Väärteoasi nr 4-20-2739 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18. juuni 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piiriva

§ 227lg 4 järgi arest viis

§ 227lg 5 p 3 alusel kohaldada Raiko Pakkase suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks

§ 127alusel on Raiko Pakkas kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole viie

) § 15 lg 1 p 1 sätestatut ning pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtule esitatud väärteoprotokolli kohaselt on sõiduki Kawasaki ZX900E reg-nr XXX liikumiskiirus mõõdetud seadmega LCLE

1. Toimiku materjalides on taatlustunnistus (tl 11) kiirusmõõturile LaserCam 4 LE0051 ning kiirusmõõturi videosalvestise kuvatõmmis (tl 6), millelt nähtub kiirusmõõturi nimetus LaserCam 4 LE
2. Kiirust mõõtis liikluspolitseinik Tarvo Säälik, kes on toimiku materjalides oleva teatise (tl 9– 10) kohaselt läbinud
3. mail
4. a pädeva mõõtja koolituse. Kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0051 taatlustunnistuse kohaselt läbis nimetatud mõõtevahend kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatlemine on toimunud
5. juunil
6. a. Toimiku materjalides olevalt kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0051 videosalvestise kuvatõmmiselt (tl 6) nähtub, et sõiduki Kawasaki ZX900E reg-nr XXX liikumiskiiruseks on mõõdetud
7. juunil
8. a kella 9.04 ajal 211 km/h. Isiku kinnipidamise protokollist (tl 4–5) nähtub, et eelnimetatud ajal ja kohas on sõiduki juhtimiselt kinni peetud Raiko Pakkas. Kohtuistungil Raiko Pakkas tunnistas väärteo toimepanemist ning selgitas, et sõitis XXXX Tartusse hambaarstile ja kiirustas. Mingi hetk oli tema selja taga valge BMW auto, mis sõitis talle väga lähedal ja kuna viimane mööda ei sõitnud, siis Raiko Pakkas lisas kiirust. Vahemaa valge autoga kõikus, kui menetlusalune isik kiirust lisas, siis mingil määral jõudis see talle järele. Raiko Pakkase sõnul ta oma kiirust ei jälginud, kuid see võis olla nii suur nagu see protokollis kirjas on. Raiko Pakkas taotles enda karistamist rahatrahviga, kuid kui kohus karistab arestiga, siis oleks parem variant, kui seda võimaldataks kanda osade kaupa. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Raiko Pakkase süü on tõendamist leidnud ning see on arvestades rikkumise asjaolusid väga suur kuna lubatud sõidukiirust on ületatud rohkem kui 2 korda. Rikkumine toimus ühel põhimaanteedest, kus on hommikuti väga palju teisi liiklejaid. Tegemist oli tahtliku ja ettekavatsetud teoga, kui taheti maha raputada taga liikunud sõidukit. Rikkumise toimepanemise vahendit, mootorrattast, on ka raskem liikluses märgata, eriti kui ta liigub lubatust oluliselt kiiremini. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles arvestades isiku kahetsust ja asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused, kuid ka rikkumise raskust, et Raiko 2 Pikkast tuleks

§ 227

lg 4 alusel karistada 9-päevase aresti ja lisakaristusena

§ 227lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kohtu seisukoht Raiko Pakkasele heidetakse väärteoprotokollis ette

