← Eesti

3-20-1012/11

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. september 2020, Tartu 3-20-1012 Viktor Kabanovi kaebus Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a käskkirja nr 6-2/301 ja
  4. mai
  5. a vaideotsuse nr 1-11/292-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. juuli
  7. a määrus Viktor Kabanovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Viktor Kabanov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Viktor Kabanovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. juuli
  9. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Halduskohtu menetluses on Viktor Kabanovi kaebus Tartu Vangla
  11. aprilli
  12. a käskkirja nr 6-2/301 ja
  13. mai
  14. a vaideotsuse nr 1-11/292-2 tühistamiseks.
  15. Tartu Halduskohus võttis
  16. juuli
  17. a määrusega V. Kabanovi kaebuse menetlusse ja kuulutas resolutsiooni p-ga 7 menetluse kinniseks Tartu Vangla
  18. märtsi
  19. a valvekaamera salvestise osas ning piiras HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjalidega.
  20. Kaebaja esitas
  21. juulil
  22. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
  23. juuli
  24. a määruse p 7 ja lubada tutvuda videosalvestisega. 3.
  25. Kaebaja hinnangul ei ohusta videosalvestisega tutvumine vangla julgeolekut. Salvestiselt ei nähtu kogu vangla territoorium, et saaks vaatenurka ja selle ulatust valida, salvestiselt nähtub ainult kinnise eluosakonna koridor, mille osas ei saa vaateulatust ja vaatenurka valida. 3.
  26. Ilma salvestist nägemata ei ole kaebaja kindel, et sellel kajastuvad just
  27. märtsi
  28. a sündmused. Varasemalt on juhtunud, et vangla on esitanud kohtule valed andmed. 3.
  29. Vaidlustatavas määruses on kohus ekslikult kirjutanud, et kaebaja osutas mittepassiivset vastupanu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  31. Vastustaja esitas vastuses kaebusele videosalvestise ja palus selle tõendi osas kohtumenetlus kinniseks kuulutada (tl 19, p) põhjusel, et sellelt kajastub teave vangla turvasüsteemide kohta, mistõttu on tegemist AvTS § 35 lg 1 p 9 mõistes asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Videosalvestise vaatamine annab teavet kaamera vaateulatuse ja vaatenurkade kohta ning sellise teabe teatavaks saamine annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut. Halduskohus hindas Tartu Vangla huvi menetluses saladuse hoidmiseks kaalukamaks kaebaja huvist salvestisega tutvuda ja kuulutas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks ning piiras HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda videosalvestisega. Määruskaebuse kohaselt ei näe kaebaja endast tulenevat ohtu vangla julgeolekule. Ilma salvestist nägemata ei ole kaebaja kindel, et seal kajastuvad
  32. märtsil
  33. a temaga seonduvad sündmused. Kohtumääruses on eksitud kaebaja vastupanu osutamise osas.
  34. AvTS § 35 lg 1 p 9 kohustab teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla edastatud videosalvestisel on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mida ei saa avaldada teistele menetlusosalistele ega kolmandatele isikutele.
  35. Eelduslikult peaks
  36. märtsi
  37. a videosalvestis kajastama Tartu Vangla 31.03.
  38. a ettekandes nr 2-20-2128 (tl 28) kirjeldatud sündmust. Eelviidatud ettekanne on kaebajale kättesaadav. Kuivõrd kaebaja oli üks intsidendis osalejatest, peaks talle videosalvestiselt nähtav teda puudutavas osas teada olema.
  39. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa küll tõsikindlalt väita, et menetlusosalised alati asjakohaseid tõendeid esitavad, kuid ringkonnakohus on kindel, et halduskohtule on äratuntav, kui distsiplinaarmenetluse materjalides ja videosalvestisel kajastuv omavahel ei kattu. Sellise kahtluse korral on kohtul võimalus tõendi esitanud menetlusosaliselt selgitusi ja vajadusel õiget tõendit küsida.
  40. Ringkonnakohus ei leia halduskohtu
  41. juuli
  42. a määrusest halduskohtu väidet, nagu kaebaja oleks
  43. märtsil
  44. a osutanud ametnikele mittepassiivset ehk aktiivset vastupanu. Kohus on määruse p 3 teises lõigus avaldanud, et kaebaja ei ole korralduse täitmata jätmist tegelikult ka ise eitanud. Halduskohus ei ole avaldanud seisukohta, et kaebaja osutas ametnikele aktiivset vastupanu.
  45. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  46. juuli
  47. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.