Obsah (6)

§ 121§ 133§ 43§ 2§ 81§ 110

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1301 Määruse kuupäev 16. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hü

) § 121 lg 1 p 4 alusel, 3 kuna kaebaja ei ole kinni pidanud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on esitanud vanglale erinevad kahju hüvitamise taotlused, märkides taotlustesse kirjad, mille kätteandmisega on vangla kaebaja hinnangul viivitanud ja kahju tekitanud. Taotluste alusel tehtud otsuses on vangla sisuliselt analüüsinud kõigi nimetatud kirjade puhul kaebaja etteheiteid, leides enamasti, et kaebaja ei ole arvestanud kättetoimetamise perioodi sattunud puhkepäevadega ja vangla tegevus on olnud õiguspärane. Kuna teiste kirjade osas ei ole vangla sisuliselt kättetoimetamisega hilinemist analüüsinud, ei ole kahju hüvitamise nõude esitamine kohtule nende kirjade osas lubatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 13. Kohus tagastab kaebuse määruse punktis 11 nimetatud kirjade kätteandmisega viivitamisega seotud kahju hüvitamise nõude osas

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema 160 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata kirjade kättetoimetamisega hilinemisega põhjustatud riive intensiivseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja soovib kohtule esitatud kaebuses kahju hüvitamist eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise eest, kohtueelses menetluses on kaebaja hinnangul kirjade kätteandmisega viivitamisega alandatud tema väärikust ja eelkõige sekkutud eraellu. Kirjade hilinenult edastamise tõttu hilinesid ka kaebaja vastused oma lähedastele ja takistati kaebaja tegevust esindajana kinnipeetavate õiguste kaitsel. Kirjade avamist ja selle sisuga õigusvastast tutvumist kaebaja kohtueelses menetluses vanglale ette ei heitnud, kuid avaldas rahulolematust, miks peaks vangla otsima võimalikke narkootilisi aineid kõigist kirjadest, kuigi kaebaja neid aineid ei kasuta. Kohtupraktika põhjal hüvitatakse mittevaraline kahju rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Arvestades kaebuse asjaolusid, ei saanud mõnepäevane hilinemine kirjade saamisel põhjustada kaebajale sedavõrd intensiivseid kannatusi, et mittevaralise kahju hüvitamine rahas oleks võimalik. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale seitsme tööpäeva jooksul selle vanglasse saabumisest. Kaebaja ei väida, et tal oleksid kirjad üldse saamata jäänud. Eraisikute poolt kaebajale saadetud või eraisikutele saadetavate kirjade kontrollimise kohustus tuleneb VangS § 29 lg-st 1. Tegemist on imperatiivse normiga. Kaebaja kirju ei saa jätta kontrollimata põhjendusel, et ta narkootikume ei tarbi. Hüvitamisnõude rahuldamine seoses kirjade kätteandmisega viivitamisega on äärmiselt ebatõenäoline. 14. Kaebaja esitas nõude õigusvastasuse tuvastamiseks asjas nr 1-11/148-5. Tegelikult oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane nõue mitte vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine, vaid Tartu Vangla kohustamine tagastama vaideotsuses nr 1-11/148-5 nimetatud esemed. Kohustamisnõude lahendamise raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust esemete äravõtmisel. 4 Käesolevalt puudub vajadus jätta kaebus käiguta nõude täpsustamiseks, kuna nii esitatud tuvastamisnõue kui ka võimalik kohustamisnõue kuuluvad tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Nõudega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Esemeteks, mille tagastamist kaebaja soovib, on talle kirjaga saadetud „Kuma aiakalender 2019“, seinakalender „Eestimaa 2019“ A4 mõõdus, „Õigeusu kirikute tähtpäevad 2019“ A5 mõõdus ja hõbedane Gillette habemelõikuri vars. Kõigi ära võetud esemete kohta on vormistatud aktid, mille numbrid on ka kaebajale teada (tl 128). Seega ei ole õige kaebaja väide, et vangla ei vormista esemete äravõtmisel vastavaid akte. Vangla on jätnud kaebaja taotluse esemete tagastamiseks rahuldamata põhjusel, et nimetatud esemed on Tartu Vangla kodukorra punktide 7.2.11 ja 7.2.2 alusel keelatud. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Nagu eelnevalt nimetatud, tuleneb VangS § 29 lõikest 1 vastustaja kohustus kontrollida kaebajale saabuvaid kirju ning võtta sealt ära esemed, mille omamine vanglas on keelatud. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
2. kohaselt on kirja teel keelatud saata ühekordset habemelõikurit, raseerijat ja habemelõikurit (varred) Mach, Gillette Fusion jne, v.a habemelõikuri terad, ning kodukorra p 7.2.11 kohaselt seinakalendrit, v.a taskukalendrit (6x9 cm). Kodukorra seletuskirja kohaselt on vastavad esemed keelatud vangla julgeoleku tagamise eesmärgil. Habemelõikurite varte sisse on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid ja aineid, mille läbiotsimine on raskendatud, lisaks pole esemeid võimalik läbi otsida nii, et tagatakse nende terviklikkus. Seinakalendrite seinale kinnitamine on vanglas keelatud, takistab visuaalse järelevalve teostamist, raskendab läbiotsimist ja kalendri lehtede vahele on võimalik peita keelatud aineid. Eelviidatud sätetest tulenevalt ei ole vanglal võimalik kaebajale kodukorraga keelatud esemeid üle anda. Kohus nõustub vangla põhjendustega viidatud sätete kehtestamisel ja ei näe kaebusel eduväljavaateid ka juhul, kui kaebaja vaidlustab need kodukorra sätted. Nii tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse rahuldamise võimalused on vähesed. Nimetatud esemete mitteomamine ei saa endast kujutada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Seinakalendri alternatiivina on kinnipeetavatel võimalik kasutada taskukalendrit. Seletuskirjast nähtuvalt on habemelõikureid (raseerijaid) võimalik soetada vangla kaupluse vahendusel ning vangla tagab need neile kinnipeetavatele, kellel puuduvad rahalised vahendid. Seega on kaebajal olemas alternatiivsed lahendused ja kaebaja õiguste kaitseks ei ole neid esemeid vältimatult vajalik saada just kirja teel. Riive on väheintensiivne ka

