← Eesti

2-20-112577/16

Obsah (7)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-112577 Määruse tegemise aeg ja koht 22.september 2020, Pärnu Tsiviilasi OÜ Aktiva

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Osaühing Aktiva Finants esitas 30.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P.i vastu 5449,28 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu jätkus nõude lahendamine Pärnu Maakohtus hagimenetluses.
  2. 22.09.2020 enne korraldava kohtuistungi algust jõudsid pooled kokkuleppele. Pooled vormistasid kompromissi kirjalikult ja istungil allkirjastasid selle paberil. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, jäävad kompromissi juurde ja palusid kohtul selle kinnitada. Pooled on selles asjas jõudnud kokkuleppele võlgnevuse summas ja tasumise korras, samuti kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude summas. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 järgi pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtulikku kinnitamist vajavateks tingimusteks on kompromissi punktid 1.1. – 1.3. Poolte muid kinnitusi ja taotlusi määruse resolutsiooni ei märgita. 4. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale menetluskulude osalises hüvitamises. Seega on pooled kokku leppinud seaduses sätestatust teisiti. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus nende menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 6.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 7. Hageja taotleb kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 212,50 eurot, ja kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-20-112577 Kohtute infosüsteemist nähtub, et selles asjas on hageja eest tasunud riigilõivu Julianus Inkasso OÜ kokku 425 eurot, sellest 30.03.2020 maksekäsu kiirmenetluses 190,85 eurot ja hagiavalduse esitamisel 01.06.2020 täiendavalt 234,15 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 212,50 eurot hageja näidatud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.