Obsah (8)

§ 200§ 213§ 199§ 65§ 73§ 64§ 68§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. juuli 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1785 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, T.L. Lõhmus

§-de 200 lg 2 p-de 4,7; 213 lg 2 pde 1,4 ja 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi üldmenetluses Süüdistatav Meelis Kirsipuu kaitsja advokaat Andres Veski Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsjad Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Andres Veski, määratud korras Arvo Suuban, määratud korras Süüdistatavad Meelis Kirsipuu. Isikukood 37106200225, elukoht XXX, töötu, kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 05.01.-06.01.2017, tõkend vahistamine kohaldatud 01.02.2020 Nikolai Desjatov. Isikukood 38211260360, elukoht XXX, töötas AS-s Estik Grupp ehitajana, töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80%, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.05.2017 otsusega

§-de 200 lg 2 p 4, 199 lg 2 p-de 5,9; 121 ja 120 järgi liitkaristusega 5 aastat 10 kuud vangistust alates 21.

2. RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. mai 2020 kohtuotsus jätta muutmata.
5. Süüdistatava Meelis Kirsipuu kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Meelis Kirsipuule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 140, 40 (sada nelikümmend eurot ja 1 nelikümmend senti), sh käibemaks 23,40 eurot.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Meelist Kirsipuult Eesti Vabariigi kasuks välja 140,40 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, Nikolai Desjatov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 05.12.2016 kella 17.00 paiku XXX A.K. i elukohas tungisid kallale A.K. ile, Meelis Kirsipuu lükkas A.K. i diivanile pikali, surus oma käevarre A.K. i kõrile ja kägistas ning hoidis A.K. i kinni. Samal ajal Nikolai Desjatov võttis A.K. i taskutest ära sularaha 20 eurot, Swedbank AS pangakaardi ja ID-kaardi A.K. nimele. Korterist lahkudes võtsid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov kaasa 6 pakki sigarette LD Red ja Philip Morris koguväärtusega 15 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustasid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov A.K. ile füüsilist valu ning tekitasid A.K. ile varalist kahju kokku 35 eurot. -nemad, isikutena, kes on varem toime pannud röövimise, 06.12.2016 kella 21.00 paiku LääneVirumaal Tapa linnas Rohelise ja Nooruse tänava ristmikul tungisid kallale T.L. ile ning lõid kannatanut korduvalt pähe, vasaku silma piirkonda ja parema põsesarna piirkonda. Ründe käigus võtsid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov kannatanult ära käekella Police väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Huawei Ascend Y330 väärtusega 120 eurot, plastikust dokumendikarbi väärtusega 8 eurot, isikutunnistuse T.L. i nimele, juhi ADR koolitustunnistuse, Deutsche Bank deebetkaardi, tööohutuskaardi, juhi kutsetunnistuse kaardi, DNA kõnekaardi ümbrise, sularaha 12 eurot ning korterivõtmed. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustasid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov T.L. ile valu ja tervisekahjustusi – peahaava, hematoomid mõlema silma piirkonnas, hambamurdumise ning varalist kahju kokku 440 eurot. Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov isikutena, kes on varem toime pannud röövimise, võttes isikute grupis vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime

§ 200lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad,

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikutena, 05.12.2016 kella 18.07 paiku Tapa linnas Jaama tn 1, kasutades A.K. ilt röövitud pangakaarti, võtsid Swedbank AS-i sularahaautomaadist A.K. i Swedbank AS pangakontolt nr XXX välja 210 eurot sularaha, tekitades A.K. ile varalist kahju 210 eurot. Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov,

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikutena, saades 2 isikute grupis varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamisega, panid toime

§ 213lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikutena, 06.12.2016 ajavahemikus kell 21.00-23.00 XXX tungisid T.L. ilt röövitud võtmete abil T.L. i korterisse ja varastasid korterist musta värvi sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Notebook Pi3540 väärtusega 270 eurot, ehetekarbi väärtusega 3 eurot, milles olid 3 hõbesõrmust koguväärtusega 300 eurot, 1 paari kõrvarõngaid väärtusega 120 eurot, poolvääriskividest ehetekomplekti (kaelakee, käekett ja kõrvarõngad) koguväärtusega 500 eurot, vasest sõrmuse (väärtust ei oma), tekitades T.L. ile vargusega varalist kahju kokku 1193 eurot. Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikutena, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 4. Viru Maakohus tunnistas M. Kirsipuu süüdi

§ 200

lg 2 p-de 4,7 järgi mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 213

lg 2 p-de 1,4 järgi süüditunnistamise eest mõisteti talle 1 aasta vangistust.

§ 199lg 2 p-de 7,8,9 järgi mõisteti talle 2 aastat vangistust.

Lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõisteti M. Kirsipuu liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 5.-

1. jaanuar 2017 (s.o 2 päeva) ja eelvangistus alates
2. veebruarist
3. Ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millise algust loetakse M. Kirsipuu vahistamisest
4. veebruarist
6. N. Desjatov tunnistati süüdi

§ 200lg 2 p-de 4,7 järgi karistades teda 4 aasta pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 213

lg 2 p-de 1,4 järgi mõistes karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 199lg 2 p-de 7, 8,9 järgi karistades teda 2 aastase vangistusega.

Lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 31.

mai 2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega (5 aastat 10 kuud vangistust). Üksikkaristusest raskema suurendamise teel mõisteti N. Desjatovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust, mille kandmise alguseks on

1. detsember
2. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldati vangistuse täitmise tagamiseks N. Desjatovi suhtes tõkendit vahistamine alates Harju Maakohtu
3. mai 2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest.
4. Rahuldati kannatanu A.K. i tsiviilhagi 245 eurot ning see mõisteti M. Kirsipuult ja N. Desjatovilt välja solidaarselt. Osaliselt rahuldati kannatanu T.L. i tsiviilhagi 943 eurot ja mõisteti samuti M. Kirsipuult ja N. Desjatovilt solidaarselt kannatanu kasuks välja. Lisaks lahendati menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused. Kohtu seisukoht süüdistuse osas
5. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud. 7.1 Süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud kannatanute A.K. i ja T.L. i ütlustega, milliste õigsuses ei olnud kohtul põhjust kahelda, sest neid ütlusi toetavad nii kogutud kirjalikud tõendid kui ka tunnistajate ütlused. 3 7.2 A.K. i röövimise episoodis jättis kohus kõrvale tunnistaja H.S. i ütlused, sest viimane, istudes põrandal ja olles tugevas alkoholijoobes, võis sellel ajal juba kas tukkuda või magada. Asjaolu, et kannatanud ei pöördunud koheselt politseisse, ei vähendanud kohtu hinnangul nende ütluste usaldusväärsust. M. Kirsipuu ja N. Desjatovi ütlused, mis on vastuolus muude tõenditega, ei olnud kohtu jaoks usutavad ega veennud kohut selles, et nad kuritegusid kannatanute suhtes toime ei pannud. Lisaks sellele on süüdistatavate ütlused ka omavahel vastuolus. Kui M. Kirsipuu eitab kõigi kuritegude toimepanemist nii tema enda kui ka N. Desjatovi poolt, siis N. Desjatov süüstab M. Kirsipuud. N. Desjatovi ütluste kohaselt peale seda, kui nad A.K. i juurest lahkusid, andis M. Kirsipuu talle pangakaardi ja palus võtta sularaha selle kaardiga, sest tal endal ei õnnestunud PIN-koodi sisse lüüa. Raha võis olla 210 eurot ja selle raha andis ta M. Kirsipuule. Kannatanu A.K. i arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 05.12.2016 kell 18.07 on tema arvelt võetud sularaha summas 200 eurot ja kell 18.08 sularaha summas 10 eurot, kokku 210 eurot. N. Desjatovi ütluste kohaselt ostis ta M. Kirsipuu käest käekella ja mobiiltelefoni ning sai M. Kirsipuu käest sülearvuti, mille ta müüs R.T. ile. Saadud raha pidi edasi andma M. Kirsipuule. Nimetatud esemete näol on tegemist T.L. ilt röövitud käekella ja mobiiltelefoniga ning T.L. i korterist varastatud sülearvutiga. Maakohus sedastas, et süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus ka selles osas, mis otseselt ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. 7.3 Kannatanu T.L. i ütlustest ei selgu otseselt see, kas vägivalda tarvitas tema suhtes üks süüdistatavatest ja teine süüdistatavatest võttis ründe käigus asjad ära või mõlemad süüdistatavad tarvitasid tema suhtes vägivalda ja mõlemad süüdistatavad võtsid ründe käigus temalt asjad ära. Samas järeldub kohtu hinnangul kannatanu ütlustest, et röövimise tema suhtes panid toime M. Kirsipuu ja N. Desjatov. Tunnistaja A.A. sõnul tuli T.L. järgmisel hommikul tema juurest läbi ja rääkinud, et mingi punt oli tulnud talle kallale, et ta sai peksa ja teda löödi pähe. Seal oli Kirsipuu poiss koos mingi Tallinna mehega. Tunnistaja H.S. bi jutu järgi oli ainuke kord, kui ta aidas T.L. il maast üles tõusta. T.L. vedeles tänaval oma maja ees lume peal, oli vist kukkunud, peas oli muhk, verd tuli. 7.4 Kohus märkis vastuolu kohta tunnistajate H.S. bi ja A.A. ütlustes, et H.S. p võis sündmust täpselt mitte mäletada, kui ta ütles, et maja välisukse tegi T.L. ise lahti. Asjaolu, et kannatanul võtmeid ei olnud, kinnitas kannatanu ise, samuti tunnistaja A.A. . A.A. ütluste kohaselt helistas T.L. uksetelefoniga, ta tõusis magamast üles, tegi ukse lahti ja laskis T.L. i uksest sisse. T.L. il olid silmad paistes ja kinni ning pea oli verine. T.L. i ja A.A. ütlustest nähtub, et T.L. i korteri uks oli irvakil ja võtmed olid väljapool ees. A.A. ütluste kohaselt T.L. ei avanud maja välisust ise, sest võtmed olid tal kadunud. Tunnistaja A.A. ütlustega on tõendatud, et järgmisel päeval pärast lõunat rääkis T.L. , et temalt võeti telefon ja kell ning toast arvuti ja mingid ehted. 7.5 Maakohtu hinnangul asjaolu, et süüdistatavate ütlused ei ole tõesed, kinnitavad tunnistaja R.T. i ütlused, mille kohaselt sülearvuti tõid talle koju N. Desjatov, A.K. ja M. Kirsipuu, öeldes, et inimene müüb oma arvutit, tal on raha vaja. Nad ei öelnud, kellele arvuti konkreetselt kuulub. Tunnistaja andis raha maja juures ootavale N. Desjatovile, teised olid natuke eemal. 4 Tunnistaja A.K. i ütlustesse (tema ei käinud arvutit müümas koos M. Kirsipuu ja N. Desjatoviga) suhtus maakohus kriitiliselt, sest tunnistajal on lähedased suhted M. Kirsipuuga ja N. Desjatovile üüris ta oma korterist ühte tuba. Maakohus leidis, et tunnistajal R.T. il ei ole mingit põhjust valetada. Kannatanu T.L. ilt röövitud dokumentide leidmine XXX maja keldrist ei ole kohtu hinnangul juhuslik, arvestades M. Kirsipuu sagedast viibimist A.K. i elukohas ja N. Desjatovi poolt toa üürimist A.K. ilt. 7.6 Kokkuvõttes leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et kannatanute A.K. i ja T.L. i suhtes kasutati vägivalda, A.K. ile põhjustati füüsilist valu ning T.L. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vägivalla kasutamise käigus võeti neilt ära süüdistuses märgitud esemed. Kannatanute A.K. i ja T.L. i röövimise panid ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena toime süüdistatavad M. Kirsipuu ja N. Desjatov. Vägivalla kasutamist pidasid süüdistatavad võimalikuks ja möönsid seda. Seega oli neil vägivalla kasutamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Kuna röövimise toimepanemise eesmärgiks oli asjade äravõtmine, siis selles osas tegutseti kavatsetult. Toimepandud kaks röövimist on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4,7 järgi.

