1-18-4135/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuli 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-4135 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, esindaja direktor Raul Kadaste Teised määruskaebemenetluse pooled Süüdlane Andres Kasak RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus, millega jäeti rahuldamata Tartu Vangla erakorralises ettekandes esitatud taotlus Andres Kasakule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
7. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Andres Kasakule Tartu Maakohtu
8. mai
9. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistus, s.o 3 (kolm) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust täitmisele.
10. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Andres Kasakule pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
12. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Tartu Maakohtu
14. mai
15. a otsusega mõisteti Andres Kasak süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Määratud karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui A. Kasak ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,8 sätestatud kohustusi, st hoidub katseajal alkoholi tarvitamisest ja osaleb liiklusalases sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, st
16. maist
18. Tartu Maakohtu
19. aprilli
20. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa, st 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.
21. Tartu Maakohtu
22. novembri
23. a määrusega vabastati A. Kasak karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Talle määrati katseaeg 6 kuud (
24. detsembrist 2019 –
25. juunini 2020) ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 pde 2,4,7,8 alusel pandud kohustusi.
27. mail
28. a esitas kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande ja taotles karistuse täitmisele pööramist. A. Kasak rikkus kohtu pandud keeldu suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba saamata; 2)
29. aprillil 2020 olid A. Kasakul alkoholijoobele viitavad tunnused, st ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu; 3)
30. aprillil 2020 rikkus A. Kasak kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. MAAKOHTU MÄÄRUS
31. Tartu Maakohus jättis erakorralises ettekandes esitatud taotluse A. Kasakule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
32. Erakorralise ettekande väiteid tõendavad valdavas osas kriminaalhooldusaluse seletused. Tegemist on enesesüüstamisega. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, millised on süüdimõistetu õigused kohtuotsuse jõustumise järel toimuvates kohtumenetlustes. Kohus leidis, et KrMS § 34 lg 1 p-st 2 ja lg-test 2,3 tulenevad menetluslikud põhiõigused laienevad ka süüdimõistetud isikule. Enesesüüstamist sisaldavat tõendit saab aktsepteerida vaid juhul, kui isikut on informeeritud õigusest enda vastu ütlusi mitte anda. Kriminaalhoolduse alustamisel ei teavitata kriminaalhooldaja sõnul isikut õigusest end mitte süüstada ning kriminaalhooldusalused ei ole sellest õigusest tõenäoliselt ka teadlikud. Isikut tema õigustest teavitamata jätmine on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena.
33. Seega jääb rikkumisi tõendama piirkonnapolitseinik P.P. i
34. aprilli
35. a e-kiri. Selle kohaselt kontrollis politsei
36. aprillil 2020 V.P. t ja A. Kasakut ning veel kahte nendega koos olnud isikut, kes rikkusid Võru linnas Kreutzwaldi pargis hädaolukorra seadust. Isikud olid joonud Tamula järve ääres alkoholi ja tahtsid minna edasi A. Kasaku juurde jooma. V.P. ja A. Kasak olid nähtavalt alkoholijoobes (viina lõhn suust, häired rääkimisel ja kerge kõikumine kõndimisel).
37. Selline tõendusteave ei ole aga piisav alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine kontrollimine toimub kriminaalhooldusseaduse § 261 sätestatud korras. Sellest regulatsioonist tuleneb põhimõte, et alkoholi tarvitamise keelu -2- rikkumise tuvastamise minimaalne eeldus on indikaatorvahendi kasutamine ning sellekohase protokolli täitmine. Kui isik on nt alkoholi tarvitamisega seonduva teo eest süüditunnistatud, puudub vajadus vastava asjaolu tõendamiseks kriminaalhooldusseaduses nimetatud korras. Sellisel juhul on reeglina rangema tõendamisstandardi alusel juba tuvastatud joove. Piirkonnapolitseiniku e-kiri ei ole alkoholi tarvitamise tõendamiseks piisav. Rikutud on ka alkoholi tarvitamise tuvastamiseks kehtestatud korda. Seega on määrav osa tõenditest kasutamatud ja rikkumiste tuvastamiseks kõlbulikud tõendid puuduvad.
