S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Rainer Eevardit tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 42 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220205017671. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Jätta rahuldamata Rainer Eevardi taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.06.2020.a. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A. Loik koostas 31.01.2020 väärteoprotokolli AB 1605556, mille kohaselt Rainer Eevardi, juhtides 18.01.2020 kella 01.32 ajal Harjumaal, Keemikute 39A, juures mootorsõidukit xxx, reg. märgiga xxx, ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel tagurdas otsa sõiduautole xxx, reg. märgiga xxx . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-le. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Rainer Eevardi Liiklusseaduse (edaspidi
) § 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas Rainer Eevardit 19.02.2020 väärteoasjas nr 2302,20,000866 tehtud üldmenetluse otsusega ülalnimetatud õiguserikkumise eest
Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Esitatud kaebuse kohaselt ei ole kaebajale teadaolevalt ta väärtegu toime pannud. Kaebuse kohaselt kaebaja ei tundnud oma sõidukiga tagurdades, et sõiduk oleks kokku puutunud teise sõidukiga. Ka kaebaja sõiduki parkimisandurid mitte mingit hoiatussignaali ei andnud. Kaebaja hinnangul ei ole ühtlasi reaalne, et sõiduki xxx, reg nr xxx, vigastused oleks saanud tekkida kokkupuutest kaebaja sõidukiga. Kaebaja on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole antud juhul tõendatud. Arvestades eelnevat, tuleks kaebaja hinnangul väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaebaja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna kaebajal on varasemast ajast vaid üks väärteokaristus. Väidetav väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest ning sellega väidetavalt tekitatud kahju ei ole suur, tegemist on kriimustustega ning kahju hüvitatakse kindlustusseltsi poolt. Sõidukiga tagurdades ei tundnud kaebaja mitte mingit kontakti teise sõidukiga, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik kohapeal olles ka tuvastada, et tagurdamisega on väidetavalt kriimustatud teist sõidukit. Kaebaja, 2 kes seni on käitunud seadusekuulekalt, kavatseb ka edaspidi igasugustest rikkumistest hoiduda ning olla edaspidi liikluses veelgi hoolikam, et oleks välistatud igasugused rikkumised. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud, siis taotleb kaebaja trahvisumma vähendamist. Kaebuse esitaja ja kaitsja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et Rainer Eevardi on liiklusõnnetuse põhjustanud. Kuna liiklusõnnetusi juhtub Eestis palju ja isik ei ole oma teost aru saanud, siis see tähendab, et avalik menetlushuvi on olemas. Tulenevalt eelnevast ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Käesoleval juhul inkrimineeritakse Rainer Eevardile väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Rainer Eevardi juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx (reg.nr xxx). Puutuvalt Rainer Eevardile inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kaebaja ei eita sõiduki juhtimise fakti, ei välista ka seda, et kahe sõiduki vahel toimus kokkupuude, kuid kaitsja arvates on tõendamata tekkinud kahju. Kaitsja hinnangul on võimalik, et kaks autot küll puutuvad kokku, kuid kahju ei teki. Fotod ega salvestis ei tõenda, et xxx oleks tekkinud kahjustused. Seega on käesolevas väärteoasjas vaidlusküsimus selles, kas Rainer Eevardi on põhjustanud
Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodelt ja skeemist nähtub, et xxx AS-le kuuluv sõiduk xxx, reg. märgiga 276 xxx, oli pargitud aadressil Keemikute 39A, Maardus. Sõidukil tuvastati kraape/nühkejäljed parempoolsel esinurgal ja tulel. Kohtus ülekuulatud tunnistaja P O avaldas, et tema on kõnealuse sõiduki kasutaja. Sõiduk ei ole varem liiklusõnnetuses osalenud ning tunnistaja kinnitas kohtus, et väärteotoimiku lehekülgedel 8-11 olevatel fotodel on tema auto ning kahjustused tekkisid 18.01.2020, kuna enne nimetatud kuupäeva sõidukil selliseid vigastusi ei olnud. Tunnistaja väitel esinesid stange kõrvalistujapoolsel osal kriimustused. Kuna auto oli uus, siis viis ta sõiduki xxx keskusesse, kus auto oli 2 päeva, mille jooksul vahetati ära stange, tuli ja andur. Auto remont läks maksma umbes 800-900 eurot. Tema 3 liiklusõnnetust pealt ei näinud, kuid sõiduki kojamehe vahele oli inimene, kes õnnetust pealt nägi, jätnud paberilipiku oma telefoninumbriga. Kuna tunnistaja P Oil oli kõnealune paber alles, siis kohus kutsus kohtuistungile ja kuulas üle ka inimese, kes olevat paberi sõiduauto xxx kojamehe vahel jätnud. Selleks inimeseks oli I O, kes tunnistas kohtus, et tema nägi pealt Rainer Eevardi sõiduki liikumist 18.01.2020 Maardus Keemikute 39A maja juures ning paberilipiku kirjutas tema ning jättis xxx peale. Tunnistaja I O andis ütlusi selle kohta, et oli koos sõbraga maja ees ning kuna xxx liiklus kahtlaselt, ehk siis parkis ebakindlalt, siis seetõttu hakkas ta märgitud mootorsõidukit jälgima. xxx üritas algul ühte kohta parkida, kuid kuna see ei õnnestunud, siis parkis uude kohta ja selle käigus riivas teise auto esiosa. Teiseks sõidukiks oli xxx. Kuigi kokkupõrge oli kerge, siis vaatamata sellele tekkis kokkupõrke tulemusena heli, mida ta ka kuulis. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada xxx eesmine kõrvalistuja pool. Sõiduauto xxx numbrimärgi kirjutas ta üles ja väljakutset tehes ütles selle ka politseile. Tunnistaja I Oi ütlused sõiduki xxx liiklumise kohta, parkimiskoha otsimise kohta ja pargitud sõiduautole xxx otsasõidu kohta ühtivad täielikult turvakaamera salvestiselt nähtuga. Videosalvestis kajastab täpselt kaebaja tegevust ja sellest nähtus, et kokkupuude kahe sõiduki vahel oli kerge, mistõttu võis see jääda Rainer Eevardile märkamatuks, kuid kokkupuude autode vahel siiski toimus. Kergele otsasõidule viitab ka asjaolu, et sõiduki xxx signalisatsioon ei hakanud tööle. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta. Tunnistajate ütluste ning salvestiselt nähtuga on tõendamist leidnud, et Rainer Eevardi poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel sai vigastada P Oi kasutuses oleva mootorsõiduki xxx esistange. Vigastused, mida kirjeldas tunnistaja P O, on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktis ja nähtuvad ka fototabelist. Kuigi kaebuse esitaja kaitsja seadis kahtluse alla, kas sõiduautol xxx tuvastatud vigastused põhjustas kaebaja, siis kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja I Oi ütlustes, kuna need riimuvad väärteoasja materjalidega ning kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et tunnistaja, kes Rainer Eevardit isiklikult ei tunne, annaks sündmuse kohta teadlikult kaebajat süüstavaid valeütlusi. Seda enam, et tunnistaja helistas liiklusõnnetuse toimumise kohalt viivitamatult politseile, teavitas juhtunust politseid ja andis ka Rainer Eevardi poolt juhitud mootorsõiduki xxx registreerimisnumbri. Märkimist väärib veel asjaolu, et tunnistaja ei ole näinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuid tema ütlused haakuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ning fototabelis kajastatuga. Kohtule esitatud ning eelnevalt kirjeldatud väärteoasja materjalidega on leidnud tõendamist, et xxx AS-le kuuluval sõidukil, xxx, on tuvastatud vigastused. Arvestades sõidukitel paiknevate vigastuste asukohta ja ulatust, siis kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vigastuste esinemine erinevatel kõrgustel sõidukite keredel on selgitatav maapinna ebatasasustega, autode erineva koormatusega ning sõidukite paiknemisega maapinnal. Kohtupraktikas levinud arusaama kohaselt piisab varalise kahju tekkimise faktiks vara seisukorra mistahes määral ja ulatuses halvendamisest, võrreldes selle seisukorraga kahju tekitanud sündmusele eelnenud hetkel. Seega piisab käesoleval juhul kahju tekkimise tuvastatuks lugemiseks ka sõiduki detailidel kriimustuste tuvastamisest. Vaatamata sellele, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste tuvastamiseks ei oma tähtsust, kas sellise kahju kõrvaldamine omab omaniku jaoks ka tegelikku tähtsust ning nõuab rahalisi vahendeid, siis tunnistaja P Oi ütlustega on tõendatud, et vigastuste likvideerimiseks vajas auto remonti ning remonditööde maksumuseks oli 800-900 eurot. Seega on tõendatud, et xxx AS-le tekitati varaline kahju, mistõttu on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
Kohtu jaoks on kummastav kaitsja seisukoht, et kuna kindlustusselts kandis auto remondikulud, siis teisele isikule, s.o P Oile, ei ole tekkinud varalist kahju, mistõttu ei ole ka liiklusõnnetusega tegemist. Senine kohtupraktika ei toeta kaitsja sellesisulist arvamust ning pigem tekitab see kohtus 4 arvamuse, et kaitsja püüab päästa Rainer Eevardit vastutusest, kartmata kasutada selleks just mitte kõige veenmavaid argumente.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale toime pandud väärteos ette heitnud
lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Rainer Eevardi pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani Rainer Eevardi väärteo toime kergemeelsusest, kuna tagurdamisel ta ei hoidunud teise sõidukiga ohutut vahemaad. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et parklas, kahe pargitud sõiduki vahele kitsale parkimiskohale tagurdades, võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus
lg 1 nõuet ja pani toime
S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetavas konkreetses väärteos. Rainer Eevardi süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, s.o kahjustati teise sõiduki esistanget ja tuld. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine ja isikul on 1 kehtiv karistus liiklusseaduse rikkumise eest, on kaebajale määratud karistus keskmisest madalamas määras. Kuna kaebaja süüd tuleb hinnata keskmisest väiksemaks, siis leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on proportsionaalne süü suurusega ning igati põhjendatud. Kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus ei hakka muutma määratud rahatrahvi suurust, kuid arvestades kaebaja materiaalset olukorda, kus tema sissetulek on 750 eurot, tal on üks ülalpeetav ning rahaline kohustus panga eest, on kohtu hinnangul igati mõislik anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahv vabatahtlikult pikema aja jooksul. Seega on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades 10 kuu jooksul. 5 Kaebaja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et kaebaja teo tagajärjel tuli teise sõiduki vigastuste likvideerimiseks välja vahetada mitu detaili (stange, tuli), siis ei saa käesolevas asjas pidada kaebaja süüd väikeseks. Kaebaja ei ole saanud aru oma rikkumisest, sest ka kohtuistungil tegi ta menetlust läbiviinud kohtuvälise menetleja ametniku suhtes kriitilisi märkusi, leides, et sellise juhtumi puhul on karistuseks juba kindlustusmakse suurenemine ning väärteokorras karistamine ei ole põhjendatud. Kuna liikluses on igapäevaseks saanud juhtumid, kus liiklusõnnetuse põhjustaja lahkub sündmuskohalt, jättes kahjusaaja täielikku teadmatusse, siis toime pandud väärteo iseloomu tõttu ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks Rainer Eevardi suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 540 eurot, mis on kaitsjale makstud tasu. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust Rainer Eevardi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.