8. Arvutikelmuse objektiivne koosseis sarnaneb kelmuse üldkoosseisuga, sest koosseisutegu peab viima varalise kahju tekkeni. Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi, mis peab mõjutama selle tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Käesoleval juhul on kannatanu A.K. i Swedbanki pangakaarti kasutanud selleks mitteõigustatud isikud (süüdistatavad) omavoliliselt, olles eelnevalt kaardi A.K. ilt röövinud. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmeid sisestanud isikutel M. Kirsipuul ja N. Desjatovil ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku (kaardi õiguspärase kasutaja A.K. i) luba teo toimepanekuks, ent PIN-koodi sisestades andsid nad Swedbankile märku, justkui oleksid nad ise konto üle õigustatud isikud või vähemasti tegutseksid nad viimase nõusolekul. Sularaha valdav pank andis raha pärast PIN-koodi sisestamist koodi sisestanud M. Kirsipuule ja N. Desjatovile üle, tehes vabatahtliku varakäsutuse. Süüdistatavad panid arvutikelmuse toime kavatsetult. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 213lg 2 p 1,4 järgi.

9. Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Süüdistatavad panid kannatanu T.L. ilt röövitud korterivõtmeid kasutades toime varguse tema korterist. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli süüdistatavatel kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi.

1. Kannatanu A.K. esitas tsiviilhagi 245 eurot ning kannatanu T.L. 1943 eurot, millest 943 eurot on temale tagastamata jäänud vara väärtus ja 1000 eurot on hambaravi kulu. Kohus pidas kannatanu A.K. i tsiviilhagi nõude õiguslikult põhjendatuks ja leidis, et see kuulub KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel süüdistatavatelt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. Kannatanu T.L. i tsiviilhagi nõude pidas kohus õiguslikult põhjendatuks osaliselt, s.o summas 943 eurot, mis on temale tagastamata jäänud vara väärtus, ja leidis, et see kuulub KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel süüdistatavatelt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. 5
2. M. Kirsipuule karistuse mõistmisel sedastas kohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et süüdistatavate süü suurus on võrdne. Samas oli M. Kirsipuu see, kes eelnevalt tundis kannatanuid ja nendega esimesena suhtles (tarvitas koos kannatanu A.K. iga viimase korteris alkoholi, kõnetas kannatanu T.L. hi tänaval). Karistusregistrist nähtuvalt ei oma M. Kirsipuu käesoleval ajal kehtivat kriminaalkaristust. Kohtute Infosüsteemi andmetel karistati teda viimati 10.06.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 3 kuulise vangistusega

§ 73lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.

Seega ei olnud uute varavastaste kuritegude toimepanemise ajal 05.12.2016 ja 06.12.2016 tema karistatus kustunud. Maakohus pidas põhjendatuks M. Kirsipuu karistamist

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi rahalise karistusega.

M. Kirsipuud karistati kõikide §-ide järgi vangistusega, mis on

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi 4 aastat,

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta ja

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi 2 aastat.

Liitkaristusteks jäi

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati M.

Kirsipuu eelvangistus 05.01.-06.01.2017, s.o 2 päeva ja eelvangistus alates 01.02.2020, karistusaja hulka ning M. Kirsipuul kuulub alates 01.02.2020 ärakandmisele 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. M. Kirsipuu kaitsja apellatsioon 12. M. Kirsipuu kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsus M. Kirsipuu süüditunnistamises

§-de 200 lg 2 p-de 4, 7, 213 lg 2 p-de 1,4 ja 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi. Teha uus otsus, millega mõista M. Kirsipuu õigeks. 12.1 Apellant leiab, et Viru Maakohtu otsus ei ole põhjendatud, samuti on otsus laialivalguv, üldsõnaline ja ebaselge. Kohus on seisukohal, et süüdistatava M. Kirsipuu süü on tõendatud kannatanu A.K. i ja T.L. i ütlustega, milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest neid ütlusi toetavad nii kogutud kirjalikud tõendid kui ka tunnistajate ütlused. Kaitsja kohtuga ei nõustu. 12.2 A.K. i röövimine

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi.

Selles episoodis on ainsaks otseseks tõendiks kannatanu A.K. i ütlused. Apellandi arvates ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks ta peab A.K. i ütlusi usaldusväärseteks. H.S. bi, N. Desjatovi ja M. Kirsipuu ütluste kohaselt viibisid nad 05.12.2016. a A.K. i korteris, kuid see ei tõenda veel, et M. Kirsipuu on toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo. Kohus on A.K. i röövimise episoodis jätnud põhjendamatult kõrvale tunnistaja H.S. bi ütlused, põhjendades seda sellega, et H.S. p võis sündmuse toimumise ajal kas juba tukkuda või magada. Tegemist on kohtu oletusega, mis ei ole asjakohane. H.S. p on kohtuistungil oma ütlustega kinnitanud, et üldjoontes mäletab ta 05.12.2016.a A.K. i korteris toimunut ja temale teadaolevalt seal pahandusi ei olnud ja lollusi ei tehtud. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud A.K. peale rünnakut koheselt politseisse. A.K. i selgitused on selles osas ebalevad ja paljasõnalised. 6 Kokkuvõttes ei ole kohtuotsuse pinnalt jälgitav, milliste tõendite alusel luges kohus süüdistatavale omistatud teo tõendatuks. Kohtu analüüs M. Kirsipuu süüditunnistamisel

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi osas, mis puudutab A.K.

ile füüsilise valu ja varalise kahju tekitamist on puudulik (kui mitte olematu). 12.3 Süüdistus arvutikelmuses

§ 213lg 2 p 1,4 järgi.

