KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7575 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 424

lg 1 järgi ning karistas teda 4 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 15.03.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 14.07.2018. 03.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Roman Volkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Roman Volkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Roman Volkov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Roman Volkov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 1 kuu, so üle 2/3. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema I.V. . Korteris elab kinnipeetava ema, kes on andnud enda kirjaliku nõusoleku Roman Volkovi elama asumiseks tema juurde. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht ning vangistusasutuses on tema käitumine olnud korrakohane. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul jätkuvalt kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku ning vabanemisjärgseid tingimusi arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Roman Volkovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistusasutuses viibib isik mitmendat korda. Sooritatud kuriteod on eriliigilised. Kuritegude vägivaldsuse aste on ajas vähenenud, ent suurenenud on nende ühiskonnaohtlikkus. Tahtlikkus ja etteplaneeritus ilmneb narkokuriteo puhul. Soodusteguriks joovastite tarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus ning mõningane grupi mõju. Eesmärgiks majandusliku kasu saamine ja sõltuvuse rahuldamine. Käesolevat vangistust kannab isik mitme kohtuotsuse alusel. Eelnevast järelduvalt on isiku minevikust tulenevalt võimalik püstitada igati tõsiseltvõetav ohuprognoos uuteks seaduserikkumisteks ka tulevikuks. Piisavalt asjaolusid, mis langetaks seda ohupronoosi, kohtu hinnangul ei esine. Riskitegur isiku seadusekuulekuse seisukohast on jätkuvalt kindla töökoha ja sissetuleku puudumine. Isiku varasem töökogemus on napp ning vangla hinnangul ei olegi isik motiveeritud püsivat tööd leidma. Majanduslikku toimetulekut on suuresti mõjutanud pikaajaline sõltuvusprobleem nii alkoholist kuid eelkõige narkootikumidest. Olukorras, kus isikul puudub vabaduses kindel töökoht ning tal on tasumata hagisid peaaegu 13 000 euro ulatuses, on suur tõenäosus, et isik asub taas lisasissetulekut hankima kuritegelikul teel. Ka kinnipeetava hoiakud on murettekitavad ega soosi enesearengut ja toeta edasist seadusekuulekust. Nii on vangla isikut kirjeldades märkinud, et tema probleemide äratundmisvõime on halb, lahendamisoskus puudulik. Väldib probleeme joovastite tarvitamisega. Kuritegusid sooritades ei ole arvestanud tagajärgedega, vaid keskendunud eelkõige enda vajaduste rahuldamisele. Eesmärgid tulevikuks puudulikud või ebarealistlikud. Käitumine manipulatiivne. Manipuleerimisoskus ilmnes ka kohtuistungil, kus süüdlane avaldas, et kui kohtumäärus ennetähtaegse vabastamise kohta tehakse kohe, siis ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kui määrus tehakse kaugemas tulevikus, siis soovib karistuse lõpuni kanda. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid ja alkohol. Isiku kuritegelikku käitumist on selgelt mõjutanud mõlemad joovastid. Isik alustas narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega varajases nooruses. Kinnipeetav tunnistab, et võib alkoholijoobes olles käituda agressiivselt. Materjalidest nähtuvalt on isik liitunud projektiga SÜTIK, mis on tugiisikuteenus ja mis on välja töötatud narkootikumide tarvitajatele või sõltuvusprobleemidega isikutele. Isik omab ka varasemat rehabilitatsioonikogemust, olles viibinud muuhulgas SA Viljandi Haigla Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses, kuid seni tulemusteta. Kohus on seisukohal, et Roman Volkovil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik