Obsah (8)

§ 178§ 65§ 8§ 76§ 82§ 101§ 113§ 158

Tsiviilasi nr 2-20-2076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 30 lg 1 mõttes ning kehtib eeldus, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnustatud kohustus. 12. Lepingu p-s 1.2 on pooled kokku leppinud, et kohustusega ühineb solidaarvõlgnikuna L. K. (kostja I), kes on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige ning on

§ 178

lg 1 mõttes kohustusega ühinenud.

§ 178

lg 4 kohaselt tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 13.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 14. Kuna kostjad on nõustunud põhisummaga, milleks on 10 222,95 eurot ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostjate poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega kuulub hageja põhinõue summas 10 222,95 eurot rahuldamisele. 15.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Lepingu p 2.5 näeb ette, et p-s 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamisel on viivis 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 2.3 järgi muutusid lepingu p-s 2.1 nimetatud maksed sissenõutavaks kui kostjad viivitavad makse tasumisega rohkem kui kaks kalendripäeva. Kuna kostjad olid 16.12.
2. a makse tasumisega viivituses 2 päeva, muutusid kõik maksed p 2.3 järgi sissenõutavaks 5 päeva jooksul ehk alates 23.12.
3. a. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras algselt põhiosa summalt (s.o 8287,10 eurolt) perioodi 23.12.
4. a kuni 05.02.
5. a eest summas 1823,16 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. 17.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 2.4 järgi on kostjad kohustatud tasuma p 2.3 rikkumisel leppetrahvi 300 eurot. Kuna kostjad rikkusid lepingust tulenevat kohustust, on hageja leppetrahvi nõue p 2.4 alusel summas 300 eurot põhjendatud.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 12 346,11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 10 222,95 eurot, viivisest 1823,16 eurot ning leppetrahvist 300 eurot. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
3. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 3 millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Menetluskulu nimekirja (tlk 46-49) kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 550 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 12 346,11 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 600 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
7. Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tunni ulatuses summas 550 eurot (ilma käibemaksuta).
8. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1150 eurot (600 eurot riigilõiv + 550 eurot lepingulise esindaja kulu).
9. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel solidaarselt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4