(8)4-20-1170 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 12.05.2020.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus määrata Roman Kutliahmetovile karistuseks 10 ööpäeva aresti ja välja mõista menetlusaluselt isikult ekspertiisikulud 457 eurot. Menetlusalune isik tunnistas, et on antud väärteod toime pannud osaliselt. 31.01.2020.a eelsel ajal narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära tunnistaja ütlused ja menetlusaluse isiku osalise süü tunnistamise ja selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. I 14.02.2020.a koostatud väärteoprotokollist (2316,19,009276) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Roman Kutliahmetov 15.09.2019.a kell 23:24 Erika 14, Tallinnas valdas enda kasutatavas sõidukis Mazda 6 reg nr xxxxxx ebaseaduslikult väikeses koguses, 0,21 grammi narkootilist ainet amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4-metüülamfetamiin; 4-MA). Samuti oli Roman Kutliahmetov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Nimetatud ainete valdamiseks ja tarvitamiseks arsti ettekirjutust Roman Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see keelatud. Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4-metüülamfetamiin; 4-MA) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. 15.09.2019.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis patrullpolitseinik Marko Moorlat 15.09.2019.a kell 23.39 Roman Kutliahmetovil narkootilise aine esinemist organismis indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1, mille näit osutus positiivseks ja reageeris ainetele MDM, BZD, AMP. Prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Prooviandja nõustus tulemusega, kinnitas seda oma allkirjaga. 16.09.2019.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati Roman Kutiahmetov Mazda 6 reg nr xxxxx juhtimiselt alates 15.09.2019 kell 23.24 kuni kainenemiseni, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Wismari Haigla AS-i 15.09.2019.a joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirja, joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1324T ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 408/34 kohaselt tuvastati uuritaval Roman Kutliahmetovil aeglustunud kehareaktsioonid ja aeglustunud koordinatsioon. Uriinis, mis oli võetud 15.09.2019 kell 23.50 (pakendi turvakleebise nr U16309), tuvastati amfetamiini sisaldus. Lisa 2/1324T kohaselt esinesid Roman Kutliahmetovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine (esinevad jääknähud). Uriiniproovi võtmise ja arstliku läbivaatuse maksumus 96 eurot ning uuringu maksumus 74 eurot. 16.09.2019.a koostatud vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt leiti 16.09.2019 kell 00.15 Mazda 6 reg nr xxxxxx kõrvalistuja ees olevast kindalaekast minigripp kilekott valge ainega (pakend 1), süstal läbipaistva vedelikuga (pakend 2) ja roolist vasakul asuvast laekast minigripp kilekott valge ainega (pakend 3). Roman Kutliahmetov kinnitas protokollis, et aine on tema oma. 3

(8)4-20-1170 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 19E-AN1209 kohaselt esitati PPA Põhja prefektuuri 23.10.2019.a määruse alusel ekspertiisiks valge pulber massiga 0,84g, süstal läbipaistva vedelikuga ja kollakas pulber massiga 0,81 g. Eksperdi arvamuse kohaselt valge pulber massiga 0,84g sisaldab 17% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,10 g amfetamiini ning lisaks sisaldab pulber 4-metamfetamiini. Plastiksüstlas leidub amfetamiini jälgi. Kollakas pulber massiga 0,81g sisaldab 18% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,11 g amfetamiini ning lisaks sisaldab pulber 4-metamfetamiini. Ekspertiisi maksumus 252 eurot. Roman Kutliahmetovi 05.05.2020.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kinnitab, et septembris 2019.a tarvitas amfetamiini. Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja Marko Moorlati ütlused. Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 15.09.2019.a kasutati indikaatorvahendit Drug Control Urine Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit amfetamiinile. Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 15.09.2019.a on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 23:50 võetud uriiniproov. Tehtud uuringu 1324T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste aine amfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Lisaks sellele leiti menetlusaluse isiku juhitud mootorsõidukist minigripp kilekotid valget ja kollakat värvi pulbriga. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 19E-AN1209 nähtub, et menetlusaluselt isikult ära võetud valge pulber massiga 0,84g grammi minigrip kilekotis sisaldas amfetamiini ja 4-metamfetamiini. Kollakas pulber massiga 0,81g sisaldas amfetamiini ja 4-metamfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin ja 4-metamfetamiin (4metüülamfetamiin, 4-MA) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiin ja metamfetamiin valdamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja sellise aine käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini sisaldus ja tal tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ning ka tema sõidukist leiti 4

