4-19-5320/32

Väärteoasi nr. 4-19-5320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2020.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-19-5320 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Taavi Põld Tõlk Marianna Sidorok Kohtuasi A L (isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-19-5320 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi 24.09.2019.a otsus väärteoasjas 2316,19,

1. Asja läbivaatamise kuupäev 21.01; 19.05; 28.05.2020.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A L kaitsja Andrei Plešanov kohtuvälise menetleja esindaja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi esindaja Kristel Proos RESOLUTSIOON Jätta A L’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi 24.09.2019.a otsus väärteoasjas 2316,19,005493 muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja Andrei Plešanov’i taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 675 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 30.06.2020.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna väärteomenetleja A. Belaja koostas 30.08.2019.a väärteoprotokolli AB 1576020 A L’ile selle eest, et tema, 21.06.2019.a. kella 06:55 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx juures, valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Nimetatud tegevusega rikkus A L väärteoprotokolli kohaselt NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Anna Belaja karistas A L’it väärteoasjas nr. 2316,19,005493 24.09.2019.a koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses summas 60 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisutunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei ole A. L antud väärteos süüdi, tema käitumises puuduvad väärteo tunnused, ka on väärteoasja menetlemisel rikutud menetlusnorme. Kaebuse kohaselt A. L kõndides mööda Telliskivi tänavat, leidis tee ääres vedeleva sigaretipaki, vaatas pakki, pakk oli poolenisti täis ja paki sees oli tulemasin ning kuna kedagi läheduses ei olnud, otsustas A. L sigaretipaki endale võtta. Ka on märgitud kaebuses, et kui A. L oleks näinud või teadnud, et sigaretipakis on kanep, siis ta oleks sellest kindlasti kohe politseile teatanud. Ka oli kaebuse esitaja kaine ja tähelepanelik ning kaebuse esitaja arvates oli kanep ilmselt sigaretipaki põhjas või maskeeritud paberiga. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja küll omandas seda ainet, kuid ilma mingisuguse teadmiseta ja isegi hooletuseta, mistõttu ei ole täidetud subjektiivne koosseis. Ka on kaebuses märgitud, et väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kantud andmed pole kaebuse esitajale arusaadavad, kuna pole aru saada, mis konkreetset ainet ta valdas ning kas tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega. Ka väidetakse kaebuses, et otsuses märgitud teo lühikirjeldus on kaebuse esitajale arusaamatu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta ületas Telliskivi tänavat, peatus Balti Jaama perroonil, et istuda pingile ning samal hetkel läksid tema juurde politseitöötajad, kes pidasid ta kinni. Ta selgitas, et sigaretipaki leidis ta umbes 10 minutit enne tema kinnipidamist Telliskivi tänaval kõnniteelt. Sigaretipakk oli pooleldi täis, seal sees oli ka tulemasin. Ta avas selle paki ning pakis ei olnud midagi muud näha. Ta selgitas, et kõik tema asjad võeti ära kell 3 ja umbes 7 paiku oli koti läbivaatamine. Kott vaadati läbi Pelgulinna politseijaoskonnas. Ka selgitas ta, et kotti ei vaadatud läbi tema juuresolekul, sest ta istus sel ajal kambris. Kaebuse esitaja märkis, et tema hinnangul oli keegi suitsupaki ära kaotanud ja ta ei leia, et ta ei oleks tohtinud seda endale võtta, sigaretipakk oleks võinud ilmastiku tõttu ka rikneda. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel ta ei rääkinud, et leidis sigaretipaki, kuna oli šokis. Vastusena kohtule märkis kaebuse esitaja, et kell 3 öösel ta läks töölt otse koju. Kaitsja selgitas, et kaebuse esitaja jääb kohtule esitatud kaebuse juurde. Kaitsja selgitas, et A. L ei teadnud, ega saanud ette näha, et leitud sigareti pakis leidub keelatud ainet THC. Kaitsja märkis, et kaebuse esitajale ei saa ette heita hooletust, kuna A. L on tähelepanelik ning tegi endast kõik 2 oleneva, et sellist tegu vältida. Kaebuse esitaja küll vaatas paki sisu, aga kuna oli öine aeg ning kuna narkootiline aine oli pakis varjatult, siis ta ei saanud seda kuidagi näha. Ka märkis kaitsja, et iga kohusetundlik isik oleks teinud samamoodi ja võtnud suitsupaki kaasa ning ei oleks pakist sigarette ja tulemasinat välja võtnud. Ka märkis kaitsja, et tunnistaja ütlused ei ole tõendiks. Ka märkis kaitsja, et kui kaebuse esitaja eelmenetluses midagi ei rääkinud, siis see ei tähenda, et ta valetaks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kohtus ja kohtuvälises menetluses on kaebuse esitaja andnud vastuolulisi ütlusi, sest kuni väärteoprotokolli koostamiseni ei maininud kaebuse esitaja kordagi, et ta leidis maast suitsupaki. Ka märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et vastulause ei olnud esitatud õigeaegselt ja seega ei pidanud kohtuväline menetleja seda ka otsuse tegemisel arvestama. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja A. L, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistaja A L. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-9/; - kohtuvälise menetleja 24.09.2019.a otsust väärteoasjas 2316,19,005493 /tl 26-28; väärteotoimik lk 2-3/; - kaebusele lisatud fotosid suitsupakist /tl 32-33/; - väärteoprotokolli /lk 4/; - isiku ja asjade läbivaatuse protokolli /lk 8-9/; - menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste allkirjalehte /lk 11/; - vaatlusprotokolli /lk 13-14/; - ekspertiisimäärust, saatekirja /lk 15-16/; - ekspertiisiakti 19E-AN0745, õiendit /lk 17-20/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 24/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus avaldas vastuolude tõttu menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (lk 10). Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata 3 esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 21.06.2019.a kella 06:55 ajal leiti A. L’i õlakotis olevast sigaretipakist valge paber, mille sees oli väike kogus taimset puru. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Ka ei ole vaidlusi selles, et nimetatud puru kujutas endast marihuaanat, milline asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktis nr. 19E-AN0745 (lk 18-19) sisalduva ekspertarvamusega selle kohta, et ekspertiisiks esitatud roheline taimeosa massiga 0,23 g on kanepiõisik (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,91%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 ,,Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad’’ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vaidlus on selles, et kaebuse esitaja ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik marihuaana olemasolust sigaretipakis ja nimetatud aine ei kuulunud talle. Kohtuväline menetleja on teisel seisukohal. Kaebuse esitaja kohtus väitis, et ta leidis sigaretipaki Telliskivi tänavalt kõnniteelt, ta avas suitsupaki, nägi, et see oli pooleldi sigarette täis, ka oli seal tulemasin, midagi muud ta sigaretipakis ei näinud. Kaebuse esitajale tundus, et keegi oli sigaretipaki ära kaotanud ja ta võis selle üles võtta, kuna see oleks võinud ilmastiku tõttu rikneda. Kohus selles osas tema kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Kohus avaldas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt isik kinnipidamisel ei märkinud, et ta antud sigaretipaki maast leidis, selline versioon tekkis hiljem. Kohtule nimetatud vastuolu selgitades väitis ta, et oli peale kinnipidamist mitu nädalat šokis, milline väide on paljasõnaline. Vastuolusid kohtus väidetu ja varem, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väidetu osas oli teisigi, nii väitis ta kohtus kinnipidamise asukohta sattumise osas, et ta suundus töölt otse koju (tl 92), kuid menetluse isiku ülekuulamise protokollis väitis, et ta kindla eesmärgita veetis vaba aega. Ka seda vastuolu ei osanud kaebus esitaja selgitada. Kohus ei pea vastuolude tõttu isiku ütlusi sigaretipaki omamise asjaolude ja selles sisalduvate esemete kuuluvusest usaldusväärseks. Samuti ei ole tema poolt antud ütlused ka eluliselt usutavad. Kui isik enda väite kohaselt avas sigaretipaki ja nägi seal välgumihklit, siis järelikult oleks ta enda sõnade kohaselt pooleldi täitunud suitsupakis kindlasti märganud ka kõrvalist eset. Kaitsja väited selle kohta, et pimedus takistas nähtavust on kohatud, kuna sündmus leidis aset suvel, 21.06.2019.a mil esemete märkamist nähtavus ei takista. Ka ei ole usaldusväärne, et isik korjab üles võõra osaliselt tarvitatud suitsupaki lihtsalt põhjusel, et see ilmastikuolu tõttu ei hävineks. Kaitsja selgitus selle kohta, et iga kohusetundlik isik oleks samamoodi käitunud, on kohtu jaoks kummastav. Elulise usutavuse olulisust on Riigikohus korduvalt rõhutanud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 31-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kaebuse esitaja on väitnud, et tema õigusi rikuti asjade läbivaatlusel. Kohus tunnistajana üle kuulatud Alvar Langemets selgitas kohtus, et tema teostas A. L’i asjade läbivaatust, seal juures viibis ka kaebuse esitaja, kes istus eemal pingi peal, asjade läbivaatus oli jälgitav. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja A. Langemetsa ütlustes selle kohta, et vaatlus teostati isiku juuresolekul, kuna kinnipeetu on ise asjade ja isiku läbivaatluse protokolli allkirjastanud ning märkusi see ei sisalda. Samuti on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses (lk 11), millise ta on allkirjastanud, ka on teda ülekuulatud tema emakeeles (lk 10). Kohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust - või süüd välistavaid asjaolusid. 4 A. L’i süü on tõendamist leidnud lisaks eelkäsitletud ekspertiisiakti ja tunnistaja A. L ütlustega ka isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga (lk 8-9), millises on kirjeldatud esemeid, mis võeti hoiule Kesklinna politseijaoskonnas kinnipeetavalt A L’ilt. Äravõetud esemete hulgas on muuhulgas märgitud avatud sigaretipakk koos tulemasinaga ning suitsupakis ka väike kogus rohelist taimset puru. Vaatlusprotokolliga (lk 13-14), millest nähtuvalt on vaadeldud rohelist värvi taimset puru valge paberi sees. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 30.08.2019.a koostatud väärteoprotokollis (tema poolt ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine valdamine) (lk 4). A. L’i poolt ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine valdamine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega. Kaitsja selgitas kohtus, et tunnistaja ütlusi tõendina ei saa arvestada. Kohus märgib, et VTMS § 313 lg 1 kohaselt võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Käesolevas kohtuasjas tunnistaja andiski ütlusi tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik valdamine. Kohus asub seisukohale, et A. L’i poolt NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Subjektiivset külge kinnitab asjaolu, et antud sigaretipakk leiti kaebuse esitaja valdusest. Kohus leiab, et menetlusalune isik on NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega, kuna isik valdas narkootilist ainet, see oli pakendatud, asus tema juures ning isik oli teadlik antud aine olemasolust. NPALS § 3 lg 1 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (kuna teos puuduvad väärteo tunnused) märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks kaitsja nimetatud alustel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. NPALS § 151 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega A. L’ile määratud karistus NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot, milline on alammäära lähedane, puudub põhjendus antud karistuse tühistamiseks. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Karistuse kergendamiseks puudub alus, isikut karistati alammäära lähedaselt, ka ei ole isik käesoleva ajani teole vajalikku hinnangut andnud. Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. Kohus märgib, et põhjendatud on menetluskuluna jätta isiku kanda menetluskulud, milleks on narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 84 eurot. Antud juhul oli ekspertiisi määramise vajadus tingitud isiku süülisest tegevusest ja sellele järgnenud väärteomenetlusest. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on kehtestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) alusel ning KES § 276 p-st 2 tulenevalt on narkootilise 5 aine ekspertiisi maksumuseks ühe ekspertiisiobjekti kohta 84 eurot. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsuse alusel väljamõistetud menetluskulu suurus põhjendatud. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, on põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti antud menetluskulu menetlusaluse isiku kanda. A. L’i kaitsja Andrei Plešanov on kohtule esitanud taotluse menetluskulude (õigusabi osutamine) hüvitamiseks summas 675 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 175, § 180 lg
4. Merle Parts Kohtunik 6