Ainsaks M. Kirsipuud otseselt süüstavaks tõendiks selles episoodis on kaassüüdistatava N. Desjatovi ütlused. Maakohus märkis, et süüdistatavate ütlused on vastuolulised. M. Kirsipuu eitas arvutikelmuse toimepanemist. N. Desjatov kinnitas, et peale seda, kui nad M. Kirsipuuga A.K. i korterist lahkusid, andis M. Kirsipuu talle pangakaardi ja palus välja võtta sularaha, kuna tal endal ei õnnestunud PIN koodi sisse lüüa. Väljavõetud raha andis ta M. Kirsipuule. Kaitsja hinnangul on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, kus kohtu põhistus peab olema eriti veenev ja põhjalik. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks süüdistatavat süüstavat tõendit ehk N. Desjatovi ütlusi erapooletult ja igakülgselt hinnanud. 12.4 T.L. i röövimine. Kaitsja on seisukohal, et ainsaks tõendiks selles süüdistuses on kannatanu ütlused. Kohus märkis, et tunnistaja A.A. ütlustega on tõendatud, et T.L. tuli järgmisel hommikul ja rääkis, et mingi punt tuli temale kallale, et ta sai peksa, teda löödi pähe ja et seal oli Kirsipuu poiss koos mingi Tallinna mehega. Riigikohus on selgitanud, et kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole selline alus tuvastatav ning seetõttu on A.A. ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik ja ka tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus nr 1-15-10967/38, p 7). Kohtuistungi protokollist selgub, et T.L. rääkis A.A. le järgmisel päeval, et nägi 06.12.2016.a M. Kirsipuud mingi pundiga, teda löödi ja rohkem ei mäletanud ta midagi. T.L. ei öelnud A.A. le, kes teda lõi. A.A. ütles kohtuistungil, et kokkuvõttes rääkis T.L. talle mingit jama nagu ta alati räägib. Apellandi arvates tekitab eelmärgitu tõsiseid kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja H.S. kinnitas kohtus, et leidis T.L. i tema enda maja eest. H.S. oli veendunud, et T.L. kukkus ja joogine oli ta ka. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendavad vaid tunnistajate vastuolulised ütlused. Apellandi arvates jääb arusaamatuks, miks ei fikseerinud T.L. oma vigastusi meditsiiniasutuses ning miks pöördus ta politseisse alles 21.12.
3. Tõsiseid kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses tekitab seegi, et tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt on M. Kirsipuu ja T.L. enne ja peale 06.12.2016.a korduvalt koos A.K. i korteris sõbralikult alkoholi tarvitanud. Süüdistatav M. Kirsipuu rääkis, et kohtus T.L. iga 08.12.2016.a Grossi poe juures, kus tarvitas viimasega koos alkoholi. T.L. il oli hematoom, kuid ta ei mäletanud, kuidas ta selle sai. M. Kirsipuu ütluste kohaselt kohtus ta T.L. iga viimast korda
4. või
5. märtsil 2019.a. T.L. kutsus M. Kirsipuu enda juurde ja tarvitati koos alkoholi. 7 Kuna T.L. langes enda ütluste kohaselt jõhkra füüsilise vägivalla ohvriks, siis ei ole loogiline, et kannatanu suhtles peale sündmuse toimumist sõbralikult edasi teda rünnanud isikuga. 12.5 Süüdistus

§ 199lg 2 p-de 7,8, 9 järgi, s.o varguse toimepanemine T.L.

i korterist. Hindamaks seda, kas T.L. il olid võtmed ja kas ta avas kortermaja välisukse oma võtmetega, on kohus tuginenud kannatanu ja A.A. ütlustele. Vastuolu kohta tunnistajate H.S. i ja A.A. ütlustes on kohus paljasõnaliselt märkinud, et “H.S. võis mingil põhjusel kogu sündmust päris täpselt mitte mäletada”. Samas on kohus jätnud täielikult tähelepanuta A.A. ütlused selle kohta, et T.L. i korteri uks on vahest ööd ja päevad lahti ja et T.L. il olid võtmed tihtipeale kadunud. Apellandi arvates ei ole võimalik teha ühest järeldust, et M. Kirsipuu oli isikuks, kes pani toime T.L. i korteris varguse. Tunnistaja R.T. kinnitas, et T.L. ile kuuluva sülearvuti eest andis tema raha N. Desjatovile. Ka A.K. kinnitas, et R.T. rääkis, et oli N. Desjatovilt arvuti ostnud. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et röövitud esemed, s.o käekell ja mobiiltelefon leiti hiljem N. Desjatovi, mitte M. Kirsipuu valdusest. 12.6 Apellandi arvates on maakohtu otsus põhistamata ning maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Lisaks puudub kohtuotsuses tõendite analüüs. Seega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. M. Kirsipuu kirjalik seisukoht 13. M. Kirsipuu tunnistab, et T.L. i korteris tekkis tüli, ent vargil ta seal käinud ei ole. M. Kirsipuu oli kodus, kui Nikolai ja T.L. mitmel päeval alkoholi tarvitasid. M. Kirsipuu läks koju 7. detsembril 2018 ja samal või sellele päevale järgneval käis Nikolai vargil. Kui M. Kirsipuu tuli kodust Tapale, kohtus ta R.T. iga, kes ütles, et Nikolai müüs talle arvuti. Arvuti ostmise ajal oli R.T. it tingimisi karistatud. Süüdistatavale jääb arusaamatuks, miks ei võetud sõrmejälgi ja DNA-d. H.S. i ütluste kohaselt avas ta T.L. i ukse teda koju aidates võtmega. Naabri sõnul on aga T.L. i uks joomiste ajal kogu aeg irvakil või on võtmed väljaspool ukse ees. M. Kirsipuu kinnitab, et ta ei ole korteris käinud, ega sealt asju ning võtit võtnud. M. Kirsipuu tunnistab end süüdi

§ 121järgi, mis toimus A.K.

i korteris. M. Kirsipuu saab aru, miks N. Desjatov tema peale ajab, sest ta on süüdi tunnistatud ühes röövis. A.K. i episoodi osas märgib M. Kirsipuu, et talle helistas N. Desjatov. Pangakaarti pole M. Kirsipuu kasutanud ega raha omastanud. M. Kirsipuu ei öelnud kohtus, et tema teatas politseile, kus arvuti on, sest lootis, et N. Desjatov tunnistab üles korteris vargil käimise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, M. Kirsipuu kaitsja apellatsiooni ning M. Kirsipuu kirjaliku seisukohaga, ning leiab, et apellatsioon jääb rahuldamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on Viru Maakohus, analüüsides kogumis kõiki tõendeid, põhjendatult M. Kirsipuu süüdi tunnistanud talle esitatud süüdistustes. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas lahendis täies mahus ei korda. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsiooni põhiväidetele. 8
2. Esmalt on M. Kirsipuu kaitsja arvamusel, et Viru Maakohtu otsus ei vasta kriminaalmenetlusõiguse normidele - puudub tõendite analüüs, kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav, kohtuotsus on laialivalguv, üldsõnaline ja ebaselge.
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kui käesolevas kohtuasjas oleks Viru Maakohtu otsuses tuvastavad kõik kaitsja poolt viidatud olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised järgneks sellele vältimatu maakohtu otsuse tühistamine. Küll aga jääks kaebeeesmärk saavutamata – olulised puudused kohtuotsuses ei tooks endaga kaasa süüdistatava õigeksmõistmise, vaid kriminaalasi tuleks tagastada maakohtule uue kohtuotsuse koostamiseks. Kohtukolleegium leiab erinevalt kaitsjast, et maakohtu otsus on piisaval määral põhjendatud, analüüsitud on kõikides süüdistuse episoodides kogutud tõendeid ning tehtud tõendipõhine kokkuvõte - M. Kirsipuu süü on tõendatud kõikides kuritegudes. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoha kujunemine jälgitav ning KrMS § 339 lg 2 p 7 rikkumist, samuti KrMS § 339 lg 2 rikkumist kohtukolleegium ei tuvastanud.
4. Nagu eelnevalt sai märgitud, soovib apellant M. Kirsipuu õigeksmõistmist kõigis süüdistustes, mistõttu tuleks apellatsioonikohtul uuesti hinnata tõendeid, sest maakohus on nende hindamisel eksinud.
5. Kannatanu A.K. i röövimise episoodis on maakohus M. Kirsipuu alusetult süüdi tunnistanud. Pole selge, miks pidas kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. Põhjendamatult on kõrvale jäetud tunnistaja H.S. i ütlused. Arusaamatuks jäi, miks ei pöördunud kannatanu kohe peale rünnakut politseisse. 18.1 M. Kirsipuud ja N. Desjatovit süüdistati selles, et nad 05.12.2016 kell 17 paiku LääneVirumaal Tapa linnas tungisid A.K. i elukohas talle kallale, M. Kirsipuu surus kannatanu diivanile pikali, surus käevarre kannatanu kõrile, hoidis kannatanut kinni. Samal ajal N. Desjatov otsis läbi kannatanu taskud ja võttis ära 20 eurot, Swedbank kaardi ja ID kaardi. Korterist lahkudes võtsid süüdistatavad kaasa 6 pakki sigarette väärtusega 15 eurot. Kokku tekitasid süüdistatavad kannatanule füüsilist valu ja varalise kahju 35 eurot. 18.2 Maakohus analüüsis süüdistatavate M. Kirsipuu ja N. Desjatovi, kannatanu A.K. i ja tunnistaja H.S. i ütlusi ning kokkuvõtteks leidis, et süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil panid M. Kirsipuu ja N. Desjatov toime kannatanu A.K. i röövimise. Ka kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tõendikogum võimaldab teha ühese järelduse – A.K. i röövimise panid toime süüdistatavad. 18.3 Kumbki süüdistatavatest end kannatanu röövimises süüdi ei tunnistanud. Kannatanu A.K. i ütlused temavastasest ründest M. Kirsipuu ja N. Desjatovi poolt on aga ühesed, selged ja vastuoludeta. Siinkohal puudub vähimgi vajadus A.K. i ütlusi korrata, sest maakohtu otsuses on need detailirohkelt välja toodud. A.K. i ütluste kohaselt, nad jõid koos M. Kirsipuu ja H.S. ga tema kodus õlut. Tuli M. Kirsipuu tuttav N. Desjatov. Mingil hetkel hüppas M. Kirsipuu talle peale, pani ta pikali, surus käe kõrile. Teine mees otsis läbi taskud. Võeti ära sularaha, pangakaart, kõik dokumendid, suitsud. Enne kui nad läksid minema, küsisid pangakaardi PINkoodi. Ta ütles õige koodi, sest muidu poleks konto tühi olnud. Ajal mil see kõik toimus, istus H.S. põrandal. 18.4 Kaebaja leiab, et kohus pole välja toonud põhjuseid, miks ta usub kannatanut. 9 Kohtukolleegiumi arvates aga ei selgu apellatsioonist, miks ei peaks kohtud kannatanu A.K. it uskuma. Kannatanu ütlused on ühesed, selged ning vastuoludeta. Ühtegi asjaolu, miks peaks A.K. süüstama alusetult süüdistatavaid (eriti tema jaoks tundmatut N. Desjatovit), kohtukolleegium tõendeid kontrollides ei tuvastanud. 18.5 Apellant leiab, et maakohus on tunnistaja H.S. i ütlusi hinnates laskunud oletustesse. Kohtukolleegium seda arvamust ei jaga. Tunnistaja H.S. i ütluste kohaselt kutsus A.K. teda õlut jooma. Tunnistaja ei mäletanud, kas M. Kirsipuu tuli kohe nendega koos või hiljem. Mingil ajal tuli N. Desjatov, kes elas naabrinaise A.K. i juures. Tunnistaja arvates mingeid pahandusi ei olnud, lollusi ei tehtud. Ta oli piisavalt purjus ja mingi hetk kustus ära. Kui ärkas, oli tuba pime, õues ka. Peale tukastava korteriperemehe kedagi korteris ei olnud. Võttis jope ja lahkus. Analüüsides tunnistaja ütlusi selgub, et tunnistaja ei tea midagi kannatanu kallal vägivallatsemisest ja asjade äravõtmisest. Nagu kaitsja ise märgib apellatsioonis, tunnistaja üldjoontes mäletab A.K. i korteris toimunut. Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka H.S. i ütlused ümber kannatanu A.K. i ütlusi. H.S. i sõnu on kohus analüüsinud õigesti ja järeldanud põhjendatult, et kuna tunnistaja tema enda sõnul vahepeal „kustus ära“, ei saanudki ta kannatanu vastasest ründest midagi teada. 18.6 Apellandi arvates jääb arusaamatuks, miks kannatanu ei pöördunud politseisse koheselt peale rünnakut. Kannatanu selgitused on ebalevad ja paljasõnalised. 18.7 Maakohtus esitas kaitsja kannatanu A.K. ile sama küsimuse ning kannatanu vastas, et ta oli segaduses. Temaga juhtus selline asi esimest korda ja politseisse pöördumine ei tulnud talle kohe pähe. Tema jaoks oli esmamure, kust nüüd süüa saab ja kust dokumendid kätte saab. Kohtukolleegiumi arvates ei ole kannatanu selgituses midagi kummastavat ega ebalevat. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kaebeargumendid kummutada ei suutnud.
6. Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et M. Kirsipuu süüdistus arvutikelmuses

