Obsah (10)

§ 124§ 121§ 44§ 182§ 203§ 187§ 62§ 47§ 88§ 28

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

2) Viru Vangla 15.09.

1. a käskkirja nr 6-3/907-1 peale ei ole vaiet vangla dokumendiregistris registreeritud. Kui kaebaja viidatud kaebust oleks võimalik pidada vaideks 15.09.
2. a käskkirja peale, oleks kaebaja pidanud vaide tähtaegselt lahendamata jätmise korral pöörduma kohtusse hiljemalt novembris
3. Kaebaja 22.03.
4. a avalduses viidatud läbielamised ja tervisega seotud vaevused ei oleks kaebetähtaja ennistamiseks piisavad. Kaebaja ei ole 15.09.
5. a käskkirja tühistamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 3) Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebaja ja tema kambrikaaslase vaheliste vaidluste lahendamine. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vanglale kahjunõudeid esitanud. Kahjunõudeks ei ole võimalik pidada kaebaja 11.04.
6. a teadet (dtl 94) temalt varastatud asjade kohta. Kaebaja on selles palunud asjad talle tagastada, kuid sellest ei ole võimalik välja lugeda soovi, et vastava kahju hüvitaks talle vangla. Seega on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud ühtegi kahju hüvitamise taotlust, on kaebajal läbimata VangS § 1¹ lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ka nõuete osas mõista kahjuhüvitis välja seoses sellega, et ta on talvel jalutuskäigu ajal jääl kukkunud ning seoses sisekontrolliosakonna peaspetsialisti ja järelevalveosakonna juhataja tegevusega. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

4) Kaebus tuleb tagastada ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel seoses väidetega, et kaebaja kohta peetavas toimikus ja individuaalses täitmiskavas sisalduvad ebaõiged andmed (kaebaja ei ole riskiv ja hoolimatu jmt). Kinnipeetaval puudub õiguskaitsevajadus tema kohta koostatud individuaalses täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks (

§ 44lg 1). Sama on kohaldatav ka kinnipeetava kohta Vang

S § 17 alusel peetavasse isiklikku toimikusse lisatud dokumentides sisalduvate väidete osas. Ka presidendile saadetud iseloomustuste vaidlustamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Vangla koostatud iseloomustus ei ole siduvaks materjaliks presidendi poolt otsuse tegemisel. Tõenäoline ei ole, et vangla edastas presidendile ebaõiget teavet, mida saaks pidada kaebaja väärikust alandavaks või au ja head nime teotavaks. 5) Kaebuse lahendamine meditsiiniosakonnale tehtud etteheidete osas ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal tuleb vajadusel esitada hagi maakohtule. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6) Kaebaja 22.03.

1. a avalduses esmakordselt viidatud asjaolude (näiteks vangla ei võimalda lihavaba menüüd, kambris olev valgustus ei vasta nõuetele, ei võimaldata sobivat toitu) kohta esitatud väidetest ei tulene, et ta oleks pöördunud nende probleemidega eelnevalt vangla poole ning vangla oleks tema taotlused jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (VangS § 1¹ lg 5). Kaebuse täiendamine vastavaid probleeme käsitavate nõuetega ei ole vaidluse asjaolusid arvestades otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja võib taotlusega pöörduda esmalt vangla poole ning pärast nendes küsimustes kohtueelse menetluse läbimist võib pöörduda kohtusse. Kaebaja väited võivad viidata soovile saada hüvitatud talle kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud kahju hüvitamise nõudeid, siis ei ole vastav kahju hüvitamise nõue käesoleval ajal lubatav ja ka sel põhjusel puudub vajadus kaebaja väidete täpsustamiseks. 7) Kaebajale ei ole riigi õigusabi andmine lubatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel. 3 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. M. Dorožkov esitas 26.05.2020 määruskaebuse ning 29.05.2020 ja 02.06.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.
3. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule läbivaatamiseks teises koosseisus. Veel palub kaebaja määruskaebusest ja 29.05.
4. a seisukohast koopiat ning nõuda vanglalt välja kaebaja iseloomustus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Tähtaja ennistamist põhjendavaks asjaoluks on õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Rikutud on põhiseaduse (PS) §-e 13, 15, 18, 19, 22, 23, 41, 44 ja 45 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 jne. 04.04.
5. a käskkirja ei saanud ta vaidlustada seoses halva tervisliku seisundiga ja ülekoormuse tõttu. Tema vastu oli fabritseeritud kriminaalasi, mis lõpetati 04.09.2019 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Takistuseks oli ka see, et vangla ei täida korralikult tervisekaarti. 04.04.
6. a käskkiri on vale, mis on solvav ja alandav. 2) Kaebaja on esitanud vaide 15.09.
7. a käskkirja peale, sest teeb seda alati. Vaide koopiast nähtub registreering märkega „sisse tulnud 01.11.2017 nr 6-14/37103-1“. Vangla ei ole vaide peale reageerinud. Käskkiri on fabritseeritud ja noomitus tühine. 3) Kaebaja tõi 10.04.
8. a märgukirjas nr 6-14/14645-1 välja temalt varastamise, tema ründamisega, seaduste rikkumistega jne seonduvad asjaolud. Kirjutatust saab aru, et see tähendab kahjunõuet. Seega on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Järgnevalt tuleb kaebaja õigeks mõista, kuna kriminaalsüüdistused olid fabritseeritud. 4) Kaebaja ei ole näinud vangla poolt temale antud iseloomustust. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitust on solvavad mitmed ebaõiged ja temasse mittepuutuvad märkused. Tal on õigus kaitsele riigi omavoli vastu. Kontrollida tuleb

§ 44lg 1 vastavust PS-le.

5)

1. a märtsis Viru Vanglasse saabumisel esitas ta vanglale kaebuse ca 24-26 märkusega, s.h valgustus, ning sama kaebuse edastas ka Justiitsministeeriumi vangla osakonna, järelevalve osakonna ja sisekontrolli osakonna juhatajatele, kuid vaidlus oli edutu. 6) Vangla ei väljasta menüüd taimetoitlastele. Kaebaja soovib meditsiiniosakonna poolt põhjustatud kannatuste eest kahju hüvitamist. Valvurid ei võta õigel ajal vastu kirju. Valvur unustas, et kaebaja soovis minna peale lõuna söömist õigusakte vaatama. Kõik peale kaebaja saavad ajalehti. Kaebaja sai lõunasöögi 1 tund hiljem ja toidu juures puudus hapukoor. Valvurid levitavad nakkushaigusena küüneseent. 7) Kaebaja vajab abiks vandeadvokaati. Piiratud aja jooksul ja tingimustes ta füüsiliselt ei suuda normaalseid vastuseid kohtutele koostada. Riigi õigusabi taotlus tuleb vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 rahuldada. Kohus kohaldas valesti RÕS § 7 lg-t
2. Kaebaja esitas kaebuse Riigikohtule ja palus õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, kuid õigusabi ei antud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks, millises osas kuulub kaebaja määruskaebus ringkonnakohtus läbivaatamisele (I); seejärel lahendab kaebaja määruskaebuse tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise ja asja menetluse lõpetamise peale (II), ülejäänud osas kaebuse tagastamise peale (III) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale (IV) ning viimaks lahendab kaebaja esitatud taotlused (V). I
4. Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses ega 16.07.
5. a ja 22.03.
6. a puuduste kõrvaldamise avaldustes (tl 1-6, 11-13p, 29-35p) vaidlustanud järgmist: meditsiiniosakonna poolt põhjustatud kannatuste eest kahju hüvitamine, valvurite poolt kirjade vastu võtmata jätmine, taimetoitlastele menüü mitteväljastamine, unustati kaebaja 4 soov vaadata õigusakte pärast lõunasööki, nakkushaigusena küüneseene levitamine, ajalehtede mitteandmine, ühe tunni võrra lõunasöögi hilinemine ja toidu juurde hapukoore andmata jätmine.

§ 182

lg 3 järgi koostoimes

§ 203

lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas on tegemist täiendavate nõuetega, kuid see ei ole

§ 182

lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebaja määruskaebus eeltoodud osas

§ 187lg 3 p 7 alusel tagastada.

II

1. Tartu Halduskohus jättis 07.05.
2. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse Viru Vangla 04.04.
3. a käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas selles osas asja menetluse, võttes aluseks

§ 124lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

Määruskaebuses esitatud väited kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on analoogsed kaebaja poolt halduskohtule esitatuga ning selles osas on halduskohus endapoolse põhjendatud seisukoha andnud määruse alajaotuses I. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Kuna kaebaja määruskaebuses üksnes lakooniliselt väidab, et rikutud on PS §-e 13, 15, 18, 19, 22, 23, 41, 44 ja 45 ning VÕS § 1045, jättes sisuliselt enda väite põhistamata, siis jätab ringkonnakohus eeltoodud väite tähelepanuta. III 11. Tartu Halduskohus tagastas 07.05.2020. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse ülejäänud nõuete osas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Halduskohus tagastas kaebuse nõude osas tühistada Viru Vangla 15.09.
2. a käskkiri nr 6-3/907-1 (kaebajat karistati noomitusega, tl 43-44), võttes aluseks

§ 121

lg 1 p 4, sest kaebaja ei ole eeltoodud osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja 15.09.