38. Isegi juhul, kui lugeda rikkumine tõendatuks, oleks karistuse täitmisele pööramine ebaproportsionaalne meede.
39. A. Kasaku kriminaalhooldus on üldjoontes toiminud tõrgeteta. Ta on täitnud kohustusi ja nähtavalt motiveeritud edasiseks seaduskuulekaks eluks. Talle on määratud töövõimetoetus. Enda sõnul on ta sõlminud kohtutäituriga kokkulepped ja asunud tasuma võlgasid ning tegeleb alkoholiprobleemiga.
40. mail 2020 lasi ta teostada alkoholivastase protseduuri. Seletuse kohaselt tarvitas ta alkoholi masenduse tõttu ning selline väide ei ole paljasõnaline. Lõuna-Eesti Haigla AS vastuse kohaselt on A. Kasakule määratud antidepressiooniravi. Väidetud rikkumine pandi toime eriolukorra ajal, mis üldiselt teadaolevalt on mõjunud halvasti inimeste vaimsele tervisele. A. Kasaku sõnul on ta hiljuti leidnud uue elukaaslase, kes suunab tema käitumist paremuse poole. Suurim kohtuistungil avaldatud mure oligi A. Kasaku jaoks see, et karistuse täitmisele pööramise korral kaotaks ta tõenäoliselt perekonna ja viimase 5 kuu jooksul tehtud edusammud. Kriminaalhooldaja poolt rikkumisena käsitletav tegu on toime pandud väga lühikese aja jooksul (kaks rikkumist samaaegselt ja kolmas järgmisel päeval isiku kartusest, et ta ei ole veel kaineks saanud). Karistuse täitmisele pööramine rikuks ilmselgelt ülemäärasuse keeldu. MÄÄRUSKAEBUS
41. Tartu Vangla taotleb maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses. Võimalikud menetluskulud jätta A. Kasaku kanda.
42. A. Kasaku seletust ei saa pidada enese mittesüüstamise privileegiga vastuolus olevaks. Riigil ei lasu isikule mõistetud karistuse täideviimisel toime pandud rikkumiste tõendamisel taolist tõendamiskoormist, nagu kriminaalmenetluses. Karistuse täideviimisel toime pandud rikkumiste kohta ei ole kehtestatud tõendite kogumisele eraldi menetluskorda. Kehtivast õigusest ei tulene, millised tõendid on karistuse täideviimisel toime pandud rikkumiste tõendamisel lubatavad ja millised mitte. Kriminaalhooldusaluselt võetud seletuse võtmisel ei saa rääkida sunnist. Kriminaalhooldaja ei ole kohustanud A. Kasakut kaasa aitama rikkumiste tõendamisele. Sellist kohustust ei tulene kriminaalhooldusalusele ka kehtivast õigusest. Isik saab ise otsustada, kui palju ja mida ta oma seletustes avaldab. Kuivõrd isikut ei ole sunnitud enda vastu ütlusi anda ning sellesisuline kohustus puudus, ei saa rääkida enese mittesüüstamise privileegi rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vajalik kriminaalhooldusaluse teavitamine õigusest end mitte süüstada ning A. Kasaku
43. aprillil
44. a antud selgitusi ei saa pidada lubamatuks tõendiks.
45. Tartu Vangla hinnangul oli alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamiseks antud juhul piisav piirkonnapolitseiniku e-kiri ja kriminaalhooldusaluse omakäeline seletus, milles ta tunnistab alkoholi tarvitamist.
46. aprillil
47. a kriminaalhooldajale saadetud e-kirjas teavitas politseinik kriminaalhooldajat sellest, et
48. aprillil 2020 kontrollis ta A. Kasakut, kellel olid alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: viina lõhn suust, häired rääkimisel ja kerge kõikumine kõndimisel. Samal päeval otsustas kriminaalhooldaja minna A. Kasakut, kes väitis, et on kodus, kontrollima. Kriminaalhooldusametnik palus A. Kasakul majast välja tulla, mille peale -3- katkestas viimane kõne ja lülitas oma telefoni välja. Indikaatorvahendi kasutamist ja sellekohase protokolli täitmist ei saa käsitleda ainsa lubatava viisina alkoholi keelu rikkumise tuvastamiseks. Kriminaalhooldusseadus räägib kriminaalhooldaja õigusest mitte kohustusest kontrollida alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga. Võttes arvesse tekkinud olukorda (kriminaalhooldusametnik astus koheselt samme, et alkoholitarvitamist indikaatorvahendiga kontrollida), oleks alkoholi keelu rikkumise minimaalsete eelduste täitmine raskendatud. Kriminaalhooldajale peab säilima võimalus rikkumiste toime panemist kontrollida ka muul viisil. Vastasel korral oleks kriminaalhooldusalusel võimalik teha end kättesaamatuks ning alles päevi hiljem, kui jääknähud on suure tõenäosusega kadunud, luua mulje, et kohtu pandud kohustust ei ole rikutud.
