KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-3060 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaid

§ 76

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kohtuväline menetleja tegi väärteoasjas nr 2302,19,020294 otsuse 06.07.2020, mis ühtlasi lõpetas kohtuvälise menetluse, seega uute menetlustoimingute läbiviimine ei ole enam võimalik. MAAKOHTU MÄÄRUS 2. Harju Maakohtu 16.07.2020 määrusega jättis kohus XX kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitas,

§ 76

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seejuures on kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale võimalik esitada kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on 06.07.2020 tehtud kohtuvälise menetleja poolt otsus, siis on menetlusaluse isiku jaoks kaebekord muutunud. Kui menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, on tal VTMS § 114 lg 4 kohaselt õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega on menetlusalusel isikul edasikaebeõigus tagatud ning oma väärteomenetluse käigus rikutud õigusi on isikul võimalus kaitsta ka väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid, siis kohtul on see pädevus. Kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, samuti peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid kas menetlusosalise taotlusel või ka omal algatusel. MÄÄRUSKAEBUS

1. XX vaidlustas Harju Maakohtu 16.07.2020 määruse Tallinna Ringkonnakohtus, leides, et määrus on õigusvastane. Kaebaja palub Harju Maakohtu 16.07.2020 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, peatades Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 06.07.2020 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,
2. Lisaks taotleb kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamist ja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohustamist välja nõudma pädevate ametiasutustest järgmised tõendid:  Seisuga 30.12.2019 kehtinud Sõpruse pst 201/203 katastriüksuse 78405:501:0927 plaan ja piiriprotokoll;  Seisuga 30.12.2019 kehtinud Sütiste tee 3 katastriüksuse 78405:501:3970 plaan ja piiri-protokoll;  Sõpruse pst 201/203 ja Sütiste tee 3 kinnistute detailplaneeringud;  Välja nõuda Sütiste tee 3 katastriüksuse 78405:501:3970 andmed, mis näitavad selle katastriüksuse sihtotstarvet (elamumaa 100 %). Kaebuse esitaja leiab, et kohtul ei olnud õigust tema kaebust läbi vaatamata jätta, kuna sellist võimalust VTMS § 79 (kaebuse läbivaatamine maakohtus) ei anna. Kohtul tuli kaebus läbi vaadata ja teha kaebuse kohta sisuline otsus. Sellele viitavad nimetatud paragrahvi lg 3 p 1 ja 2, mille kohaselt võib maakohus jätta kaebuse rahuldamata või rahuldada kaebuse. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et ta oli väärteomenetluse kestel kahel korral esitanud menetlejale taotluse menetluse täiendamiseks ja tõendite väljanõudmiseks (16.06.2020 vastulauses väärteoprotokollile ja 03.07.2020 kordustaotluse tõendite väljanõudmiseks). Menetlusalusel isikul on VTMS § 19 lg1 p 4 alusel üheks põhiliseks kaitseõiguseks esitada taotlusi. See on niivõrd oluline õigus, et väärteoprotokollis teavitab menetleja sellisest õigusest kirjalikult ning võtab menetlusaluselt isikult õiguse teatavaks tegemise kohta allkirja. Taotluste esitamise tähtaeg ei ole väärteomenetluse seadustikus kindlaks määratud. Seda ei sätesta ka 06.06.2020 väärteoprotokoll AB
3. Ilmselt peab taotlus olema väärteomenetlejale esitatud enne väärteootsuse tegemist. Seda korda kaebaja ka järgis. Kaebaja ei nõustu 16.07.2020 kohtumääruses toodud selgitusega, et ta võib kohtule esitada kaebuse 06.07.2020 väärteootsusele, milles võib ühtlasi esitada taotluse ka tõendite väljanõudmiseks. Täiendavate tõendite väljanõudmine politsei poolt oleks kaebaja hinnangul tulemuslikum kui kohus seda teeks. Ka leiab kaebaja, et kohtu viide VTMS § -le 76 lg 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest nimetatud paragrahv reguleerib kaebuse esitamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Käesoleval juhul tuleb lähtuda VTMS §-ist 79, mis loetleb kohtu pädevuse kaebuse lahendamisel maakohtus. Nimetatud norm ei sätesta, et kaebuse saab kohtusse esitada kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kui VTMS § 19 lg 1 p 4 annab menetlusalusele isikule õiguse esitada väärteomenetlejale taotlusi, siis on väärteo kohtuvälise menetleja kohustus ise taotlus kõigepealt läbi vaadata. Kui ta seda ei tee, saab kohus kohustada seda tegema. Kaebaja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muudab tema jaoks kaebekorda. Kui kohtuväline menetleja ei vaata seadust rikkudes läbi õigeaegselt esitatud taotlust, siis ei ole kohtu pädevus muuta kaebekorda, vaid tuleb rakendada seaduses sätestatud korda ja kohustada kohtuvälist väärteomenetlejat taotluse läbi vaatama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebuses esitatud väited väärivad osaliselt tähelepanu, kuid sellele vaatamata ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue määruse tegemist.
5. Esmalt nõustub ringkonnakohus kaebuse esitajaga selles,