1. a käskkirja peale vaiet esitanud (tl 41). Kaebaja määruskaebuse väitel on ta esitanud vaide 15.09.
2. a käskkirja peale, sest ta teeb seda alati ning vaide koopiast nähtub registreering märkega „sisse tulnud 01.11.2017 nr 6-14/37103-1“. Kuna halduskohtule ei esitatud eelnimetatud kuupäeva ja numbriga dokumenti, siis nõudis ringkonnakohus vastustajalt vastava dokumendi ja sellele koostatud vastuse olemasolul viimase esitamist. Viru Vangla edastas 08.06.
3. a vastuse lisana kaebaja kirja nr 6-14/37103-1 („sisse tulnud 01.11.2017“), mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Vangla käsitles eelnimetatud kirja märgukirjana. Kaebaja on kirjal märkinud 06.11.2017, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Ringkonnakohus nõustub vangla käsitlusega, et tegemist oli märgukirjaga, mitte vaidega, nagu kaebaja väidab. Seega ei ole kaebaja vaiet Viru Vangla 15.09.2017. a käskkirja peale vanglale esitanud. Sellises olukorras oli põhjendatud halduskohtu poolt kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 4 alusel.

13. Halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõuetes

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja määruskaebuse väitel on tema 10.04.

1. a märgukirjast nr 6-14/14645-1 (tl 42-42p) võimalik aru saada, et see tähendab kahjunõuet. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määruses (p 20) õigesti märkinud, et eelnimetatud 5 pöördumises on kaebaja esitanud nimekirja kaaskinnipeetava poolt temalt varastatud asjadest ning kaebaja on palunud need talle tagastada, kuid sellest ei ole võimalik välja lugeda kaebaja soovi, et vastava kahju hüvitaks talle vangla. Kaebaja on pöördumises selgelt märkinud, et „kadunud toidu ja asjade eest võib tema rahaga katta kahju“. Kaebaja on ilmselgelt „tema“ all silmas pidanud väidetavalt asjad varastanud kaaskinnipeetavat, keda ta 10.04.
2. a märgukirjas vargana nimetas. Halduskohus on kaebajale ka asjakohaselt selgitanud, et kui kaebaja soovib vangla poolt kahju hüvitamist, on tal õigus esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale ning kui vangla jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Kaebaja määruskaebuse väidetest nähtub, et kaebaja on eeltoodud halduskohtu selgitusest ka aru saanud, kuid tema arvates ei ole vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel mõtet, sest vangla jätab selle nagunii rahuldamata. Kaebaja taoline arvamus ei anna siiski alust mitte järgida VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatut, millest tulenevalt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
3. Kaebaja väidab, et ta tuleb õigeks mõista, sest kriminaalsüüdistused on fabritseeritud. Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud väite tähelepanuta, kuna sellel puudub käesoleva vaidluse esemega igasugune seos. Siiski selgitab ringkonnakohus kaebajale, et kui teda puudutavas kriminaalasjas on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, kuid hiljem on ilmnenud uued asjaolud, saab ta taotleda Riigikohtult lahendi ülevaatamist teistmise korras. Selleks tuleb esitada avaldus Riigikohtule. Teistmist võimaldavad olukorrad on kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükis täpselt loetletud.
5. Halduskohus tagastas kaebuse nõuete osas seoses isikliku toimiku täitmisega ja presidendile saadetud iseloomustusega

§ 121lg 2 p 1 alusel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Kuna kaebaja on määruskaebuses üksnes lakooniliselt märkinud, et kontrollida tuleb

§ 44lg 1 vastavust PS-le, jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud väite tähelepanuta.