49. Kohus jättis tähelepanuta sellegi, et kolmandatelt isikutelt saabunud informatsioon viitab samuti A. Kasakule seatud alkoholikeelu rikkumisele. Nimelt laekus
50. mail
51. a kriminaalhooldusametnikule informatsioon, et
52. aprillil 2020 sai politsei väljakutse isiku elukohta, sest naabreid häiris seal toimunud jooming.
53. aprillil 2020 aga helistas kriminaalhooldusametnikule A. Kasaku praeguse elukoha omanik, kes andis teada, et A. Kasaku käitumine põhjustab naabritele meelehärmi. Naabrid nägid, kuidas A. Kasaku elukohta on tulnud suurem seltskond inimesi ja seejärel hakati tarvitama alkoholi.
54. aprillil
55. a sai kriminaalhooldusametnik kõne A. Kasaku naabritelt, kes olid mures, sest pidevad joomingud häirivad nende rahu.
56. Kui kohus ei nõustu Tartu Vanglaga alkoholitarvitamise keelu rikkumise tõendatuse osas, siis kogutud tõendite pinnalt oleks põhjendatud A. Kasaku karistuse täitmisele pööramine. Kohus on liialt keskendunud alkoholikeelu rikkumisele, jättes ülejäänud rikkumised tähelepanuta. Erakorraline ettekanne esitatud 3 rikkumise tõttu. Lisaks alkoholikeelu rikkumisele heidetakse A. Kasakule ette viibimist koos kriminaalhooldusel oleva V.P. ga ning alkoholikontrollile mitteallumist, mida kohus ümber ei lükka. Rikkumisi ei saa pidada vähetähtsaks.
57. Kuigi kohus on viidanud ka positiivsetele aspektidele, on vangla hinnangul neile antud liiga suur kaal. Vangla ei nõustu kohtuga, et A. Kasaku kriminaalhooldus on üldjoontes kulgenud tõrgeteta. Kriminaalhooldaja ettekandes on viidatud mitmetele episoodidele, kus A. Kasak ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile, samuti on tema suhtes esitanud kaebusi kolmandad isikud. Kriminaalhooldaja arvates ei ole edasine koostöö A. Kasakuga võimalik ning vangistusele alternatiivi ei ole. A. Kasaku suhtumine kriminaalhooldusesse on ükskõikne ning puudub vähimgi põhjus arvata, et selline käitumismuster ei kordu. Sellist arvamust ei lükka ümber viited sellele, et A. Kasak on end Eesti Töötukassas arvele võtnud, teinud täituriga kokkuleppeid võlgade tasumise osas, leidnud elukaaslase ja teinud alkoholivastase protseduuri.
58. Karistuse täitmisele pööramata jätmist ei saa põhjendada sellegagi, et rikkumisena käsitatav on toime pandud väga lühikese aja jooksul. Rikkumiste kvaliteeti ei muudaks see, kui need oleks toime pandud pikema ajaperioodi jooksul. Hirm kriminaalhooldaja ja mittekaine olemise eest ei ole mõjuvateks põhjusteks isiku vastutusest vabastamiseks, sest sellisel juhul muutuksid kriminaalhooldus ja karistuse täideviimine väljaspool vanglat oma olemuselt sisutühjaks.