§ 213lg 2 p 1,4 järgi on tõendatud.

Kaitsja arvates on selles süüdistuses tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kaassüüdistatava N. Desjatovi ütlusi hinnanud erapooletult ja igakülgselt. 19.1 M. Kirsipuud ja N. Desjatovit süüdistati selles, et 05.12.2016 kell 18 paiku, kasutades eelnevalt A.K. ilt röövitud pangakaarti, võtsid Swedbank AS-i sularahaautomaadist A.K. i pangakontolt välja 210 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. 19.2 Viru Maakohtu otsuse kohaselt on eelkirjeldatud süüdistus tõendatud. Maakohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et nimelt M. Kirsipuu ja N. Desjatov koos võtsid kannatanu A.K. i pangakontolt välja raha. Tõenditest nähtub, et M. Kirsipuu ja N. Desjatov vastastikku lükkavad süü teineteise kaela. M. Kirsipuu enda süüd eitas. N. Desjatov rääkis, et pärast A.K. i juurest lahkumist andis M. Kirsipuu talle pangakaardi ja palus välja võtta raha, sest tal endal ei õnnestunud PIN-koodi sisse lüüa. Ta ei vaadanud, kellele kaart kuulus. Raha oli 210 eurot ja ta andis selle M. Kirsipuule. Kannatanu A.K. i arvelduskonto väljavõte näitab, et 05.12.2016 laekus arvele pension 244,98 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. 05.12.2016 kell 18.07 võeti arvelt sularaha 200 eurot ja kell 18.08 sularaha 10 eurot (1 kd, lk 39-41). 19.3 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tõendikogumist saab teha ühese järelduse – 10 olles kannatanult A.K. ilt eelnevalt hõivanud vägivalla abil pangakaardi ning saanud kannatanult teada PIN-koodi ligipääsuks kontole, kasutasid süüdistatavad seda omavoliliselt ning kavatsetult. Maakohus on mõlemad süüdistatavad arvutikelmuses põhjendatult süüdi tunnistanud.