1. Halduskohus märkis määruse alajaotuses VI, et kaebaja on 22.03.
2. a avalduses muuhulgas viidanud asjaoludele, millele ta ei ole varem käesolevas asjas kohtu tähelepanu juhtinud, kuid halduskohus ei pidanud vajalikuks paluda kaebajal nende väidetega seonduvaid nõudeid täpsustada, sest kaebaja väidetest ei tulene, et ta oleks pöördunud nende probleemidega eelnevalt vangla poole ning vangla oleks tema taotlused jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (VangS § 1¹ lg 5). Halduskohus on kaebuse eeltoodud osas tagastanud, kuid ei ole määruses märkinud kaebuse tagastamise alust. Ringkonnakohus täiendab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi järgnevaga. Ringkonnakohus leiab, et 20.03.
3. a avalduses märgitud, kuid varasemalt mainimata väidetega (s.o vangla ei võimalda lihavaba menüüd, kambri valgustus ei vasta nõuetele, ei võimaldata sobivat toitu, vangla vesi on must (ei ole joogivett)) seonduvate nõuete osas ei ole kaebus lubatav halduskohtu määruses toodud põhjendustel ning kaebus kuulub selles osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. Kaebaja määruskaebuse väidetest võib aru saada, et ta on
2. a märtsis Viru Vanglasse saabumisel esitanud vanglale kaebuse ca 24-26 märkusega, s.h valgustuse kohta, kuid vaidlus oli edutu. Kaebaja väidetest ei selgu, kas ta on enda taotlusele vanglalt vastuse saamise järel esitanud vanglale ka vaide ning kas vangla on selle lahendanud või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vaide esitamise korral tulnuks vanglal see lahendada 30 päeva jooksul (VangS § 1¹ lg 7), misjärel tulnuks kaebajal vaideotsuse saamisest arvates pöörduda kohtusse 30 päeva 6 jooksul (

§ 47

lg 2) või kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitas lahendi tegemisega õigusvastaselt, tulnuks kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (

§ 47lg 3).

Kaebaja ei ole varasemalt halduskohtu poole valgustust puudutava nõudega pöördunud. Ringkonnakohus veelkord selgitab kaebajale, et alles pärast kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. IV

1. Tartu Halduskohus jättis 07.05.
2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel. Kaebaja määruskaebuse väitel ei ole ta võimeline ise kaitsma oma õigusi ja halduskohus kohaldas valesti RÕS § 7 lg-t
3. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on ekslik kaebaja arusaam, nagu peaks ta tingimata saama tasuta õigusabi RÕS-i alusel. Halduskohus on määruses viidanud RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6 sätestatule. Halduskohtu viide eelmärgitud sätetele on käesolevas asjas õige ja asjakohane. Halduskohtule erinevate avalduste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda. Kaebaja on ka ringkonnakohtule esitanud küll väga mahuka, kuid arusaadava määruskaebuse (13-l lehel) ja täiendavad seisukohad (vastavalt 11-l lehel ja 1-l lehel). Veel selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4. Kaebaja väide, et ta esitas kaebuse Riigikohtule ja palus õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, kuid õigusabi ei antud, ei oma puutumust käesoleva haldusasjaga, mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja vastava väite tähelepanuta. V
5. Kõike eelnevat arvestades ringkonnakohus tagastab M. Dorožkovi määruskaebuse täiendavate nõuete osas (s.o meditsiiniosakonna poolt põhjustatud kannatuste eest kahju hüvitamine, valvurite poolt kirjade vastu võtmata jätmine, taimetoitlastele menüü mitteväljastamine, unustati kaebaja soov vaadata õigusakte pärast lõunasööki, nakkushaigusena küüneseene levitamine, ajalehtede mitteandmine, ühe tunni võrra lõunasöögi hilinemine ja toidu juurde hapukoore andmata jätmine). Ringkonnakohus jätab M. Dorožkovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.
6. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
7. Kaebaja esitas 29.05.
8. a seisukoha lisana näidisena vanglale esitatud taotluse.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab eeltoodud lisa kaebajale, kuna see ei oma asjas sisulist tähtsust. 7

1. Kaebaja taotluse täiendava tõendi kogumiseks, s.t nõuda vanglalt välja kaebaja iseloomustus, jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna kaebus nõude osas seonduvalt presidendile saadetud iseloomustusega on kaebajale tagastatud.
2. Kaebaja märgib määruskaebuses ja 29.05.
3. a seisukohas, et ta soovib nendest endale koopiat. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-502-15). Määruskaebuse ja 29.05.2020. a seisukoha puhul on tegemist kaebaja enda poolt koostatud dokumentidega. Eelnevat arvestades puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat enda poolt koostatud ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ja 29.05.2020. a seisukohast, mistõttu on kaebaja taotlus selles osas läbimõtlematu ja jääb rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) 8