MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar
- august 2020, Tartu 3-20-420 K.J. kaebus Viljandi linna vastu
- jaanuaril 2020 esitatud ühekordse toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes (seoses küttepuude soetamisega) Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus K.J. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.J. Vastustaja Viljandi linn RESOLUTSIOON
- Jätta K.J. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
- Tagastada K.J. määruskaebuse lisana esitatud dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K.J. esitas Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile ühekordse toetuse taotluse, milles palub võimaldada toetust kütte ostmiseks, kuuri kandmiseks, riita panekuks, ravimitele ja abivahenditele.
- Viljandi Linnavalitsus teavitas kaebajat
- veebruari
- a kirjaga et sotsiaalkomisjon otsustas anda kaebajale ühekordset sotsiaaltoetust 40 eurot abivahendi ja ravimite maksumuse osaliseks kompenseerimiseks lähtudes sellest, et kaebaja kolme eelneva kuu keskmine sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist oli väiksem kui leibkonna kahekordne toimetulekupiir.
- Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et elab ahiküttega korteris, kuid ei ole saanud Viljandi linnalt küttetoetust. Kaebaja viis sotsiaalametile kuludokumendid küttepuude ostmise kohta. Talle on selgusetu, miks on vaja puuküttetšekke esitada, kui toetust ei saa. Kaebaja arvates peab talle 150 eurot kätte jääma pärast eluasemekulude mahaarvamist, sinna kuulub ka küte.
- mai
- a määrusega halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leidis, et kaebusest lähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada ühekordne toetus küttepuude soetamiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse tema taotluse uueks läbivaatamiseks küttepuude soetamise osas. Ühekordset toetust makstakse Viljandi Linnavolikogu
- veebruari
- a määruse nr 13 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus) § 13 lg 1 nimetatud juhtudel. Määrus ei näe ette ühekordse toetuse maksmist küttepuude soetamiseks. Kaebajal ei ole seega võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebajal on õigus, et üksi elava isiku toimetulekupiiriks on
- aasta riigieelarve seadusega kehtestatud 150 eurot kalendrikuus. Vastustaja on kontrollinud, kas kaebaja vastab ühekordse toetuse saamise tingimustele ehk kas tema sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on väiksem kui kahekordne toimetulekupiir (määruse § 2 p 4, § 13 lg 1). Seega oli toimetulekupiir Viljandi linna vastuses arvesse võetud õigesti. Kohus selgitas täiendavalt, et kuludokumente küttepuude ostmise kohta tuleb tal esitada just sellepärast, et toetuste määramisel arvatakse need eluasemekulude hulka. Kaebajal on õigus esitada taotlus toimetulekutoetuse saamiseks. Seda toetust ei maksta küll otseselt küttepuude soetamiseks. Kuid toimetulekutoetuse kaudu tagatakse see, et kaebajale jääb pärast eluasemekulude tasumist, sh küttepuude eest tasumist piisavalt raha esmavajaduste katteks. Kaebaja võiks kaaluda ka Viljandi linna poolt pakutavate küttepuude vastuvõtmist.
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus halduskohtu menetlusse, leides, et tal on siiski õigus saada toetust küttepuude ostmiseks ja ladustamiseks tehtud kulutustelt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus toetuse määramise aluseks olevad õigusaktid ei näe ette eraldi toetuse liigina küttetoetust või küttepuude soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, siis ei ole Viljandi linnale võimalik ette heita kaebaja soovitud toetuse maksmisest keeldumise õigusvastasust. Samas ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et sel põhjusel on tegemist HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorraga, s.t kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse rahuldamise eelduseks on vastustaja keeldumise õigusvastasus. Viljandi linna keeldumine võiks osutuda õigusvastaseks, kui määrus, millele vastustaja keeldumisel tugines ei ole kooskõlas põhiseadusega ja kohus sel põhjusel jätab määruse kohaldamata ja algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Käesoleval juhul selleks siiski alust ei ole. Nimelt ei saa eraldi toetuse liigine küttetoetuse sätestamata jätmist pidada kaebaja põhiõigusi kahjustavaks kuna, küttekulusid võetakse arvesse kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Seega on kaebaja kulud küttepuude soetamisele siiski hüvitatavad koos muude kulutustega, kui pärast kulutuste tegemist on kaebaja sissetulek väiksem kui kahekordne toimetulekupiir. Mida suuremad on kaebaja kulutused eluasemele, seda vähem jääb pärast kulutuste kandmist vahendeid muude esmavajaduste rahuldamiseks. Seepärast on kaebaja huvides esitada linnale kviitungid küttepuude soetamise kulude kohta. Küttepuude soetamise kulutuste arvesse võtmisel on kaebajale makstav toimetulekutoetus vastavalt suurem.
- Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus kaebuse tagastamist kokkuvõttes siiski põhjendatuks, kuid tagastamise õiguslikuks aluseks saab olla HKMS § 121 lg 2 p 21, mitte sama 2 lõike punkt
- Kaebuse väiteid arvestades oleks lubatav lahendada kaebus lihtmenetluses ja samas on võimalus kaebuse rahuldamiseks vähene. Kuigi üldjuhul tuleks eelistada kaebuse sisulist läbivaatamist kaebuse tagastamisele, siis praeguses asjas on asjaolud ja neile antav õiguslik hinnang piisavalt selged, et õigustada kaebuse tagastamist.
- Kaebaja määruskaebuse lisana esitatud dokumendid ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega ja tuleb kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3