3. Vastavalt
4.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Robert Raagmaa keha külge. 1 5.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.
lg 5 alusel allutada Robert Raagmaa käitumiskontrollile kestusega 24 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2, 21 , 4, 5, 9 alusel määrata Robert Raagmaale käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist ning omandama üldhariduse; • alluma psühholoogilisele/psühhiaatrilisele nõustamisele kohtuistungil antud nõusoleku alusel; • alluma elektroonilisele valvele käesoleva määruse p 3 nimetatud tähtaja jooksul.
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
2 § 200 lg 2 p 10 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust;
lg 1, 2 ja § 113 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust.
a otsusega mõistetud 1 aasta 4 kuuline kandmata vangistus kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2012 kohtuotsusega Pärnu Maakohtu 08.02.
- § 221 lg 1, 2 ning § 213 lg 1 järgi ning mõistis Alo Raagmaa nendes süüdistustes õigeks. Muus osas jäid kohtuotsused muutmata. 09.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Raagmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Robert Raagmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla arvamusega ja ei toeta Robert Raagmaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, kaitsja seisukohtadega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Robert Raagmaa vangistusest vabatahtliku elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Robert Raagmaa kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Robert Raagmaa temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 9 aastat 5 kuud, so üle 2/3. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
3 § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Materjalidest nähtuvalt asuks vabanemise korral Robert Raagmaa elama aadressil xxx. Tegemist on heas korras oleva kahekorruselise individuaalelamuga. Maja omanik on kinnipeetava ema L. R. . Hetkel elab majas 2 inimest: maja omanik L. R. ja tema elukaaslane R. S. , kes töö tõttu viibib palju aega Soomes. Nii ema kui tema elukaaslane töötavad mõlemad täiskohaga. Perekonna majanduslik toimetulek on hea. Mõlemad on nõus, et kinnipeetav vabanedes asub elama antud aadressil ja perekond on valmis kinnipeetavat vajadusel ka materiaalselt toetama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud tööhõives ning läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu ning sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Iseloomustused sotsiaalprogrammides osaluse kohta kajastavad kinnipeetavat kui hea analüüsivõimega ja aktiivset osalejat. Ka on isik õppimas 12ndas klaasis ning omandanud noorem-maastikuehitaja eriala. Kohtuistungil avaldatust ja kaitsja esitatust ilmneb, et Robert Raagmaa töötab käesoleval ajal köögis peakoka abina, õpetab maalimist ja maalib heategevuseks. Vangla on tellinud 20 maali. Samuti viib läbi kogukeha treeninguid ja teeb mõistatusi väljaande „Ristsõna“ toimetusele. Suhtlemisel ametiisikutega iseloomustatakse teda kui positiivset ja koostööaldist. Materjalidest nähtuvalt on isik vangistuses viibitud aega kasutanud maksimaalselt produktiivselt enda edasise eduka seadusekuuleka toimetuleku hüvanguks. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul selgelt tema soovi edaspidi elada seadusekuulekalt ning temas toimunud vastavale arengule. Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema L. R. , kasuisa R. S. , vend ja õde (O. R. ja Ü. R.). Kinnipeetava isa on surnud. Õel on oma perekond, vend elab ja töötab Soomes. Kinnipeetava ema L. R. sõnul on perekond kokkuhoidlik ja teineteist toetav, kinnipeetava suhted lähisugulastega head. Vangistuse ajal suheldakse lähedastega telefoni teel. Vangistuse ajal on lähedased käinud lühiajalisel kokkusaamisel ja vangla poolt korraldatud perepäeval ning aitavad teda materiaalselt. Isik asubki elama ema ning tema elukaaslase juurde. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Positiivne on ka isikul vabanemisel kindla töökoha olemasolu. Ennetähtaegsel vabanemisel on isikul võimalik asuda tööle O.-s F. . Tööandja esindaja S. T. on kinnitanud, et kinnipeetavale on antud ettevõttes alaline töö laomehena garanteeritud. Ka on isik vangistuse jooksul olnud ja on hõivatud erinevate töiste tegevustega, mis kinnitab, et ta ei ole tööpõlgur. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Eelkirjeldatud positiivse kõrval ei saa tähelepanuta jätta isiku varasemast elukäigust ning toimepandud teost lähtuvaid vabastamise kahjuks kõnelevaid asjaolusid. Nimel on kinnipeetav varasemalt karistatud varguse eest ning käesolevat esimest vangistust kannab mõrva, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, röövi, asja hävitamise, omavolilise sissetungi ja 4 varguse eest. Antud äärmiselt arvukad ja rasked teod pani isik toime kainena. Samas on erineval ajal toime pandud tegudest möödas ca 10 aastat ning 18-21-aastasest noormehest on saanud 30aastane meesterahvas. Kümnend on pikk aeg, mille jooksul võib inimene palju muutuda. Kindlasti on see areng suur kõrvutades 20ndates isikut 30ndates isikuga. Kinnipeetav ei saa muuta minevikku, kuid ta saab kujundada oma tulevikku. Robert Raagmaa käitumisest vangistuses ilmneb, et ta soovib oma elu muuta seadusekuulekuse suunas ning on selle nimel ka pingutanud vangistuse jooksul. Ta on omandanud eriala, omandab haridust abituuriumis ning plaanib lõpetamisel astuda kõrgkooli, tegeleb heategevuse ja spordiga ning töötab. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest nähtub, et isikus on toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas ning isik on valmis ka ise pingutama selle nimel, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Kinnipeetavat iseloomustav materjal ning tema tegevused vangistusasutuses on positiivsed, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud isikut usaldada ning anda talle võimalus tõestada endale, lähedastele ja kohtule, et ta suudab keerata elus uue lehekülje ning jätkata seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos vabatahtliku elektrooniline järelevalvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele, sest sel juhul on usalduskrediit tema suhtes lõppenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.