59. Süüdimõistetule kohtu poolt seatud nõuete rikkumist ei ole asjakohane vabandada väidetava masenduse ja eriolukorraga. See, et isikule on psühhiaatri poolt välja kirjutatud antidepressantravi, võib küll tõendada temal esinevaid masenduse perioode, ent sellisel juhul tuleks kasutada välja kirjutatud ravimeid, mitte kasutada olukorra leevendamiseks alkoholi. -4- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
60. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
61. Kohtukolleegium nõustub vangla esindajaga, et kriminaalhooldusaluse
62. aprillil
63. a antud selgitust ei saa pidada enese mittesüüstamise privileegiga vastuolus olevaks. Mittesüüstamise privileeg seondub eelkõige õigusega keelduda enda vastu tunnistamisest karistamismenetluses. Kuigi Riigikohtu praktikas mõeldakse karistamise all esmajoones kriminaalkorras karistamist, tuleb ka väärteod (vt RKPJKo 22.02.2001, nr 3-4-1-4-01, p 11; 25.03.2004, nr 3-4-1-1-04, p 19) ning teatud juhtudel ka haldusmenetluses, nt distsiplinaarmenetluses kohaldatud meetmed (RKKK 3-1-1-88-02, p 45) lugeda enese mittesüüstamise õiguse kaitsealaga hõlmatuks. Apellatsioonikohtu arvates on määruskaebuse esitaja õigesti leidnud, et kohtu poolt isikule mõistetud karistuse täideviimisel ei lasu riigil kriminaalhooldusaluse poolt toime pandud rikkumiste tõendamisel kriminaalmenetlusega sarnast tõendamiskorda. Erakorralise ettekande lahendamisel ei otsustata enam isiku karistamise küsimust, vaid seda, millise seaduses nimetatud meetmega kohtu poolt pandud kohustuste rikkumisele reageerida. Erakorraline ettekanne sisaldab üksnes ametniku ettepanekut selle kohta, kuidas korraldada katseaja tegevust pärast rikkumist. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kirjaliku selgituse võtmise näol tegemist n-ö tõendi kogumisega, sest ka juhul, kui seletust ei ole võimalik võtta, teavitaks kriminaalhooldaja kohut rikkumisest. Määruskaebuse esitaja sedastab, et seletuse andmisele ega enda poolt toime pandud rikkumise tõendamise kaasaaitamisele kedagi sundida ei saa - isik valib ise mida ja kui palju ta oma seletuses avaldab.
64. Ringkonnakohus märgib, et kassatsioonikohtu praktikas on peetud lubatavaks alkoholikeelu rikkumise kindlaks tegemist ka süüdimõistetu enda seletustega alkoholi tarbimise kohta (RKKKm 12.10.2012, nr 3-1-1-82-12, p 12). Osundatud lahendi asjaoludest nähtuvalt oli süüdlane lisakohustuse rikkumist maakohtu istungil ja kriminaalhooldajale antud selgituses tunnistanud. Seetõttu pidas riigikohus asjassepuutumatuteks määruskaebuse etteheited, milles kritiseeritakse kriminaalhooldaja pädevust joobeseisundit kindlaks teha ja leitakse, et joobeseisundi tuvastamisel oleks tulnud järgida politsei ja piirivalve seadusega kehtestatud nõudeid. Kohtukolleegium leiab, et nii A. Kasaku enda kriminaalhooldajale antud selgituste kui ka kohtus antud tunnistusega, mida toetab piirkonnapolitseiniku e-kiri (tlk 4), kus viidatakse A. Kasaku joobetunnustele (viina lõhn suust, häired rääkimisel, kerge kõikumine kõndimisel) tuleb lugeda lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi, rikkumine tõendatuks. A. Kasak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
65. mai
66. a otsusega ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt kuulus ära kandmisele 1 kuu vangistust. A. Kasak vabastati Tartu Maakohtu
67. novembri
68. a määrusega tingimisi enne tähtaega talle KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistusest. Seega on A. Kasakut sama karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud mitu korda. Kohus lähtus ennetähtaegsel vabastamisel sellest, et kontrollnõuete ja kohustuste panemine koosmõjus vanglas pikemat aega tekkinud alkoholivaba perioodiga võib abistada A. Kasakut otsustama ühiskonnas aktsepteeritava eluviisi kasuks (määruse p 15, tl 12 pöördel). Küll aga näitab alkoholikeelu rikkumine, et lisakohustuse panemisega ei suudetud soovitud tulemust saavutada ja oma senise käitumisega on isik näidanud, et ta ei suuda määratud kohustusi nõuetekohaselt täita ja seda isegi siis, kui ta oli juba osaliselt läbinud raviprogrammi „Tervem ja kainem Eesti“.
69. Määruskaebuse väited, milles viidatakse kolmandatelt isikutelt saabunud informatsioonile, et
70. aprillil toimus A. Kasaku korteris jooming ning et pidevad joomingud häirivad naabrite rahu, ei tõenda A. Kasaku poolt alkoholi tarvitamist. Kodukülastuse lehelt nähtub, et kriminaalhooldusametnik läks üürileandjalt saadud kaebuse peale kodukülastust tegema. -5- Koputuse peale ust ei avatud ja telefonile A. Kasak ei vastanud (tl 8 pöördel). Seega puuduvad tõendid, et A. Kasakul oleks joovet tuvastatud. Isegi kui kriminaalhooldajal vastav kahtlus tekkis, pole seda süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel võimalik arvesse võtta.