1. Apellant leiab, et kannatanu T.L. i röövimises on M. Kirsipuu samuti põhjendamatult süüdi tunnistatud. Kaitsja arvates on ainsaks tõendiks kannatanu ütlused, tunnistaja A.A. ütlused on käsitatavad kaudse tõendina, mille abil saab kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses aga on põhjust kahelda. Arusaamatuks jääb, miks kannatanu ei fikseerinud vigastusi meditsiiniasutuses ja pöördus politseisse alles 21.12.
2. 20.1 M. Kirsipuud ja N. Desjatovit süüdistati selles, et nemad 06.12.2016 kella 21.00 paiku Tapal Rohelise ja Nooruse tänava ristmikul tungisid kallale T.L. ile ning lõid talle korduvalt pähe, vasaku silma ja parema põsesarna piirkonda. Ründe käigus võtsid süüdistatavad kannatanult ära käekella, mobiiltelefoni, erinevaid dokumente, sularaha 12 eurot ja muid esemeid, sealhulgas korterivõtmed. Kannatanule T.L. ile tekitati ründega valu ja kehavigastusi – peahaav ja hematoom mõlema silma piirkonnas, hambamurdumus, samuti varaline kahju kokku 440 eurot. 20.2 Süüdistatav M. Kirsipuu end maakohtus süüdi ei tunnistanud, kannatanut ta ei ole rünnanud. T.L. rääkis talle, et sai peksa, aga ei mäletanud kelle käest. Kannatanult ta midagi ei ole varastanud. Tunnistaja A.K. i maja keldrist leidsid santehnikud kannatanu dokumendid. M. Kirsipuu ei teadnud midagi öelda T.L. i esemete kohta, mis saadi kätte N. Desjatovi käest. Ka N. Desjatov end süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt jõid nad A.K. i korteris, kus viibis ka T.L. . M. Kirsipuu ja kannatanu vahel tekkis konflikt, kes hakkas kannatanut peksma. Konflikt nende vahel oli kaks korda, pärast mida lahkus ta koos naistuttavaga. N. Desjatov ei tea midagi T.L. i kadunud dokumentidest ja käekellast. Need asjad, mis temalt ära võeti, ostis ta M. Kirsipuult. Arvuti sai ta M. Kirsipuult, kes palus sellel järel käia A.K. i korteris. Arvuti pantisid koos ja saadud raha andis ta M. Kirsipuule. Millistel asjaoludel käekell, mobiiltelefon ja arvuti M. Kirsipuu kätte sattusid, N. Desjatov ei teadnud. 20.3 Kannatanu T.L. i ütluste kohaselt 06.12.2016 õhtul käis ta poes, tänaval oli purjus kolmene seltskond, sealhulgas oli M. Kirsipuu ja N. Desjatov. M. Kirsipuu küsis temalt raha ning siis hakati teda peksma. Sobrati taskutes. Kuulis M. Kirsipuu häält, räägiti kellarihmast, kuidas see lahti käib. Kell rebiti käe pealt. Löödi veel, paremast põsesarnast allapoole, mille tõttu murdus purihamba protees ja silmahammas. Järgmisena mäletab, et keegi hüüdis nimepidi, see oli H.S. , kes aitas teda kodu välisukseni. Kuna võtmeid ei olnud enam taskus, helistas naabrile A.A. le, kes lasi ta majja. Võeti ära süüdistuses nimetatud esemed, korteris uks oli lahti, muuhulgas oli ära võetud sülearvuti. 20.4 Lisaks analüüsis maakohus tunnistajate H.S. i ja A.A. ütlusi, mida apellatsioonikohus siinkohal pikemalt ei ava. Need on detailirohkelt välja toodud maakohtu otsuses. Ka kohtukolleegium leiab tõendikogumit üle vaadates, et T.L. i röövimise süüdistuses välja toodud asjaoludel panid toime nimelt süüdistatavad. Õige on ka see, et täpsemalt ei ole võimalik öelda, kes süüdistatavatest kasutas T.L. i suhtes vägivalda, kes võttis kannatanu vara, või siis tegid seda mõlemad. Samas ei ole see asjaolu antud juhul oluline. Oluline on see, et maakohtuga nõustuvalt on võimalik öelda, et T.L. i ründasid mõlemad süüdistatavad, tema suhtes tarvitati füüsilist vägivalda ja hõivati tema vara. 11 20.5 Apellant toob välja tunnistaja H.S. bi ütlused, mille kohaselt arvas ta, et T.L. kukkus ja ta oli joogine. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja H.S. i ütlused ei õõnesta vähimalgi määral kannatanu ütluste tõeväärtust. Tunnistaja vaid arvas, et T.L. kukkus, midagi enamat ta ei teadnud. Tunnistaja H.S. rääkis sedagi, et T.L. i aitas ta välisukseni, mille viimane ise avas võtmega. Teatavasti rääkis aga kannatanu, et võti oli temalt ära võetud röövimise käigus. Kuna ta ust ei saanud ise avada, helistas ta naabrile, tunnistaja A.A. le, kes avas välisukse. Tunnistaja A.A. kinnitas, et T.L. helistas ukse telefoni kaudu, ta tegi ukse lahti ja lasi T.L. i sisse. Kannatanu silmad olid paistes ja pea verine. Kannatanu korteriuks oli irvakil ja võtmed väljaspool ees. Eeltoodust nähtub, et kannatanu ütluseid selle kohta, et välisust ei saanud ta võtmete puudumise tõttu avada, kinnitavad selgelt tunnistaja A.A. ütlused. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et tunnistaja H.S. ei pruukinud välisukse avamise asjaolusid täpselt mäletada. 20.6 Apellant leiab, et tunnistaja A.A. ütlused on antud asjas käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohtukolleegium leiab, et tervikuna see nii ei ole. Nimelt on tunnistaja A.A. ütlused osaliselt hinnatavad ka otsese tõendina ja nimelt asjaoludes, mis puudutavad 06.12.2016 õhtul kannatanu T.L. i maja välisuksest sisse saamist. (vt p 20.5) Samas rääkis tunnistaja veel sedagi, et järgmisel päeval ütles talle T.L. , et mingi punt tuli talle kallale ja anti peksa, löödi pähe. Teiste seas oli M. Kirsipuu poiss mingi Tallinna mehega. Temalt võeti ära telefon ja kell, toast võeti arvuti, mingid ehted. Kohtukolleegiumi hinnangul on tunnistaja A.A. ütlused järgmisel päeval kannatanu käest kuuldu osas hinnatavad kaudse tõendina, sest ise ta neid asjaolusid ei tajunud vahetult. Seega saab tunnistaja A.A. ütlusi 07.12.2016 kannatanu käest kuuldu osas kasutada kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 20.7 Apellant osundab tunnistaja A.A. ütlustele, mille kohaselt rääkis T.L. talle mingit jama, nagu ta alati räägib. Kaitsja arvates tekitab see tõsiseid kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Kohtukolleegiumil erinevalt kaitsjast, selliseid kahtlusi ei tekkinud. Tutvunud tunnistaja A.A. maakohtus antud ütlustega, saab tunnistajale T.L. i poolt räägitut kokku võtta järgmiselt. Kannatanut ründas seltskond, sealhulgas M. Kirsipuu ja Tallinna-mees. Löödi pähe, peksti, võeti ära kell, mobiiltelefon, võtmed. Kodust oli ära viidud sülearvuti, mingid ehted. Isegi kui tunnistaja A.A. hinnangul rääkis kannatanu talle palju ja veidi segaselt, on eelpool välja toodud asjaolud (kes ründas, kuhu löödi, mida ära võeti) selgelt aru saadavad. (vt tunnistaja ütlused, 28.05.2019 kohtuistungi protokoll, lk 3,4). 