Obsah (6)

§ 444§ 407§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20900 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 31.12.2019 hagi A Vi vastu A. Vi ja xxx AS vahel 17.07.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva võla nõudes. Kohus andis 21.01.2020 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 03.02.

1. Harju Maakohtu 18.02.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 10 päeva kompromissi sõlmimiseks ning vastamiseks 20 päeva alates kompromissläbirääkimisteks määratud tähtaja möödumisest. Kohus hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 26.02.
2. Vastamise tähtaeg saabus 27.03.
3. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
4. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. 2 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 475 eurot. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 420 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 895 eurot (475 + 420).
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 895 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3