§-s 79 sätestatud maakohtus kaebuse lahendamisel antud juhistest tulenevalt, ei ole maakohtul tõepoolest võimalik lg 3 p-dest 1-3 jätta kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale läbi vaatamata. Eelnimetatud punktide kohaselt saab kohus jätta kaebuse rahuldamata, rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist või tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldada õiguste rikkumine. Seega jättes kaebuse läbi vaatamata, ei järginud maakohus seaduses antud võimalusi, millega rikkus väärteomenetluse norme. Nimetatud rikkumist ei pea aga ringkonnakohus sedavõrd oluliseks, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise. Seda seetõttu, et see ei tooks kaasa sisuliselt teistsugust tagajärge, kuivõrd kaebus oli kohtuvälise menetleja juhile esitatud VTMS § 76 lg-st 1 tulenevast tähtajast hälbivalt. Väär on kaebaja väide,

ei sätesta tähtaega kaebuse esitamise kohta. Nimelt sätestab juba eelmärgitud säte, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Käesoleval juhul tegi kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2302,19,020294 otsuse 06.07.2020, kuid menetlusalune isik esitas PPA Põhja prefektuuri kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 07.07.2020.a. Seega osutas maakohus õigesti, et menetlusosalise jaoks kaebekord kohtuvälise menetleja otsuse tegemisega muutunud. Menetlusalusele isikule on sellises olukorras edasikaebeõigus tagatud VTMS § 114 lg 4 tulenevalt üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamisega ning oma väärteomenetluse käigus rikutud õigusi on isikul võimalus kaitsta väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisega. Seda on Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt menetlusalune isik 20.07.2020 ka teinud, esitades maakohtule kohtuvälise menetleja poolt 06.07.2020 tehtud väärteoasjas nr 2302,19,020294 otsusele kaebuse, milles mh heidab kohtuvälisele menetlejale ette täiendavate tõendite välja nõudmata jätmist ja taotleb nende tõendite välja nõudmis. Samade tõendite väljanõudmata jätmise tõttu esitas menetlusalune isik kaebuse ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesolevas kohtuasjas. Maakohus on 13.08.2020 määrusega asja menetlusse võtnud. Seega tulenevalt VTMS §-st 123 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning vajadusel nõuab välja ka lisatõendeid. Seega on menetlusalusele isikule tagatud võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja poolt väljanõudmata tõendite tegemata jäetud toimingutele ning tema õigust kaebuse esitamiseks ei ole üldkokkuvõttes rikutud.

1. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebuses väljendatud mitte nõustumine maakohtu selgitustega selle kohta, et kaebaja võib esitada kaebuse 06.07.2020 väärteootsusele ja ühtlasi esitada taotluse ka tõendite väljanõudmiseks. Menetlusalune isik oli tegelikkuses vastavasisulise kaebuse ja taotluse esitanud (20.07.2020) ja seega juba enne maakohtu 16.07.2020 määrusele määruskaebust esitades (29.07.2020). Seetõttu jääb kaebaja eelnimetatud etteheide arusaamatuks ja tagajärjetuks.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohtul VTMS §-st 79 tulenevalt puudus võimalus jätta menetlusaluse isiku kaebus läbi vaatamata, siis maakohtu määruse tühistamine ja saatmine kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks, ei saaks kaasa tuua muud tagajärge kui kaebuse rahuldamata jätmine seoses seaduses sätestatud kaebuse esitamise tähtajast hälbimisega ja võimalusega vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust üldmenetluses väärteoasja otsust vaidlustades. Seetõttu ei pea ringkonnakohus maakohtu 16.07.2020 tehtud otsustust jätta kaebus läbi vaatamata selliseks menetluslikuks rikkumiseks, mis tooks kaasa selle tühistamise ja VTMS § 152 alusel väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Ainetu on kaebuse esitaja taotlus ringkonnakohtul teha ise uus määrus peatades juba tehtud kohtuvälise menetleja väärteootsus ning välja nõuda kaebuses esitatud tõendid. Selline pädevus ringkonnakohtul antud juhul puudub. Tuvastades väärteomenetlusõiguse rikkumise on ringkonnakohtu pädevuses VTMS § 152 tulenevalt maakohtu otsuse tühistamine ja asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.07.
4. a määruse muutmata ja menetlusaluse isiku XXi määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/