150 lg 2 järgi pankrotivarast PankrS-s sätestatud korras (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-21-23-13, p 12). Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse.
Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus tema esindajal määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Arvestades asja sisu, määruskaebuse ja vastuse mahtu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks. Võlausaldaja esindaja on jurist, kelle tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata pankrotiasjas tavapäraseks. Samast tunnitasu määrast lähtus ka maakohus ja seda võlgnik kaebuses ei vaidlustanud. Võlausaldaja on füüsiline isik, kes ei saa õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Eelneva põhjal tuleb võlausaldaja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 174

lg-te 1–3 ning § 175 lg 1 alusel kindlaks määrata õigusabikulude summa 240 eurot (= 2 × 100 + 20%). 12.

§ 643lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-19-20502/38