20.8 Apellandi arvates tekitab tõsiseid kahtlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuses seegi, et tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt on M. Kirsipuu ja T.L. koos nii enne kui ka pärast 06.12.2016 A.K. i korteris sõbralikult alkoholi tarvitanud. Ei ole loogiline, et kannatanu koos teda jõhkralt rünnanud isikuga alkoholi edasi tarvitab. Kohtukolleegiumi arvates asjaolu, kas ja kellega kannatanu T.L. alkoholi tarvitas enne ja pärast kuriteosündmust, ei oma tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt tähtsust. Arvestades sündmustega seotud isikute ühist huvi alkoholi tarvitamise vastu ja sagedast läbikäimist, ei ole selles midagi kummastavat, et joomaseltskonda kuuluvad ühed ja samad 12 isikud. 20.9 Kohtukolleegium ei pea mingilgi määral kannatanu T.L. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaks seda, et kannatanu ei pöördunud kohe pärast sündmust politseisse ja meditsiiniasutusse. Kannatanu selgitas, et ta ei läinud arsti juurde, sest sai ise hakkama. Kui ta jõudis politseisse, oli veel peahaav näha. (kannatanu ütlused, 28.05.2019 kohtuistungi protokoll, lk 9). Kannatanu ütlusi vigastuste kohta kinnitab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega. 21.12.2016 tuvastati T.L. i peas 3,5 cm pikkune haav, mõlema silma all kollakassinised laigud. (1 kd, lk 1-6).
3. Apellandi arvates ei ole võimalik teha ühest järeldust selle kohta, et M. Kirsipuu oli isikuks, kes pani toime T.L. i korterivarguse. Kaitsja osundab tunnistaja A.A. ütlustele, et kannatanu korteriuks oli sageli ööd ja päevad lahti ja korterivõtmed olid tal tihti kadunud. Tunnistaja R.T. kinnitas, et ta andis raha sülearvuti eest N. Desjatovile. Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt rääkis R.T. , et ostis N. Desjatovilt arvuti. Kohus jättis tähelepanuta, et käekell ja mobiiltelefon leiti hiljem N. Desjatovi käest. 21.1 M. Kirsipuud ja N. Desjatovit süüdistati selles, et 06.12.2016 ajavahemikul kell 21.00 kuni 23.00 tungisid Tapa linnas T.L. ilt röövitud võtmete abil viimase korterisse ja varastasid sealt sülearvuti ja muid esemeid, tekitades varalist kahju 1193 eurot. 21.2 Süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud. M. Kirsipuu ütluste kohaselt ei ole tema T.L. i korteri esemeid näinud. Ainsad olid need, mis leiti santehnikute poolt A.K. i elamu keldrist rahakott koos ID-kaardiga, ohtlike veoste kaart. R.T. , kes käis vahel A.K. i juures rääkis, et ostis N. Desjatovilt arvuti. N. Desjatovilt kätte saadud asjadest ei teadnud ta midagi. Ka N. Desjatov ei teadnud midagi T.L. i kadunud asjadest. Viimase korteris ei ole tema käinud. Arvuti sai M. Kirsipuu käest. M. Kirsipuu palus tal arvutil A.K. i korteris järel käia. Arvuti müüsid nad R.T. ile ja saadud sularaha andis ta M. Kirsipuule. Mis asjaoludel sattusid käekell, mobiiltelefon ja sülearvuti M. Kirsipuu kätte, ta ei tea. 21.3 Kannatanu T.L. i ütlustel selle kohta, millised esemed ja millistel asjaoludel varastati kannatanult, peatus kohtukolleegium juba eelpool (vt käesoleva kohtuotsuse p 20.3jj). 21.4 Erinevalt kaitsjast, ei omista kohtukolleegium vähimatki tõenduslikku väärtust asjaolule, et tunnistaja A.A. sõnade kohaselt olevat T.L. i korteriuks sageli lahti ja võtmed kadunud. Kahtlemata võis see ka nii olla. Käesolevas asjas leidis üheselt tuvastamist, et ründe käigus võeti kannatanult ära rida esemeid, sh korterivõtmed. Tunnistajate H.S. i ja naabrimees A.A. abil koju saades, leidis kannatanu eest avatud korteriukse, võtmed olid väljapool ukse ees. Kodust oli kadunud hulk esemeid, sealhulgas sülearvuti. 21.5 Apellant osundab tunnistaja R.T. i ütlustele, kes andis sularaha sülearvuti eest N. Desjatovile. Ka tunnistaja A.K. ile olevat rääkinud R.T. , et ostis arvuti N. Desjatovi käest. Kohtukolleegiumi arvates jättis apellant aga tähelepanuta järgneva. Tunnistaja R.T. i ütluste kohaselt elas M. Kirsipuu A.K. iga. A.K. i korteris elas ka N. Desjatov. Tunnistaja on nende juures korduvalt joomas käinud. Tunnistaja käest saadi kätte T.L. i sülearvuti, mille tõid talle N. Desjatov, A.K. ja M. Kirsipuu. Talle öeldi, et inimene müüb oma arvutit ja tal on raha vaja. Kelle oma oli arvuti, ei öeldud. Juttu alustas M. Kirsipuu, hiljem ühines sellega N. Desjatov. Tunnistaja võttis automaadist sularaha. Need kolmekesi ootasid 13 maja juures. Raha andis ta N. Desjatovi kätte, teised seisid veidi eemal. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega selles, et süüdistatavate ütlused, kes sisuliselt teineteist vastastikku süüdistatavad, on selgelt ümber lükatud eelnimetatud tunnistaja ütlustega. Kelle kätte vahetult andis tunnistaja R.T. raha arvuti eest, ei oma süüdistuse seisukohalt tähtsust. Kriminaalasjas on selgelt nähtav süüdistatavate ühine tegutsemine nii vara hõivamisel kui ka selle realiseerimisel. 21.6 Tunnistaja A.K. i ütlustele ei omista kohtukolleegium samuti mingit tõendiväärtust. Nagu nähtub maakohtu otsusest, suhtus kohus tunnistaja ütlustesse kriitiliselt. A.K. il olid lähedased suhted M. Kirsipuuga, samuti elas tema korteris N. Desjatov. Arvestades asjaolu, et tunnistaja R.T. i sõnul käisid süüdistatavad arvutit müümas koos A.K. iga, on igati mõistetav A.K. i soov vältida enda süüstamist. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et tunnistajal R.T. il puudub vähimgi põhjus valetada ning M. Kirsipuud ja N. Desjatovit alusetult süüstada. Tähelepanuväärne on seegi, et kannatanu T.L. i dokumendid leiti XXX maja keldrist. Maakohus on põhjendatult märkinud, et dokumentide leidmine selle maja keldrist ei ole juhuslik. Nimelt viibis M. Kirsipuu sageli A.K. i juures XXX ning viimase korteris elas üürnikuna N. Desjatov. 21.7 Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta, et röövitud esemed, s.o käekell ja mobiiltelefon leiti hiljem N. Desjatovi valdusest. Kohtukolleegiumi arvates pole oluline kumma süüdistatava valdusest leiti kannatanult röövitud esemed. Maakohus tuvastas tõendikogumi alusel, et N. Desjatov ja M. Kirsipuu panid koos toime kannatanu T.L. i röövimise ning röövimise käigus hõivatud võtmete abil kannatanu korterist esemete, s.h sülearvuti varguse. Seega kannavad nad mõlemad ühist vastutust koos toime pandud süütegude eest.
4. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu kohtuotsuse muutmata ning M. Kirsipuu kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
5. M. Kirsipuu kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 20 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 110 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 140,40 eurot (sh käibemaks 23,40). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel M. Kirsipuult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 14