Obsah (8)

§ 120§ 47§ 121§ 43§ 27§ 28§ 48§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised 3-20-749 29. juuni 2020 Ülle Polluks Mark Dorožkovi kaebus vanglatelt ja Tallinna ares

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 näeb ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. 5.Viru Vangla on kohtule 22.juunil 2020 teatanud, et kaebaja esitas alles 6. mail 2020 vanglale kahjunõude kaebuses toodud teemadel. Vaideid ei ole kaebaja antud teemadel esitanud. 6.

§ 121

lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel kuuluvad tagastamisele ka ennatlikult esitatud kaebused ehk kaebused, mis on esitatud küll pärast kohtueelses menetluses kahjunõude esitamist, kuid kaebuse esitamise ajaks ei ole taotlust kohtueelses menetluses lahendav organ seda veel lahendanud. Viru Vangla on kohtule 22.juuni 2020 edastatud vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja on vanglale saatnud kahjunõude 6. mail 2020 ning kahjunõuet ei ole veel lahendatud. Möödunud ei ole ka RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama. Seetõttu on kaebaja pöördunud kaebusega kohtusse ennatlikult ning kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebaja on soovinud oma avaldustest koopiaid. 7.Halduskohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, 2 3-20-749 kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Õiguskantsler on

1. juunil
2. a seisukohas nr 11-2/150555/1502901 leidnud, et menetlusdokumentidest koopiate tegemise regulatsiooniga peetakse silmas eeskätt menetleja poolt koostatud dokumente, sealhulgas määruseid. Õiguskantsleri hinnangul tuleb seejuures eristada teisi kriminaalmenetluses esitatud dokumente nagu kaebusi, taotlusi jmt. dokumente, millele koopiate saamise õigus ei laiene. Õiguskantsler selgitab, et kriminaalmenetluse seadustiku koopiate väljastamise regulatsiooni eesmärk on hoida isik kursis aktuaalse menetlusolukorraga, mitte aga menetlusosalisele tema enda taotlustest koopiate saamise võimaldamine. Samuti ei ole riigiasutusel ka avaliku teabe seaduse sätete järgi üleüldist kohustust väljastada taotlejale koopiaid tema enese pöördumistest. Vastavalt

§ 27

lg 1 p-le 1 ja § 88 lg-le 1 on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju. Kohus leiab, et õiguskantsleri seisukoht kriminaalmenetluse seadustiku § 1604 osas on analoogia korras kohaldatav ka eelnevalt viidatud

-i sätetele. Kohtu hinnangul on ka halduskohtumenetluses ärakirjade tagamise eesmärk menetlusosaliste menetluse käiguga kursis hoidmine, mitte nende endi taotlusest koopiate väljastamine. Riigikohtu halduskolleegium on

1. aprillil
2. a otsuse p-s 17 haldusasjas nr 3-3-1-7-11 märkinud, et ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium
3. septembril
4. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 jätnud rahuldamata isiku taotluse menetlusdokumendist (tema enda esitatud määruskaebusest) koopia väljastamiseks ning märkinud, et

§ 28

lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Riigikohtu hinnangul puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusseadustikust ei tulene taotlejale õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Seetõttu jätab kohus kaebaja koopiate väljastamise taotluse rahuldamata. 8.

§ 48

lg 2 kohaselt kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks.

§ 37

lg 1 sätestab, et kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. Kohus leiab, et Mark Dorožkovi kaebuses esitatud nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, sest need on esitatud erinevate asjaolude pinnalt. Kohtule võib esitada küll liitkaebuse, kuid sellisel juhul peavad selles esitatud nõuded olema omavahel seotud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kaebuse nõuded ei ole kuidagi omavahel sisuliselt seotud ning seega on esitatud mitmel erineval alusel ja erinevate haldusorganite vastu. 9. Kuna tegemist ei ole omavahel seotud nõuetega, siis tuleb nõuded eraldada. Kohus menetleb käesoleva haldusasja raames nõuet, mis on esitatud seonduvalt Viru Vangla tegevuseg; teise kaebuse raames menetleb kohus nõuet, mis on esitatud PPA Rahumäe tee 6 arestimajas perioodil 20.12.2013-12.02.2014 ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks; kolmanda kaebuse raames menetleb kohus nõudeid, mis seonduvad Tallinna, Harku ja Murru Vangla tegevusega. Tulenevalt

§ 48

lg-st 2 eraldab Mark Dorožkovi kohus kaebuses esitatud nõuded kolme iseseisvasse menetlusse. (allkirjastatud digitaalselt) 3