1. juunil
2. a kella 9.04 ajal Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
3. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõiduki Kawasaki ZX900E reg-nr XXX juhtimist kiirusega 211+/-7 km/h. Kohtul puudub alus kahelda, et väärteoprotokollis toodud sündmuse käigus mõõdeti sõiduki liikumiskiirust seadmega LaserCam 4LE0051 ning kiirust mõõtis liikluspolitseinik Tarvo Säälik. Taatlustunnistuse kohaselt läbis nimetatud mõõtevahend kordustaatluse
4. juunil
5. a. ja liikluspolitseinik Tarvo Säälik on läbinud
6. mail
7. a pädeva mõõtja koolituse. Majandus- ja taristuministri
8. detsembri
9. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal ning mõõtmise on teostanud ka pädev mõõtja. Mõõteseadme, mõõtja ja mõõtemetoodika kohta kohtuistungil ühtegi vaidlusteemat ei tõstatatud. Kuna Raiko Pakkas tunnistas kohtuistungil temale väärteoprotokollis etteheidetava rikkumise toimepanemist, leiab kohus, et tema enda ütlustega ning eelnimetatud tõenditega tuleb väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas Raiko Pakkase poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega 211+/-7 km/h tõendatuks lugeda.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, mida Maanteeamet võib sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ning sõiduki kategooriast suurendada kuni 120 kilomeetrini tunnis. Raiko Pakkase ütluste kohaselt oli väärteoprotokollis toodud kohas lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kuna eelnevalt on tõendamist leidnud, et Raiko Pakkas juhtis väärteoprotokollis toodud kohas mootorsõidukit kiirusega vähemalt 204 km/h, tuleb järeldada, et ta ületas mootorsõidukijuhina suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 114 km/h.

§ 227

lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kuna Raiko Pakkas ületas väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukijuhina suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 114 km/h, vastab tema tegevus

§ 227lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivsest küljest võib

§ 227

lg 4 sätestatud väärteokoosseisu toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult. Kohus leiab, et Raiko Pakkas pani

§ 227lg 4 sätestatud väärteokoosseisu toime kaudse tahtlusega.

Kohtuistungil tunnistas ta, et sõitis algselt kiirusega, mis jäi 90 km/h lähedusse. Kui ta märkas enda selja taga teist mootorsõidukit, mis sõitis talle väga lähedal, siis ta kiirendas oluliselt ja ületas kiirust. Lubatud sõidukiirus oli selles kohas teel 90 km/h. Oma sõidukiirust ta ei jälginud, kuid usub, et protokollis märgitud kiirus on õige. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selgitustest, et algselt sõitis ta lubatud kiirusega ligikaudu 90 km/h, kuid seejärel kiirendas oluliselt, tuleb järeldada, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli tema jaoks teadlik ja tahtlik valik. Kuna seejuures tõdes menetlusalune isik ka seda, et tema sõiduki kiirus võis olla selline, nagu väärteoprotokollis märgitud ning objektiivselt oli tema sõidukiirus ligikaudu kaks korda suurem kui temale süüks arvatavas süüteokoosseisus nõutava 3 sõidukiiruse alammäär 60 km/h, pidi ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et tema juhitud sõiduki kiirus võis ületada suurimat lubatud sõidukiirust enam kui 60 km/h. Kohus ei ole tuvastanud Raiko Pakkase puhul õigusvastasust ega süüd välistavate asjaolude esinemist. Seega tuleb ta

§ 227

lg 4 järgi süüdi tunnistada.

§ 227

lg 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Raiko Pakkase süü suurust iseloomustab väga suur sõidukiirus, mille puhul võib eeldada, et ka väike takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Selline kiiruseületamise määr suurendab märkimisväärselt sõiduki pidurdusteekonda ning potentsiaalse teel oleva takistuse puhul jääb isikul vähe (kui üldse) aega reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks või takistusest möödumiseks. Eriti keeruline on ilmselt ohuolukordades kiire ja ohutu reageerimine aga mootorrattaga. Kuna mootorratta puhul on erinevalt sõiduautost tegemist kaherattalise sõidukiga, nõuab sellega manööverdamine ning selle peatamine ilmselt ka suuremaid oskusi ja pikemat reageerimisaega, et mitte kaotada sõiduki juhitavust. Arvestades, et Raiko Pakkase selgituste kohaselt on tal mootorratta juhtimisõigus alles eelmise aasta augustist, eelmisel aastal ta mootorrattaga väga palju sõita ei saanud ning sellest kevadest alanud sõiduperioodil on ta sõitnud nädalas umbes tunni, võib järeldada, et tema sõidukogemused mootorrattaga ei ole väga suured. Tõenäoliselt võib see mõjutada pigem negatiivselt ka tema teadmisi ja oskusi ohuolukorras reageerimise osas. On ilmne, et sellisel kiirusel mootorrattaga liiklusõnnetuse põhjustamisega kaasneksid tõenäoliselt märkimisväärsed kahjud ja tõsised tagajärjed ning kuna mootorratta juhitavust on suurel kiirusel ilmselt lihtsam kaotada, tuleb selle juhtimist suurel kiirusel pidada äärmiselt ohtlikuks. Veelkord märgib kohus, et Raiko Pakkas ületas suurimat lubatud sõidukiirust maanteel väga olulisel määral ning peaaegu kahekordselt

§ 227lg 4 toodud alammäärast.