(8)4-20-1170 valget ja kollakat pulbrilist ainet, mis sisaldas endas sama ainet. Seega on menetlusaluse isiku organismist tuvastatud aine otseselt seostatav tema sõidukist leitud ainega. Menetlusalune isik on kogu menetluse vältel ka ise tunnistanud, et ta tarvitas amfetamiini. Süüteo asjaoludest saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. II 14.02.2020.a koostatud väärteoprotokollist (2700,20,000160) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Roman Kutliahmetov oli 31.01.2020.a kell 5:00 xxxxxx tänaval, xxxxxxxx, xxxxxx vallas, xxxxxxxx maakonnas eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja metamfetamiin. Nimetatud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutust Roman Kutliahmetovil ei ole, mistõttu on see keelatud. Väärtegu on toime pandud väärteomenetluse käigus kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuivõrd isik ei avaldanud, kus ja millisel ajahetkel ta narkootilist ainet tarvitas ning muid tõendeid pole võimalik koguda. Vastavalt Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusele nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin ja metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. 31.01.2020.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis patrullpolitseinik Rauno Kiveste 31.01.2020.a kell 5.08 Roman Kutliahmetovil narkootilise aine esinemist organismis indikaatorvahendiga Drug Control Secure 1 DOA Urine Cup, mille näit osutus positiivseks ja reageeris ainetele MDA, BZD, AMP, MET ja MDA. Prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Prooviandja ei nõustunud näidu tulemusega, kinnitas seda oma allkirjaga ja uriiniproov edastati Rauno Kiveste poolt riiklikule ekspertiisiasutusele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas uuringuakti nr 169 T kohaselt 04.02.2020.a Roman Kutliahmetovilt 31.01.2020.a võetud uriinis (pakendi turvakleebise nr 056161) amfetamiini ja metamfetamiini sisalduse. Uuringu maksumus 35 eurot. Roman Kutliahmetovi 05.05.2020.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei ole jaanuaris 2020.a keelatud aineid tarvitanud. Ta ei olnud nõus selle testiga kohapeal. Uriinitest tehti, uriin oli tema oma. Pakendamine toimus tema silmade all, aga ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest edasi. Arvab küll, et kõik oli seaduspärane. Tunnistaja politseiametniku Tiina Trofimova 12.05.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 31.01.2020.a märkas ta halli auto liikumas Uusküla suunas. Sõiduki liikumine tundus imelik. Auto peatus, juht oli üksi ja andis dokumendi. Indikaatorvahend näitas, et juht oli kaine, kuid ta käitus kuidagi teistmoodi, nagu oleks närvis, pupillid olid suuremad ja ei tahtnud otsa vaadata. Küsimise peale vastas, et kaks päeva tagasi tarvitas kanepit. Kiirtesti teha ta ei tahtnud, soovis minna autoga koju. Talle tehti uriinitest, kanepi test oli negatiivne, aga amfetamiin ja mitu ainet veel olid positiivsed. Pretensioone tal ei olnud, fuajees olid 5

(8)4-20-1170 kaamerad üleval, juhiti tähelepanu et pannakse pakendid kinni. Menetlusaluse isikuga on aastaid tagasi kokkupuuteid olnud, seoses narkootikumide tarvitamisega. Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 31.01.2020.a kasutati indikaatorvahendit Drug Control Urine DOA Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit amfetamiinile ja metamfetamiinile. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Tehtud uuringu 169T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete amfetamiin ja metamfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seejuures vajab kohtu arvates märkimist asjaolud, et menetlusaluse isiku organismis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus ning tal tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tunnistaja Tiina Trofimova ütluste alusel. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel keeldunud ütluste andmisest ja ei nõustunud indikaatorvahendi näidu tulemustega. Kohtuistungil aga väitis, et ta ei ole jaanuaris 2020.a keelatud aineid tarvitanud ja ta pole kindel, mis sai uriinitopsidest edasi pärast proovi võtmist. Seega on menetlusaluse isiku selgitused sellised, mis ei võimalda tema ütluste tõele vastavust ka kontrollida. Seejuures õigustab menetlusalune isik ennast sellega, et ta ei tea, mis sai edasi uriinitopsidest, kuid arvab samas, et kõik oli seaduslik. Ka kohtul pole alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu tulemuses, võetud proov on menetlusaluse isiku nähes pakendatud ja sellele on lisatud ka turvakleebis. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku varasemast tegevusest, s.h 15.09.2019.a väärteo etteheitest ja tunnistaja Tiina Trofimova ütlustest, nähtuvalt on tegemist isikuga kes tarvitab narkootilist ainet - amfetamiin, saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse mõistmine NPALS 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude eest mõista üks karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate 6

(8)4-20-1170 asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus, mille eest määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Seega on menetlusalusel isikul rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Lisaks on teda karistatud varavastaste kuritegude eest kahel korral. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnev kergemaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste süütegude toimepanemist. Kohus ei pea võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul kohustus tasuda ka menetluskulu. Kuna menetlusalusel isikul puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita, ei ole uue suurema rahatrahvi mõistmisel enam mõtet, kuivõrd see ei täidaks oma eesmärki. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb arvestada seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe erineval ajal toime pandud väärteo toimepanemises, millest esimese puhul oli realiseeritud kaks teoalternatiivi. Sellele vaatamata leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on siiski alla keskmise ja kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem NPALS rikkumise eest karistatud ja teda pole ka arestiga varem karistatud, siis leiab kohus, et aresti võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus mõistab karistuseks aresti 10 päeva. Aresti kandma tuleb asuda

1. juunil 2020.a kell 10.
2. Aresti kandmisele ilmumata jäämisel kohaldatakse Roman Kutliahmetovi suhtes sundtoomist. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on Wismari Haigla AS-il uriiniproovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Tegemist on kuludega, mis olid vajalikud süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud ja menetlusaluselt isikult välja mõistetavad menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Kohus mõistab välja Roman Kutliahmetovilt riigituludesse menetluskuludena 205 (35+96+74) eurot joobeseisundi tuvastamisega seotud tasu ja 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi tasu, kokku summas 457 eurot. 7

(8)4-20-1170 Asitõendid Väärteotoimikust nähtuvalt on väärteoasjas asitõendiks menetlusaluselt isikult ära võetud kaks minigripp kilekotti, mille sees oli narkootiline aine.