) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskontodel on kokku 6 933.76 eurot ja võlgniku 09.06.2020 bilansi kohaselt on ostjatelt laekumata arvete summa 5 643.55 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul selgub võlgniku varade täpne väärtus edasise menetluse käigus. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnistut. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Ajutise pankrotihalduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 850 774.60 eurot. Võlgniku majandustegevus on muutunud kahjumlikuks 2020. a, 09.06.2020 seisuga oli võlgnikul kahjum 1 195 274 eurot, 2019. a oli võlgniku kasum 253 059 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku vara võimaldab katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toonud. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 12.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord seoses koroonaviiruse Covid-19 pandeemilise levikuga ja sellest tulenevad olulised piirangud ja keelud reisilaevaliikluse, piiriületuse ja avalike ürituste korraldamise osas, mis 7 2-20-8556 põhjustasid turistide arvu järsu languse, broneeringute massilise tühistamise ja hotellide majandustegevuse seiskumise ja sulgemise, millest tulenevalt tulu ei olnud ja tegevuse jätkamine muutus võimatuks. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud, et võlgniku esitatud andmete kohaselt on dividende välja makstud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.