Kiiruseületamine toimus tööpäeva hommikul, mil võib eeldada suurt inimeste liikumist teedel. Maantee, millel menetlusalune isik sõidukiirust ületas, on põhimaantee, mis on üldjuhul suure liiklustihedusega, eriti hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Patrullsõiduki pardakaamera salvestise kuvatõmmistelt nähtub, et ka väärteo toimepanemise ajal oli maanteel teisi liiklejaid, mis suurendab menetlusaluse isiku teo ohtlikkust veelgi. Kiirusmõõturi videosalvestise kuvatõmmiselt ja patrullsõiduki pardakaamera salvestise kuvatõmmistelt nähtuvalt olid vähemalt teeolud kuivad ning nähtavus hea, mis vähendab mõnevõrra ohtu liiklusõnnetuste toimumiseks ilmastiku- ja teeolude ning sõiduki liikumiskiiruse koosmõjus. Varasemast Raiko Pakkasel karistusregistri õiendi (tl 12) kohaselt kehtivaid karistusi ei ole. Kuigi menetlusalune isik viitas kohtuistungil, et tema viimane rikkumine oli selle aasta kevadel, mil ta sai rahalise karistuse, siis kohtuvälise menetleja sõnul oli tegemist kiiruse ületamisega väiksemas ulatuses, mille eest on määratud isikule hoiatustrahv, mida karistusregistrisse ei kanta. Seega tuleb Raiko Pakkas lugeda varem karistamata isikuks. Karistust kergendavana saab lugeda isiku kahetsust, raskendavate asjaolude esinemist kohus tuvastanud ei ole. Arvestades Raiko Pakkase süü suurust ning varasemate karistuste puudumist, aga samas ka seda, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamise puhul käsitletavas määras on tegemist äärmiselt raske väärteorikkumisega, mis võib kaasa tuua potentsiaalselt väga tõsised tagajärjed ning milline tegevus väärib ühiskonnas selget taunimist, leiab kohus, et on põhjendatud karistada Raiko Pakkast raskeima sanktsioonis ettenähtud karistusega, s.o arestiga. Rahatrahvi kohaldamine ei oleks siinkohal kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega. Samuti tuleb arvestada, et kuna menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on tema igakuine sissetulek X eurot ning temal ja elukaaslasel on kasvatada ka alaealine laps, siis ilmselt 4 ei oleks tema süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav rahatrahv talle jõukohane ega täidaks karistusena oma eesmärki. Samuti ei pea kohus põhjendatuks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Samas arvestab kohus, et isikut karistatakse esmakordselt ja varasemalt ta aresti kandnud ei ole, lisaks ka kujunenud kohtupraktikat sarnastes väärteoasjades, siis leiab kohus, et Raiko Pakkase mõjutamiseks piisab sanktsiooni väiksemas määras mõistetud karistusest. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata aresti mõistes selle kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus, kuid järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Arvestades Raiko Pakkase perekondlikku ja tööalast seisundit ning asjaolu, et raskemaliigilist väärteokaristust mõistetakse talle esmakordselt, siis peab kohus võimalikuks anda isikule võimalus kanda mõistetud arest ära osade kaupa.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 227