71. Määruskaebuses on maakohtu määrusele ette heidetud kahe erakorralises ettekandes toodud rikkumise: mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba küsimata ning alluda alkoholikontrollile, hindamata jätmist. Ringkonnakohus peab määruskaebuse etteheiteid põhjendatuks.
72. KrMS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Ilmselgelt oli A. Kasak
73. mail 2020 muutnud võimatuks kontrolli teostamise tema elupaigas. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt soovisid kriminaalhooldusosakonna töötajad
74. mail 2020 A. Kasaku elukohas kontrollida, ka ta täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi. Telefonis väitis A. Kasak, et on kodus. Kui tal aga paluti välja tulla, katkestas A. Kasak kõne ja lülitas seejärel telefoni välja. Ametniku sellises ütlemises põhjust kahelda pole. A. Kasak seletas, et oli tarvitanud alkoholi ja kartis kriminaalhooldajaga kohtuda (tlk 5 pöördel). Ringkonnakohtu arvates näitab selline keeldumine süüdimõistetu tahet kohustust vältida.
75. Ringkonnakohtu jaoks ei ole kahtlust selleski, et A. Kasak suhtles teadvalt kriminaalkorras karistatud isiku A. Pekkaga. Kriminaalhooldusalune seletas, et V.P. tuli viinapudeliga tema juurde ja siis hakati jooma (tl 5). Kohtukolleegium leiab, et nimetatud kohustuse vastu eksis A. Kasak tahtlikult.
76. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2).
77. Arvestades A. Kasaku rikkumisi, on tegemist tahtlike rikkumistega ning mõjuvad põhjused alkoholikeelu rikkumiseks, teadvalt kriminaalkorras karistatud isikuga suhtlemiseks ning kriminaalhooldaja kontrollile allumata jätmiseks A. Kasakul puudusid. Ringkonnakohtu arvates oli maakohtus erakorralise ettekande esitamise ajaks tekkinud olukord, kus A. Kasak tahtlikult takistas enda üle järelevalve teostamist, st kriminaalhooldusametnikul puudus tema üle kontroll. Sellele viitab ka ettekandes esitatud informatsioon, et ka
78. aprillil 2020 jäi A. Kasak tabamata, sest koputuse peale ta ust ei avanud ning telefonile ei vastanud. Hiljem aga põhjendas seda asjaoluga, et kartis kriminaalhooldajaga kohtuda (tl 9).
79. aprillil
80. a ei vastanud A. Kasak jätkuvalt kriminaalhooldusametniku kõnedele ning alles vestluse järel süüdlase õega oli A. Kasak kriminaalhooldajale telefonitsi kättesaadav ning ametnikul õnnestus temaga kohtuda (tl 2 pöördel). Arvestades A. Kasaku rikkumiste tahtlikkust ning nende kordumise tõenäosust, on ka ringkonnakohtu hinnangul erakorralise ettekande rahuldamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selleski, et maakohus õigustas liialt A. Kasaku käitumist väidetava masenduse ja eriolukorraga, sest see ei vabanda alkoholikeelu rikkumist. Ka ei nõustu kohtukolleegium maakohtuga selles, et A. Kasaku kriminaalhooldus on üldjoontes toimunud tõrgeteta. A. Kasak ei ilmunud juba kolmandale registreerimisele (tl 6) esitamata selleks mõjuvat põhjust. Edaspidi aga rikkus juba eelpooltuvastatud kontrollnõudeid ja kohustust mõjuva põhjuseta. Kuigi A. Kasaku kriminaalhoolduse kulgu iseloomustab positiivselt oma elukorralduslike asjadega tegelemine (väidetavate kokkulepete sõlmimine kohtutäituriga, töövõimetoetuse taotlemine), ei väära see ringkonnakohtu järeldust A. Kasaku -6- katseaja luhtumisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada, Tartu Vangla erakorraline ettekanne rahuldada ning pöörata A. Kasakule Tartu Maakohtu
81. mai
82. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistus, s.o 3 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -7-