§ 133

lg 1 sätestatud kriteeriumi alusel, kuna kaebaja nimetatud esemete väärtus on kindlasti väiksem kui 1000 eurot. 16. Kaebaja esitas ka nõude kahju hüvitamiseks äravõetud omandi eest. Kohtu arusaamisel soovib kaebaja, et talle hüvitatakse määruse punktis 15 nimetatud esemete väärtus. Nimetatud nõue tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud Vang

S § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangla kinnitusel (tl 64 pöördel) ei ole kaebaja vastavat kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud. Kahjunõude esitamist vanglale ei kinnita ka kaebaja. Sama nõude on kaebaja esitanud ka haldusasjas 3-19-866 (tl 132-133), kus kohus on juba kaebajale selgitanud kohtueelse menetluse läbimise vajalikkust. 17. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kohtuistungi korraldamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 18. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust 5 pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Riigi õigusabi ja dokumentide tõlkimise taotluste lahendamine

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav ja tal puudub vanglasisese isikuarve väljavõttest (tl 150) nähtuvalt sissetulek. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
2. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on märkimisväärne kogemus taotluste esitamisel vanglale ja kohtutele. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebaja tegutseb ise teiste (endiste) kinnipeetavate esindajana nende õiguste kaitsel. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline iseseisvalt osalema ka edasises kohtumenetluses. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

1. Kohus märgib lisaks, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
2. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
3. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse asja materjalide tõlkimiseks vene keelde.

§ 81

lg 6 sätestab, et menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul.

§ 110lg 1 p 1 võimaldab taotleda tõlkimise kulude hüvitamiseks menetlusabi.

Kohus otsustas kaebuse tagastada. Haldusasja materjalid koosnevad kaebaja esitatud dokumentidest ning vastustaja poolt kohtunõude vastusena esitatud kaebaja pöördumistest ja vangla otsustest, mis on kaebajale teada. Seega puudutab taotlus ainult käesoleva kohtumääruse tõlkimist. Kohtulahendid tõlgib vene keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ning puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. Kohus edastab käesoleva määruse kaebajale koos tõlkega vene keelde. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6