lg 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on Raiko Pakkase suhtes põhjendatud. Kohus ei saa siinkohal arvestamata jätta isiku süü suurust, teo üliohtlikkust ning menetlusaluse isiku selgitusi rikkumisele. Raiko Pakkase süü on märkimisväärselt suur ning toimepandud väärteo puhul on tegemist üldohtliku teoga, millega ohustatakse potentsiaalselt paljude isikute elu, tervist ja vara. Teo tagajärjed võivad olla fataalsed ning tegemist on ühiskonnas laialdast hukkamõistu vääriva teoga, mille puhul tuleb anda selge signaal, et sellist käitumist ei saa tolereerida. Raiko Pakkase selgitustest ei saa järeldada, et tal oleks kiiruseületamiseks olnud mõni mõjuv põhjus või eluliselt vähegi mõistetav vajadus. Enda sõnul kiirendas ta oma sõidukiga seetõttu, et teine sõiduk sõitis talle tagant liialt lähedale. Kohtu hinnangul ei saa sellist reageeringut pidada kuidagi adekvaatseks ega teguviisi põhjendatuks. Kui isikul on hirm, et teine sõiduk sõidab talle liialt lähedal ning võib seega teda ohustada, ei saa kuidagi mõistlikult eeldada, et ta asuks potentsiaalset ohuolukorda lahendama omapoolse ohtliku käitumisega. Pigem võiks isikult sellises olukorras oodata teguviisi, mis aitaks liiklusohtlikku olukorda kõrvaldada või ohupotentsiaali vähendada, näiteks teise sõiduki mööda laskmist, millisele võimalusele on viidanud ka kohtuvälise menetleja esindaja. Seega näitab menetlusaluse isiku käitumisvalik pigem tema impulsiivset ja hulljulget tegutsemist ning ükskõikset suhtumist oma teo võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse, millele viitab ka teda iseloomustavana juba varasem sarnane rikkumine. Raiko Pakkase käitumise põhjal võib väita, et ei ole välistatud, et isiku liiklusreeglite rikkumine võib näiteks sarnastel tingimustel korduda ning tuua järgmisel korral kaasa juba raskemad tagajärjed. Kui sõiduki kiirus küünib märkimisväärselt üle lubatud kiiruse, siis juba füüsikaliselt ja meditsiiniliselt tõenäosus inimese surma saabumiseks on väga suur. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et arvestades preventiivseid eesmärke ning isiku süü suurust on vajalik ja põhjendatud kohaldada Raiko Pakkase suhtes lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Kuna varasemalt isikult juhtimisõigust ära võetud ei ole, siis on põhjendatud seekord lisakaristust kohaldada seaduses ettenähtud minimaalmääras, milline määr ei ületa koos põhikaristusega isiku süü suurust. Kohus ei ole tuvastanud, et lisakaristuse kohaldamisele esineks seadusest tulenevaid takistusi või et lisakaristuse kohaldamine oleks isiku suhtes ebamõistlikult koormav. Seaduse kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Raiko Pakkase puhul ei ole kohus tuvastanud, et tal esineks liikumispuuet ning sellele ei viidatud ka kohtuistungil. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et juhtimisõiguse olemasolu oleks menetlusalusele isikule möödapääsmatult vajalik töökohustuste või muude igapäevaste kohustuste täitmisega seoses ning et juhtimisõiguse äravõtmine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik küll seda, et on endale kuuluvas äriühingus ainuke tööline ning tegeleb bussivedudega, samuti plaanis ta 5 hakata tööle veoautojuhina, kuid need asjaolud ei saa muuta lisakaristuse kohaldamist tema suhtes põhjendamatuks või ebamõistlikult koormavaks. Esiteks tuleb märkida, et nimetatud asjaolusid tulnuks menetlusalusel isikul kaaluda juba enne väärteo toimepanemist. On äärmiselt vastutustundetu kui isik, teades, et tema töö on seotud juhtimisõiguse omamisega, seda asjaolu kergekäeliselt eirab, kuid toob selle välja olukorras, kui on vaja oma väärkäitumise eest vastutus võtta. Teiseks on tal võimalik oma äriühingu tegevust planeerida ajaks, mil temal endal juhtimisõigus puudub, täiendava tööjõu värbamisega. Eeltoodu põhjal ei pea kohus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist menetlusaluse isiku suhtes tema karistamisvajadust ja lisakaristusega kaasnevaid mõjusid arvestades ebaproportsionaalseks. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja § 113. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 6